võta lahti www.tv.ee . sealt vali vasakust tulbast Hoia ja Keela ja siis vali 29.12. saade.
see keri 32:15 peale ja naudi. tõsiselt noh.
kvaliteet, mehed, kvaliteet!

mu kõhus on täielik kanade mäss. ma sõin õuna, jõin coca-colat peale (peaaegu liitri vist) ja siis oigasin kõhuvalude käes. Helen ütles, et ma olen loll. õigesti ütles ka minu meelest. nüüd ma sõin sütt ja asi on parem, palju parem. ainult kõht on veel tühi.

ma arvan, et seda sama juttu räägib praegu pool Tallinnat oma ploogides, aga ma ei saa ju ometi eristuda ja mitte mainida, et HAIGELT KÜLM ON!
einoh. tegelt ka. jube noh! nägu ja kõrvad tahtsid peast lahti külmuda. mingil veidral põhjusel jäid nad mu külge alles.

julmalt mõnna on aga pärast sellist jubedat külma kuskile sooja minna ja midagi sooja juua ja kellegagi head juttu rääkida. näiteks Saiakangis head teed koos Kataga juua.
mõnnamõnnamõnna!

võidupüha oli traditsiooniline: sõime, avasime kingid, sõime, tegime nalja, sõime, vaatasime telekat, sõime, magasime, sõime, vaatasime telekat, sõime.
jube söömismaraton. nüüd on magu välja veninud vist. oioi.

tänase päeva lõpetasin just hiiglasliku hunniku jäätisega, mille peal oli väga magusat maasikamoosi. söömise ajal oli päris mõnna, aga praegu on süda paha. absoluutselt ei soovita mitte kellelegi.

teem. kell on jälle homme. mis värk? 2:04

ilusat jaanipäeva!











(Liina tehtud)

mõnnamõnnamõnna.
kui ma astusin täna muusikakoolist välja, sadas laia lund. just täpselt see, mida ma jubedalt ootasin. sest et jõulud pole jõulud ilma lumeta. ükskõik kui palju piparkooke või mandariine sa endale näost sisse ajad.
hull kammajaa - mul pole jalanõusid ja veel igasugu olulisi asju, mille pärast ma peaksin kõikidele Tallinna poodidele seitse tiiru peale tegema. ehk siis, ei aitäh, ma käin parem paljajalu.

homme on Mari sünnipäev. :)
homme on kontsert ka. ma julmkindlalt vusserdan midagi jälle ära, nagu mul ikka tavaks on. ma ei saa ju ometi ennast seekord reeta ja hästi mängida?

ma just praegu sõin ära 400 grammi juustumaitselist murakajogurtit. jubehea oli noh!
nüüd kõik kohad valutavad, eriti kael ja selg. misvärk? peaks kiiremas korras külili keerama, et viimaseid hetki rahus magama jääda ja läbi une head muusikat kuulata.

reede on. siis on laupäev ja pühapäev veel ees. kaks päeva puhast puhkust.. tegelikult mitte. veel on vaja seitsekümmend kuus asja teha. aga siis tulevad jõulud, mis on iseenesest hea, eks?

mida aeg edasi, seda rohkem ma mõtlen, et võib-olla peaks ka järgmisel aastal muutma.

eilse elasin üle. nüüd on veel esmaspäev ja teisipäev!
happy happy joy joy! see oli ühe kinga alla kirjutatud. tegelikult õigemini ketsi.
mis siis kui kõik ei lähe nii, kuis plaanitud?

ma olen täna killuke õnnelikum, kui eile. aga mitte nii õnnelik, kui ma olen homme ja mitte nii õnnelik kui ma olen teisipäeval. aga ma olen õnnelikum, ausõna!


"ütle seda, mida mõtled," on hea moto minu meelest. mina tegelikult käitungi nii, poolenisti. lihtsalt osad kõrvad kuulevad seda, mida mõtlen ja teised ei kuule.

haha. ma sain just teada, et meil pidi homme olema kuus tööd. kokku on seitse tundi ja kuus teadaolevat tööd. selle peale oleks võinud ju positiivselt naerda, kui ebaloomulikult haige see on, aga minul, kui väikeselt närvihaigel inimesel, tõusis vereõhk päris mitmekümne pügala võrra. arvatavasti. päeva lõpus asusid õnneks meie õpilasesinduse liikmed tööle ja jäi järgi ainult kaks tööd, või üks. arvatavasti siiski kaks. oh joy, oh glory! mis sellest, et üks neist on inglise keele tasemetöö prepositsioonide peale. pärast seda jooksen ma jubedal kiirusel koju, et veel jubedamal kiirusel Nõmmele jõuda, et normaalsel ajal arvestuse jaoks kohal olla.

võite ainult ette kujutada, kui õnnelik ma hetkel olen ja kui õnnelik ma homse päeva lõpuks olen. ja siis veel kui õnnelik ma reede õhtul kell kaheksa olen. ja kui õnnelik ma teisipäevaõhtul kell kaheksa olen.
täiesti võrreldamatud suurused noh!

tulin just sealsamusestki kinost. mõnnamõnna. ja kolm rõõmuhüüet jääb siiski väga väheseks, sest see oli üle pika aja üks parimatest filmidest, mida ma näinud olen. ei, noh, tegelikult ka!
kui üritada hakata ümber rääkima seda sisu, siis tegelikult.. ma parem ei räägi, kuna see rikuks filmi ära, kuna sisu saab kokku võtta kahe lausega vist. aga no ma ei tea, selle filmi puhul oli midagi nii head, mis jäi jubehästi mällu.

kuulge, tulge puu tagant välja ja karjatage mu kommentaaridesse, kui te loete mu ploogi.
tänkju!

ma just kirjutasin hullult pika teksti siia. aga siis tuli kiri ja ma vajutasin okei. ja siis lollakas blogger.com läks edasi kuskile teisele lehele, mida ta tegelikult tegema ei pidanud. ma olin maruvihane. aga no, ma teen uuesti siis.

ma olen pooleldi rõõmupall. justnimelt pooleldi, sest et see rõõmsam pool on õnnelik selle üle, et ma sain just tasuta kinopileti pöffi filmile c.r.a.z.y. täitsin mingisuguse küsitluse eile õhtul ära, mõeldes samal ajal, et no, ma ei võida kunagi. täna on postkastis vastus, et homme, kell kaheksa. kolm rõõmuhõisatust selle peale! tegelikult ma ei tohiks minna, sest et see pole mul absoluutselt planeeritud ja mul tegelikult pole aega ka, sest et jubedalt on tegemist, aga noh, ma eiran seda realistlikumat poolt endast ning sean homme siiski sammud coca-cola plaza poole. selle realistliku poole tõttu pole ma terviklik. rõõmupall noh!

ma avastasin seda ka veel, et ma pean järgmisel teisipäeval olema kahes kohas samal ajal, mis on juba füüsikaseaduste tõttu võimatu. kui ma just keskine Prue Võluväest pole. aga kuna ma olen tavainimene, kellel on keskmisest väiksem ajumaht, siis on 99% kindel, et ma pean mingisuguse valiku tegema. 1% jääb siiski imede jaoks!


peaks nüüd käbens õppima minema, et normaalajal magama jõuaks.



(see pilt oleks kordi parem, kui mul poleks käsi pildi tegemise ajal värisenud ja kui mul ehk oleks toas olnud rohkem valgust. kuid mis ikka minu kollasest lambipirnist tahta? ;])

kell on kaksteistnullkuus ja mina lähen kohe siit minema, et õppima hakata. ma ei suutnud oma parimates unenägudeski ette kujutada, et mu pühapäev nii huvitav tuleb.

ma unustasin eile hommikul kindad koju ja väljas oli miinus kolm kraadi ja mina tulin ilma kinnasteta koju. jubejubejube!




paitevei! ma lugesin potteri läbi eile õhtul. jama, et otsa sai.
selline raamat võiks olla, et see kirjutab ennast kogu aeg ise juurde, et see ei saaks kunagi läbi. nii oleks hea. vähemalt potteri puhul.

ma üllatasin ennast eile sellega, et ma elasin nööpidevaliku üle. tänu Evelinile. kujutage ette, et ma oleksin pidanud üksi valima nööpe. mina, Kadri. see Kadri, kes ei suuda poes jäätistki valida.
Evelin vaatas riiet, vaatas pärleid, vaatas nööpe ja vähem kui minuti pärast ütles, et etskae, see peaks sobima, tõmmates välja übervägevad nööbid. see tüdruk on osav ma ütlen teile.

täna oli mõnus päev. ülieriline. kool -> kodu -> Potter... arvatavasti oleks olnud loogiline see, et ma loeksin või oleksin lugenud selle täna lõpuni. aga ei, ma jäin magama. kujutage ette, ma jäin Potterit lugedes magama! mul on midagi viga. vähe sellest, et ma jäin magama, aga mul kadus järg ka ära, kuna raamat kukkus vahepeal maha. vanapaganaraibe noh!
aga ma tõestitõesti loodan, et ma leian õige koha kiiresti üles, sest et ma siiani tahan seda täna ära lõpetada.

pagan. ma avastasin jälle, et täna on homme juba. aganoh. ma saan ju kuupäeva muuta.


vaatasin pöffihunti täna. viimased saatejuhi sõnad: "Ja kes Pöffile ei lähe, sellel lõhkeb kodus radiaator."
õige ka minu meelest! (minul radikas ei lõhke, sest et ma lähen homme)

ma tegin täna kaks või kolm meetrit madallendu. uisutades ma maandusin ilusti põlvedel ja nüüd on suured sinikad, mis tegelikult pole veel päris sinikad, nad on lihtsalt punased. homseks on sinikad noh! ma eriti ei saa normaalselt kõndida. lõpuks harjub ära, aga alguses on põrgulik valu. aga noh, elab üle. kui see väike pisiasi kehkatunnist välja jätta, oli tänane tund läbi aegade parim, mis üldse olla võib. uisutamine jäähallis. nii-nii tore oli lihtsalt! meie klass on lihtsalt super minu meelest. jubedal kombel sai nalja ja jubedal kombel sai uisutada.

ma praegu avastasin, et selle kauni lennu eest sain ma kehkasse ühe viie juurde. haha!


matahanmatahanmatahanmatahanmatahanmatahanmatahanmatahan!
(arvake, kes sellest aru saab?)

lõpuks tuli Tallinnas ka lumi maha. elagu lumesõjad ja lumememmed!
ma lihtsalt loodan, et nii jääbki!

või siis ka mitte..

mõtlesin, et ma olen segaseks läinud, kui arvasin, et helistab ema, kuid kuulsin õe häält telefonis. tegelikult poleks selles midagi ebaharilikku, kuid õde oli minu teada Tartus ja ema Tallinnas. pärast minutilist vestlust küsisin, et mis värk? värk oli selles, et ta on linnas nüüd. je!

avastasin, et jubehea tunne on siis, kui kellelgi läheb hästi. tõsiselt hästi ma mõtlen. ja ta ise on ka õnnelik selle üle! pean silmas oma venda. tõesti noh! ma ei saa aru, kust mina siis võetud olen, kui teised on sellised ... geeniused. aga ma lihtsalt sisestan endale, et ma olen ka geenius. :)

väsimus valdab. mõned muud värgid ka. aga nende vastu ei saa. väsimuse vastu saab - ma lähen magama!

Jäääär - Pilve piiril

täna ilmus koolileht. see läks nagu .. tahtsin öelda midagi originaalsemat, kui soe sai, aga no mitte midagi muud ei lähe paremini kui soe sai. oh! meie koolis läheb paremini värske ning pehme sai ja külm piim. vot! tegelikult leht on hea. päris hea kohe. kui nad suudavad nüüd niimoodi jätkata, oleks über-tore! sest tõesti, fakt, et leht müüdi läbi esimese kahekümne minutiga, näitab juba seda, kui jubedalt seda oodati. ja sama suure innuga oodatakse ka järgmist numbrit. niiet, lugejaid jätkub!

mul praegu tuli meelde eelmine reede, kui meil oli keemias kontrolltöö. tunni viimastel minutitel kärgatas Kippasto hääl üle klassi: "Vilgats ja Gatski, mis te teete seal?" meie muidugi kontrollisime omavahel vastuseid, nagu ikka kombeks. vedikese aja pärast leidsin ma ennast mõtte juurest, et kas ma just tõesti ütlesin õpetajale, et me kontrollime vastuseid või ma ainult mõtlesin seda. pärast tundi pidi Sirli loomulikult naerukrampidest hernestuma, sest ma tõesti olin seda öelnud. ma ei või, ma ikka oskan endale pangega vett kaela kallata. aga töö ma sain ikkagi viie, niiet no problemo!

gärri oli tegelikult hea. alguses ei tundunud nii hea, aga mida rohkem ma sellele mõtlen, seda paremaks see läheb. me jäime kuskil kolm minutit hiljaks ja siis oli juba kinos pime ja film peal. pimedas ma loomulikult komistasin teiste jalgade otsa. ja inimene, kelle juures ma maandusin oli vist keegi tuttav, nagu pärast selgus. igatahes. film oli hea! gärri ei saakski halb olla!

jubedalt kiiresti on aeg vahepeal läinud. ma käisin vahepeal orkestrilaagris noh. seal läks aeg veel kiiremini. ja noh, nädalavahetus sa ka siis veel kiiremini läbi. hull harjutamine. tegelikult ka! ma pole elu seeski nii julmalt palju järjest mänginud.

ma viisin täna raamatud raamatukokku tagasi. neid oli kokku seitse. võiks arvata, et ma olen jubedalt geniaalne kirjandushuviline nüüd, kuid ei. viis neist olid keemiaraamatud ja kaks olid päris raamatud. või noh, lugemisvara või nii. ühe lugesin läbi, aga Toomas Nipernaadis jõudsin alles kuskile kolmekümnendale.
ma olen igati flemaatiline inimene!
tegelikult see vist ikka ei olnud päris õige. ma vist kipun mõnikord vääääga kiiresti rääkima.
sori, gais!

uh. igatahes arvake, kes läheb homme Häärrrit vaatama?

www.ewertsundja.com ja jääge kuulama!

ma absoluutselt nõustun Eveliniga! bussid ja bussijuhid seebiks! (avtobussje na mõõlo - vanaisa kasvatuse vili). ma pole vist üle tüki aja nii palju ühe korraga vandunud. ja mul on praegu jube piinlik selle pärast. kujutan ette, et ma olin näost päris sinine tol hetkel. nii külmast kui ka vihast.

asi oli lihtsalt selles, et mina, kes ma olen tavaliselt jube suur hilineja ja bussist mahajääja, otsustasin varem minna bussipeatusesse, et kindlalt ikka varasema bussi peale jõuda. see oli kuskil kümme minutit enne poolt kuute õhtul, et kella kuueks ikka saksitundi jõuda.
ootan kümme minutit, ootan kakskümmendviis. siis tuleb buss (seesama buss, mis oli üle kahekümne minuti hiljaks jäänud) ja selle taga veel üks buss (see buss, mis oli üle kümne minuti hiljaks jäänud). mina kui vääääga taibukas inimene, otsustasin kepselda tagumise bussi peale, mis oli suur ja tühi. aga kuri bussionu pani nina ees uksed kinni ja hakkas esimesest bussist mööda sõitma. tegin suured silmad ja karglesin esimese bussi poole. see onu pani ka uksed kinni. vajutas gaasi põhja ja pani padavai Nõmme poole ajama. selle peale tegin ma veel suuremad silmad ja vihastasin nii hullusti, nagu ma pole elu seeski vist vihastanud. sellele aitas loomulikult kaasa fakt, et mu ketsid olid vihmast läbi imbunud ja olid nagu svammid mu taldade all. ma usun, et mu varbad olid vihmast niisama krõmpsus kui kreeka pähklid, kui ma oleksin neid tol hetkel näinud. mu saksofon oleks peaaegu tuule tõttu vihmaveeloiku kukkunud ja mu enda prillide klaasid olid nii jubedalt märjad, et ma ei näinud 85 protsenti maailmast. tol hetkel oli küll tunne, et.. ma ei hakka seda parem kirjeldama.
õnneks aga on mul olemas tore emme, kes ütles mu telefonikõne peale, kus ma vuristasin kõik kahekümneminutisündmused viie sekundiga ette, et ta kohe lendab. erialasse jõudsin ma ainult seitseminutilise hilinemisega.

pahh. ma tõestitõesti ootan aega, kus ma saaksin ise autot juhtida.

kell on praegu 23:27 ja ma vaatan õega arvuti taga filmi "Constantine". see on vist mingisugune futufilm. aga ma pole veel pihta saanud. sõsar läks praegu kööki endale juustusaia tegema, pakkus mulle ka, aga mul on kõht täis, sest et kaks võileivaollust on juba söödud ja tass kuuma ja jubemaitsvat kakaod on ka kõhu sees. ees on veel neli pralineekommi (kaks õele ja kaks mulle). no ma ei saa midagi parata, kui me jubedad šokohoolikust söödikud oleme.

nüüd tuli ta tagasi. õde ma mõtlen. ja viskas nalja selle üle, et kas ma mitte monitori peal olevast tolmukihist ei peaks rääkima. (huumor-huumor-huumor) :)
tsao. kolmveerand filmi on veel ees.

vahepeal ma avastasin, kui tore on šokolaadist noodivõtmeid teha ja oma nime kirjutada. šokolaadiga ma mõtlen. ja see tiramisu jäätis on endiselt hea.
tükk aega pole nii head šokolaadikooki saanud, kui ma sain Evelini juures. täiesti lõpp kohe. praegugi tahaks jubedalt seda. praegu, kui mul on kõht jubedalt täis.

homme on mul heliredelid. põrr ütlen selle peale. aga õnneks hindeid ei panda, A on parim/halvim hinne. seegi vähemalt hea. A nagu Arvestatud.

tükk aega mõtlesin, et midagi on imelikku siin arvuti taga olles. praegu mõistsin, et muusika oli puudu. (Stop This World - Diana Krall)





Liina tehtud noh!





(The Girl in the Other Room - Diana Krall)

ma praegu söön tiramisu jäätist küpsisetükkidega, mis muide on väga hea, kuulan head muusikat (Tori Amos - Wednesday) ja mõtlen, et peaks vist siiski homseks inglise keelt ka õppima. aga noh, kes ikka Tallinna endistest väravatest jutustada viitsib, niiet jääb ära..

nüüd sai jäätis otsa ja lugu muutus ka. Cake - Frank Sinatra. no igatahes on hea muusika!
muide, minge vara magama ja järgmine päev on sellevõrra parem.

Hokei, nüüd on asi nii kaugel, et uus ja veel jubedam veerand on peal. ja mu õde läks täna tagasi Tartusse ja homme tuleb vend. juhuu! tükktükk aega pole näinud. võib-olla see lihtsalt tundub mulle nii, aga noh, vahet pole, peaasi see, et ta on tulemas.

eile sain teada, et täna on saksa keeles kuskil kuuekümne sõna põhivormide peale töö. ja noh, need ei ole ausaltöeldes kõige kergemad asjandused, mida pähe taguda. täna lõppes asi siis nii, et enne tööd tegime seda tavapärast värki, kus kõik tõusevad püsti ja õpetaja küsib. see, kes valesti vastab, istub. ja noh, ma olin vist väga-väga õnnega koos, aga mul tulid kerged sõnad ja ma jäin viimasena püsti. siis ütles õpetaja mulle rõõmsalt: "Sehr gut, fünf. Auf Wiedersehen." Selle peale ei osanud ma midagi teha ega öelda, kuna šokk oli ikka väga-väga suur. seda seetõttu, et ma polnud jõudnud neid kõiki läbigi õppida. et nagu oma kümme sõna oli lõpust õppimata ja algus oli ka juba ununenud. igatahes. pikk ja tegelikult tühine jutt, aga mina pääsesin saksa keele tööst. point oli lihtsalt selles. ja noh, tunnist ka, sest kümme minutit pole mingisugune ajakadu. :)

Pahh-pahh

... kõmmutas mu ema need mantlid maapõhja. aga see on üleelatav.

minu suured ootused eilse õhtusega seoses ei läinud absoluutselt täide. ma sain lõpuks üpriski pahaseks. Ursulatest jäi keegi haigeks ja siis neid ei olnudki. häo sääd is dätt? selle asemel oli mingisugune bändiollus laval, kui kohale jõudsin. jah, bändiollus on selle õige nimetus, sest et see ei olnud kuulatav. teine "ma-ei-tea-mis-nimega-bänd-sest-nimi-oli-liiga-pikk" oli ka jama. lõpuks me tuiskasime Ireeniga üle tee Prismasse ja rüüstasime oma organisme rämpstoiduga üle pika aja. pärast seda oli süda paha ja ma luban, et ma enam ei taha tükk aega selliseid asju süüa.

täna tuli mu sõsar linna. juhu!

muide. kõik tegelikult peaks üldse eilse vormis olema, sest kell on juba homme. juba kaks tundi ja kuusteist minutit on olnud. praegu ma lihtsalt muudan kuupäeva ja kellaaja ära, sest et ma ei viitsi jamada terve teksti ülberkirjutamisega. väike vale ei tee paha. :)


igatahes varsti peaks magama minema. nähke head und!

ma leidsin lõpuks endale kaks ilusatilusat mantlit, mis ei olegi üüratult kallid. ma olen nagu õnnejunn. või noh, vähemalt olin. enam pole, aga see selleks. talvejalanõusid ikkagi ei leidnud. nendega on puuks noh!

ja muidemuide. ma sain alles eile teada, et mu õe bänd soojendab Tanel Padarit. õde nii muuseas mainis, et kuidas teised olid reageerinud selle uudise peale. mina olin loomulikul šokeeritud, et miks mina sellest varem teada ei saanud. aga noh, vahet pole miks. peaasi see, et








MINU ÕE BÄND SOOJENDAB TANEL PADARIT!


(kõhhkõhh)


varsti lõppeb vaheaeg ära. jube noh!

Seitse enterit kaks korda.

seal eurovisiooni 50 aastapäevakontserdil oli määdžik vöörd SAGAPO lugu ka esitatud. seda ainult kategoorias, kus oli vägev lavashow. mida loomulikult seal oli ka! ;)

eile, reedel, tegime makaronidest ingleid ja piserdasime kuldse värviga üle. väga vägevad tulid minu meelest. teised tegid mingisugused õmblemisolluseid. meie omad olid igatahes lahedamad.

muide, kui ühe korra kõht korralikult täis süüa, ei taha enam pool päeva midagi. :)

Pea lõhub jubedalt otsas. Hästihästi jube on! Täna kusjuures isegi küsisin bioloogiaõpetajalt, mis siis ikkagi on, kui pea valutab. Koljusisese rõhu muutus on. Tegelikult olen ma märganud, et see tõsiasi, et meil on kolm (!) bioloogiatundi nädalas, on vägapalju muutnud minu postituste sisu. Alati keerleb midagi inimese anatoomia ümber. (Kuigi ma praegu pole kindel, kas anatoomia on õige sõna. See lihtsalt tundus sobilik.)

Pärast homse päeva lõppu on pingelangus. Siis on hinded väljas ja solfis see übernõme töö ka läbi. Ma olen ikka tõsine kõrvapräänik, akorde kuulen, aga intervallidega on tõeliselt puuks. Lõpuks teen ikka mustrit või panen suva järgi. Nii tegelikult ei tohi teha! Khh.

Hokei. Nüüd ma lippan. Saksi mängima, tuba koristama ja õppima. Seda kõike kolme tunniga, sest mul on plaan kell üheksa magama minna. :)


Muidemuide!




REEDEL ON VIIMANE KOOLIPÄEV!

Hah. Selle asemel, et öelda: "Mu süda puperdab." Võib ka öelda: "Mu neerupealine eritab adrenaliini, mis ergutab mu südametegevust." Neid mõlemit peaks üheselt mõistma. Elagu bioloogia!

Mul tuli eile õde koju ja täna ma ei viitsinud kooli minna. Mõnus põhjendus, eks?

Tori Amos - Wednesday

Kui seda õpetajate päeva poleks olnud, oleksin ma eiteamillal Jack Johnsoni peale sattunud. See on lihtsalt liiga hea. Kuidagi sellise hoopis teise tunde tekitab sisse. Sama moodi nagu Tys Tys ka (mille kontserdile ma kahjuks ei jõudnud). Eufooria missugune!

Ja magamine on ka-su-lik!

Cocoon ja Bubbly Toes! Nautige, inimesed!

Oma päeviku sain ilusasti kätte. Ja topicu sain ka probleemideta tehtud. (ool thänks tu Kaisa).
See jube nädal on ka nüüd üle elatud. Veel jubedam on jälle ees. Miks alati tundub, et eelseisev nädal on jubedam. Tegelikult ka. Või on asi lihtsalt selles, et mida aeg edasi, seda jubedamaks ainult läheb? Ja nüüd kostub kuskilt mingi hääl: "It only gets worse."

Igatahes. Pikk-pikk nädalavahetus (tervelt kaks täispikka päeva, millest üks kulub õppimisele) on ees. Seda ma kavatsen täiel rinnal nautida: magada ja lõbutseda ja õppida. Jees, dät's leim, aga nii ma plaanin seda veeta.

Muide-muide. Jack Johnson on hea. Jamie Cullum ka minu meelest. Või noh, endiselt. Ta uus plaat on mycket bra. (Selle a-tähe asemel peaks see rootslaste spets a ringiga olema vist. See täht mida Liina hääldab aaaamering.)

Ja nüüd mu sõsar naerab ennast herneks.

Nagu ma enne ütlesin, ei saa minust kokk. Veel vähem õmbleja.
Aga õnneks sai see jube nädal läbi. Nüüd on üks veel jubedam ees. Ja noh, selle jubeda nädala lõpetuseks suutsin ma oma päeviku ära kaotada. Ma siiski väga-väga loodan, et see on literatuuriklassis, kus ma seda viimati enda mäletamist mööda nägin. Ja täna selgus veel see pisiasi, et mul endal ei ole selle klassi võtit kuskilt võimalik saada. Päris jube. Ja koristajaid ma ei näinud. Ma siiski loodan, et ma saan kuidagi oma Eesti topicu tehtud, hoolimata pisiasjast, et pooled materjalidest on päeviku vahel.

Ma olen viimastel päevade jooksul (või noh, nädalate jooksul) avastanud, et minust vist ikka kokka ei saa, ükskõik kui palju ma üritaksin. Mis sellest, et oma sünnipäeva puhul viisin kooli mufffffineid, aga noh.. (Siia tuleb selline eriti khuuli näoga emmessenni smaili.) Saladuskatte all tegin ma need muffinid tordipulbrist, niiet ma vist ikka nii ei saa öelda, et ma need PÄRIS ise tegin. Sest et alati aitab keemia kaasa. (HAHA) Ja rääkides keemiast, avastasin ma tänase tunni jooksul, et ma saan aru, mida ma tegema pean. Kui õpetaja annab ülesande kätte, oskan seda lohvalt teha. VAO lihtsalt selle peale. Ma olen ise nii uhke praegu enda üle. Selline.. tuupuri tunne tekkis kohe. Ja ego on ka katusest kõrgemal, niiet te peate kannatama.

OH, rääkides egost. Tähistasin ma täna koolis oma sünnipäeva. Jubearmas oli see, et sain lilli ka. :) Ma absoluutselt ei osanud seda oodata. Oehoehoeh. Kui Ireen hommikul enne inglise keele tundi mulle vapustavalt ilusa roosi kinkis, oli see küll parim algus päevale. Tõesti noh! Oeh. Nii hea tuju tuleb kogu aeg, kui sellele mõtlen. :)

Puhh

Viimastel päevadel olen mõistnud, et endale meeldiva kanga leidmine polegi nii lihtne. Ma mõtlen selliselt meeldivat, et hind ei jätaks rahakotti tuuletõmbust. Aga täna ma lõpuks leidsin kuldse kesktee: must. Aun on vist küll väga-väga õnnelik, kui näeb, mis leinariietust ma eelistan. Haha! Aga mul on ükskõik, see endale mulle vähemalt meeldib. :)

Ja homme! Homme on rebaste retsimine. Peaks vist vägaväga vara üles tõusma, et õigel ajal pealtvaatajana ja raadiohäälena kohal olla. Siis saab kõva häälega üle kooli teiste üle itsitada. Hahahha!

Üle pika aja leidsin põhjuse täiendada oma ploogiajalugu veel ühe postituse võrra. Seekord on selle põhjenduseks sündmus: mu õde tuli eile. Sellega kaasnevad ka minule mõned seiklused, millest ma võib-olla viitsin mõni teine kord rääkida. Tegelikult on mul praegu ka päris palju energiat, sest et ma magasin kolm tundi. See oli vahva. Aga ma vist ikkagi jätan selle mõneks teiseks korraks. Selle jutustamise. Aga võib-olla ei jäta ka. Pagana pihta, mulle ei meeldi see, et ma olen Kaalude tähtkujust. Ma tõesti ei suuda kunagi otsustada. Jubejubejube!
Okei. Leidsin kompromissi. Teen lühikokkuvõtte. Laenasin Handolt bassi õe jaoks (mille eest ma väga-väga tänan teda), ootasin rongi Balti Jaamas (rongi, mis jäi kümme minutit hiljaks), läksin õega bändiproovi kaasa ning avastasin, et Dharma Gaia teeb head muusikat. Tegelikult ka. Nad esinevad Pudi Rida Rockil ka.
Ja nüüd kui ma loen, siis ma avastan, et ilma pisiasjadeta pole see seiklus pooltki nii huvitav. Haha. Ma tean, ma jätan väga mageda mulje niiviisi. Aga noh, mul ükskõik. :)

Hm. Ja täna oli bändiproov. Sellise bändi proov, kus ma ise ka mängin midagi. Või noh, üritan vähemalt muljet jätta, et mängin, sest et ma ei oska nagu eriti või nii. Mul tekkis väga saamatu inimese tunne, kuigi juba midagigi võiks ju ära teha, sest et kuus aastat juba seda pilli mängitud. Aga ei, ma ikka ja jälle üllatan ennastki tõestades, et ma olen tõsine valge. Ja teised jätsid väga-väga osavate inimeste mulje. Vao! lihtsalt selle peale!


Praegu tuleb telekas South Park: the Movie ja mina istun rüperaal (jah, tõesti, see on uus eesti keelne sõna lap-topi jaoks) süles ja mõtlen, et peaks selle lobaajamise ära lõpetama siin ploogis. Ma lihtsalt raiskan nende vaeste inimeste aega, kes on võtnud nõuks aeg-ajalt mu postitusi lugeda. Aga samas võib ka seda hullust jätkata ja meelega, või isegi hea meelega, teiste aega raisata.


Täpselt seitsme päeva ja nelja minuti pärast on midagi vahvat! :)

Ma võtsin täna kõik oma jõu ja jaksu kokku ja uuendasin oma ploogi välimust! (Rõõmuhõiskeid, paluks?) :)

Eile käisin raamatukogus Burdasid otsimas, tulemuseks oli kaheksa Burdat, aga viis võis ainult laenutada. See oli jõhker otsustamine, arvestades veel seda, et ma olen kaalude tähtkujust. Õhtul käisin Othellot kuulamas, mis tõesti oli hea. Üle ootuste hea!

Ma just alles praegu avastasin, et vahepeal on kool alanud ja juba mitu-mitu päeva peal olnud, kuid mina pole sellest siia midagi kirjutanud. Mul on vist midagi viga, et midagi nii-nii kohutavat mainimata jätta. Ahjaa, koolistress ja sügisväsimus on. Ja seda kõike peale esimest koolinädalat. Enda lohutuseks võin öelda, et ma pole ainuke, loodetavasti. Kõige jubedam on see, et õpetajatele on aastad õpetanud, et tuleb esimeselt nädalal kohe õpetama hakata, muidu tuleb kaks nädalat õpilastelt ühte ja sama juttu: "Aga kooli algus on ju... ." Jube lihtsalt, see on ainuke sõna, mis oleks õige kirjeldamaks seda olukorda, mis koolis on. Tekib küsimus, et miks ma ennast sinna linnamüüride vahele ei mata. Siis saaksid linnainimesed ka mind vaatamas käia, kui nad neid müüre tüdrukute tulevatesse riietusruumidesse vaatama saabuvad. Asi on lihtsalt nii, et linnamüürid, mis avastati meie kooli parkla alt, peavad säilima ja linnakodanikel peab olema võimalus neid vaatamas käia. Ja kuulujutud kuulutavad, et vaateruumiks saab tüdrukute riietusruum. Ja ma siiralt loodan, et see on ainult kuulujutt. Meie igavesest spordihalliprojektist ei tule midagi välja, sest et nüüd on ta spordihall/muuseum.

Täna kogesin enda nahal, et parim uni tuleb ühiskonnaõpetuses. Ma nägin isegi und ka, aga kahjuks enam ei mäleta. See ainult meenub, et kaks korda ärkasin üles. Esimene kord kasutas Teele füüsilist jõudu ja tonksas mind küünarnukiga, teine kord ütles õpetaja väga järsul hääletoonil: "Indrek, loe edasi." Kui ma ehk oleksin ise ärganud, oleks äkki unenägu meeles, aga kes teab.

Rääkides unenägudest tuli mulle meelde, mida ma öösel unes nägin. Nägin seda, et meil oli peres beebi ja me käisime Viru keskuses duši all, sest olime šoppamisest väsinud. Ehk siis all ehete osakonna asemel oli kümme punaste kardinatega duširuumi. Väga-väga naljakas lihtsalt, mida aju toodab.

Ja seda ka veel, et mul on reedeti muusikakool neljast seitsmeni. Ma ruttan pärast kooli Nõmmele kohe. Häo khuul is dätt? Ja jah, Evelin, ma tõesti sõidan Nõmmeni välja! :) (Sa ikka reedeti sõitsid bussiga, et sul ikka polnud hispaania keelt, eks?)


Ja seda ka veel, et ma tegin ühe testi. Selgus, et ma olen sinine ja roheline.
Kokkuvõte:
ISIKSUS Oled sündinud hoolitseja, usud et iga inimene on armastust väärt. Püüad elus palju saavutada. Tahad, et asjad oleksid sinu kontrolli all, sulle ei meeldi eksida. Saavutad oma eesmärgid kergesti.
KOOL Sul leidub alati aega, et oma elu organiseerida. See aitab pingetest vabaneda. Kuna sulle ei meeldi läbi kukkuda, piitsutad end saavutuste nimel eriti agaralt. Sa õpid kiiresti ja naudid vaimseid väljakutseid.
ARMASTUS Sul on kõrged standardid. Inimest, kes neile vastaks, pole kerge leida. Vajad kedagi, kes räägiks oma eesmärkidest ja oleks nende poole liikumisel sama tarmukas kui sina.
KARJÄÄR Saaksid hästi hakkama maakleri, mänedžeri või müügiesindaja ametis. Sulle sobiks ka eraettevõtlus.

Ehk siis ma panin kaks asja kokku. Läks täppi?

Praegu veel avastasin, et alustasin selle kirjutamist 11:16, praegu on kell juba 11:53. Ma olen vist flegmaatiliste kalduvustega?

ma käisin eile kinos! Tšaarli änd de tšokolet fäktorit vaatamas-kuulamas. pärast seda tuli jube-jube šokolaadi isu. aga see šokolaad ei olnud pooltki nii hea, kui ma lootsin. ja õhtul tegi vend pitsat ja ema saiavormi. liiga hea lihtsalt!
täna käisin koolis raadiovärgendusega tegelemas. nägin inimesi, keda tükk-tükk aega pole näinud - õpetajaid. see ei olnud ilus vaatepilt. pole mitte minigsugustki tahtmist homme hommikul vara üles tõusta ja kooli poole sammuma hakata! okei, tegelikult väike tahtmine on, aga selle ma surun alla, sest et ma tõesti ei viitsi! ma olen lihtsalt kohutavalt laisk.

eile parandasin õe kollaseid villaseid sokke. varvastae juurest oli veidi katki. mina kui osav kuduja, mõtlesin, et koon veidike. panin vardad sisse ja kudusin kolm ringi. tulemuseks on nüüd augu kohal ristikheina meenutav soperdis. aga vähemalt parandatud sain! ja hargnema vist ei hakka niipea!

ja õde läks täna ära, Tartusse. dätt iis sääd. aga eks Pudiridarokil kohtume. seegi hea!

Alles hiljuti mõtlesin, et kui palju saladusi on Saiakangi seinad kuulnud. Kui need seinad saaksid rääkida, siis tuleks oi-kui-palju salasoove, unistusi ja ka klatši välja.

Tahaks nii, et kordki elus ühel hetkel kõik su unelmad täituksid, et sa näeksid, kuidas siis oleks, kuidas kõik toimuks. Ja siis veel tahaks tulevikku näha. Piisaks paarist minutist ja niimoodi, et mäletaks minevikku ka. Oh, paljutki tahaks!

Vahepeal rändasin ma mööda Eestit. Tegelikult lihtsalt hüppasin Võrust, Tartust ja Viljandist läbi.
See oli ülivahva. Aga sellest pajatada ma enam ei viitsi, mis sest, et kunagi, kui ma vana olen, oleks tore lugeda, aga siiski, ei viitsi.

Eile käisin Stinaga. Leidsime, et Instrumentaariumis on jälle see soodustus, et mida noorem, seda parem. No ja siis loomulikult ma leidsin üliilusad prillid endale, mis varem maksid väääga palju. Ja nüüd, seda soodustust arvesse võttes, maksavad nad 86% vähem. jee! aga ma ei tea veel, kas ma ostan need endale.

Eile oli igatahes tore. Ja ma avastasin veel seda, et "Pisuhänd" on sellises rõveda-lillas köites.
Jubejubejube!

maal oli jubevahva. magasin nii kaua, kuni und jätkus. mida tegelikult ei olnudki nii palju.
oleskelu ja pannkoogid. mõnna-mõnna.
täna tegin pilte ka. aga aparaadi ülitundlikuse tõttu tuli vist kolm kehva kadreeringuga pilti. ega mina süüdi pole, et mu näpp tundetu on.
maale minnes oli üleujutus! umbes seitse kilomeetrit enne kodu oli mingi jõgi (tegelikult väike kraav) üle hakanud ajama ja terve tee oli põlvini veega kaetud. selline puhas jõevesi oli kruusateel. lahe tegelikult. algul arvasin, et nägin viirastusi. hea oli see, et sa ringiga sõita.

ja täna. oi, täna. tänase päeva kõrghetk oli see, kui ma istusin herilase otsa. sutsti torkas mind ta nõel. küll ta oli ikka õel. (teadjamad saavad viisist ka aru) pool päeva kints valutas, see ei olnud väga meeldiv. nüüd ma tean, millist valu võis onu Donald Miki Hiire koomiksis tunda, kui ta istus oma onupoegade siili otsa. jõhker värk!

ma põlen uudishimust, sest evelin ütles, et tal on pruunid juuksed! ja ta ei näita pilti endast. on laps, noh. nüüd ta on üldse eemal, ehk läks sinki hammustama nurga taha, nagu ma ütlesin? aga ma tegelikult ei mõelnud seda tõsiselt.

ja homme tuleb ka, või noh, tõotab tulla, huvitav päev. eks hiljem annan ülevaate, kui vähegi viitsimist.

ja Tomi uusi prille tahaks ka juba näha!

kuhu jääb inimestes optimism? pärast midagi halba peab midagi head tulema. see on alati nii! ja seda ei tohiks unustada, kuigi ma ise olen tihti pea kaotanud ja mu sõbrad on mulle seda meelde tuletanud. veel on inimestes kadunud julgus. julgus välja öelda, mida nad tunnevad ja mõtlevad. minul ka näiteks.

mu tänane horoskoop ütles nii: "Su ümber on suvi, kuid südames tunned kevadet. Oled vist armunud, kuid sa ei taha endale seda tunnistada. Segaste tunnete ja sõnade periood." (Postimees)
vahva! :)

eile nägin ma bussipeatuses maailma armsaimat titekäejälge klaasil. seekord siis bussipeatuses paikneva putka klaasil. aga armas oli see ikkagi. vahva!
ma jumaldan väikeseid lapsi! :)

ja täna hommikul ma magasin nii hullusti sisse nagu ma pole kunagi maganud. 9:15 helistas õnneks Stina, kelle peale ma üles ärkasin. asi selles, et 9:30 pean tööl olema. jube torming. tormamine. vend aitas välja ja kihutas autoga kohale. ja ära viis ka noh. igatahes. jube algus kehvale päevale! ei soovita kellelegi!

eile oli mul puhkus. üks päev noh. täna oli jälle täielik töörügamine. vahva!

üks päev, see oli vist eile, kui mõtlesin, kas inimesed teevad võimaliku, et enda soove täita. mitte niimoodi, et jätaks kõik pooleli ja pühenduks oma unistusele, vaid niimoodi, et kui piisab mõnest sõnast, siis kas inimestel on piisavalt julgust ja tahtmist seda teha. või kui piisab mõnest väiksest teost. ise ma vist nii ei tee.

peale selle eelmise meeldiva avastuse ma avastasin veel seda, et maksimum pildisuurus võib olla 50kb. jube noh, ühesõnaga, see ei sobi. või tegelikult oleks kolme sõnaga õigem öelda. ja noh, nüüd ma ei viitsi enam sellega jamada, niiet jätkan oma mul-pole-pilti staatuses.

täna ma sain tööl hispaania keeles selgeks lause: "Pilet maksab 45 krooni." üks sõna kipub alati ununema, aga sekund mõtlemist ja siis on kõik klaar nagu kristallselge allikavesi.

pärast tööd käisime tuttavate juures, kus ma sain soome keele kiirkursuse. õppisin kolm lauset ära, mis on mu ameti juures hädavajalikud. pileti hinna, pileti õigesti asetamise ja pileti löömise kohta. keeled tulevad niikui ludinal.


ja üleüldse oli täna lihtne päev, ainult viiskümmend kolm külastajat!

ma just avastasin, et siia profiili saan ma oma pildi siis panna, kui mul on formaat mingil lingil ära märgitud. tegelikult seda ma avastasin varem, aga praegu avastasin seda, et kui ma panen siia mingi pildi, siis seal lingis on formaat ära märgitud. niiet gess vatt?

täna oli esimene ametlik tööpäev. palka sain rohkem kui eelmine kord. täpselt üheksakümnele inimesele seletasin ära, kuidas piletit teha ja kui palju see maksab. väsitav tegelikult, aga samas hea, et töötan päeva, töötan kaks ja raha tuleb aina rohkem ja rohkem juurde! :) esimesed palgad lähevad arvatavasti, või noh, päris kindlasti, ema võla kustutamiseks. edasised seitse-kaheksa palka potsatab juba mu enda kukrusse.


ja nüüd naerge ennast herneks selle pildi üle!

ma avastasin, et mul on parema käe neljandal sõrmel sünnimärk. selline pisike ja asub allpool. jõle vahva. ja tegelikult on mul selja peal palju sünnimärke. väga imelik. ja kaela peal on ka.

folgi ajal sain ma viimasel õhtul väga kobedalt naerda. väga naljakas oli lihtsalt. loomulikult hakkas unetus, folk ja puberteet ka pähe ja kõik naljad tundusid kümneid, kui mitte sadu, kordi naljakamad. liiga naljakas, et meenutada. õhtul, kui kodu poole läksime sai meie murelist vokaalpänd. peaaegu. kõik mängisime/laulsime oma osi häältega. varsti teeme duubelalbumi ja saame kuulsaks ja lähme folgile esinema!

rongis tuli ka hiilgavalt palju uusi ideid uute lugude jaoks. ühe pealkirjaks saab igatahes tõrõmp (inspireerituna häälest, kui rong sõidab rööbaste ühenduskohtadest üle). ja rongisõit oli üldse vahva, mis sellest et kõik vagunid olid puupüsti täis ja me pidime püsti seisma esimesed pool tundi meie kolmetunnisest reisist, aga tore oli ikkagi. see oli veelgi parem, et pärast tänu tutvustele istuma saime!


niiet kõik rongidesse tutvusi soetama!

folk oli vahvamast vahvam. muie tuleb alati suule, kui sellele mõtlen. me mängisime koos Yopiga hullunud fänne ja tegime koos Valkyrien Allstarsiga pilti. Pisi oli fotokaga. pärast karjusime ja tantsisime lava ees. muid häid lauljaid oli ka. lihtsalt võimatu oli valida kuhu minna ja kuhu minemata jätta. viimasel õhtul tantsis Pisi ennast pingi alla. mitte kraadide tõttu, vaid ta lihtsalt koperdas oma voogavasse ja maani ulatuvasse seelikusse. siis oli kõigil lõbu laialt. seelik oli kadestamisväärselt ilus muuseas. pits oli ka.

kõik oli lihtsalt liiga suurepärane!


ma sain veel sellise asja teada, et mu vend, toosamune tuubamängija, sai Hansapangalt stipendiumi. ainuke õpilane akadeemiast! liialt tore!

Folk!

ma olen praegu Viljandis, Pisi vanaema ja vanaisa juures ja olen arvuti taga. siiamaani on kõik väga-väga tore olnud. vapustavad kontserdid ja veel suurem melu. siin on ni-nii palju esinejaid, keda tahaks samal ajal kuulama-vaatama minna, aga aega jätkub ainult ühe jaoks, niiet valikute tegemine on tegelikult raske. ma nüüd pean tõttama, sest hõigati lõunale.

sii juu suuun!

ai keim tu sei guudbai. pärast folki lähen veel korraks tartust läbi, õega sinna ülikooliasju ajama.
olge toredad!


ja nüüd.. folgileeeee!!!

mõnikord tahaks sügist. noh, kooli. siis näeb üle pika aja tuttavaid ja kogu aeg on kiire-kiire, nii kiire, et mõtlemiseks ei jääks aega. sest niikuinii ma midagi targemat oma edasise suvega peale ei hakka. kui töötamine ja laager ja FOLK välja jätta. tegelikult raha oleks vaja, seega tööd peab tegema. ja folk ja laager tulevad toredad, niiet las see kuu aega suve veel olla ees.

ja kõigile soovitan: tehke suvelõpp huvitavaks!

täna oli mu päris esimene tööpäev. kaheksa tundi turistidele piletite vorpimist ja raha lugemist. ja seda kõike nunnakostüümis. ma parema meelega asukohast vaikiksin, muidu äkki mõned pahatahtlikud tulevad kaema. päevapalgaks sain täna kakssada seitsekümmend viis eesti krooni. päris kobe esimese päeva kohta, aga see pidavat olema üks suurimatest rahvahulkadest, mis üheainsa päeva jooksul läbi käinud. kõige toredam oli see, kuidas inimesed olid õnnelikud pileti originaalsuse ja meie riietuse üle. tegid pilti ja puha. väga vahva.

ja neljapäeval lähen ma fooooolgiiileeee!

ma olen nüüd tagasi, aga mitte kauaks, sest et varsti algab eff-oo-ell-kaa! tulge ka!
maal oli vahva, kui päevad läbi sadas vihma, saime meie päevad läbi lauamänge mängida. kui reeglitega probleeme tekib, võib alati minu käest nüüdsest üle küsida, ma olen juba päris prohv!

ma lõin oma pea ära ja nüüd on hiiglaslik muhk mul täpselt seal kohas, kuhu toetub prilliraam. jube valus on prille kanda. ma nüüd ootan lohutuskommentaare kõigilt fanaatikuilt, kes mu ploogi loevad.

ja shal-lall-laa. homme on sirli sünnipäev!

murel rokib noh! täna avastasime on pändiga võimed, mille olemasolust me polnud teadlikud. osavus noh! tige tikker tuleb päris hästi välja, ühe korraga saime päris vilunuks. meil on tulevikuplaanid tehtud: teeme lugusid, plaadistame ja saame kuulsaks! (selle kuulsuse-osa panin ma küll ise juurde.)

igatahes. head ööd. magama peaks minema

ja seda ka veel, et ma maandun lähipäevil maale, niiet jälle tuleb minust puhkus!

täna ärkasime õega hilja ja mõtlesime, et peaks midagi tarka tegema. kell kolm tuli mõte, et läheks turule ja ostaks midagi värsket. veerand tundi enne nelja panime Nõmme turu poole ratastega plagama. kartulileti juures müüjad imestasid õe viiekümneseitsmenda aasta uunikumi pärast ja arutasid velgede ja raamistiku valmimisaasta üle. vahva, nagu mingi iidne auto oleks olnud.
tagasi tulime kartulite, murelite, mustikate, maasikate, kurkide ja nektariinidega. tegime korraliku lõunasöögi, magustoiduks tegime kooki. siis oligi õhtu käes, kell oli seitse. kõik oli kusjuures jube maitsev.

ja seda toorest kraami sai nüüd öökimiseni süüa.

Biker Mice From Mars tekitab tõsist nostalgiat. mina oli vanasti Throttle, õde Vinnie ja vend Modo. oh seda lapsepõlve küll. ;)

hiiumaanahk tuleb maha. ma võiksin varsti seda müüma hakata.

eile oli väga-väga tore. ma lihtsalt eeldan, et hando jätkab oma laagrite tegemist. siis saab peaaegu igal õhtul sellist mõnusat muusikat kuulata ja head seltskonda nautida.

ma vist just avastasin, et mu elu pole üldse huvitav. evelin meil siin, käis langevarjuga hüppamas. no on tsikk noh. selle peale pole mitte midagi muud öelda kui, ma tahan ka! varsti hakkan ma jalgu vastu maad trampima, juukseid kiskuma, käsi puusa panema ja röökides ja karjudes nutma.

eile käisin ma kinos ja linnas ja avastasin, et igal pool on saled-aled. mina kui nädala-ajane-hiiumaalane ei teadnud sellest midagi. ja kui kellelgi on raha üle, siis alati võib selle mulle kinkida, küll mina juba sellele kasutuse leian.

praegu just avastasin, et kell on 16:16. peab midagi soovima! ... okei nüüd on juba hilja...

ma nüüd kirjutan siia üles, et kahekümneseitsmendal juunil panin ma enda ploooogile käunteri. sest et siia pole ma veel seda kirjutanud.

mul on hiiumaast vasak jalalaba paistes. parmud sõid ära. täiesti jube noh. ja täna käisime õe-vennaga piknikul. pärast seda hakkas kõht valutama, sest et ma sõin liiga palju. aga pärast läks kõik korda.

ja kurbadest asjadest ma lihtsalt ei räägi.

ja headest asjadest nii palju, et siis juba täna. ehk noh...kuna kell on kaksteist läbi, on mu vanemate pulmaaastapäev. väga äge, eks! :)


ja kui ma tavaliselt kirjutan piissss, siis ma ei mõtle seda inimpissi vaid seda piiiissssii... nagu inglise keelset piiisssi. ehk siis peace noh! rahu noh! või värki!

fa-fa-fa! ma olen tagasi. änd the horror bigins ögenn! livv uitt dätt! :)


piissss! ja haarake päikest ja pilvi, need ulatuvad teieni!

täna rabasin ma tööd teha, nii hullusti, et kõht rebenes. tegelikult ei rebenenud ja tööd ei teinud ka hullusti. lihtsalt koristasin ja pakkisin. homme lähen hiiumaaaaale! jehu! kaheksa päeva puhkust minust. nautige seda nii kaua, kuniks seda on. eksekseks!

ja täna käisin veel puugisüsti ka tegemas. ma olen ko-hu-ta-valt eeskujuliku käitumisega. vaktsineeritud ja puha. ülejäänud ma lihtsalt vaikin maha.

ja mina ei tea mis ma küll teen. kõik minu ümber on kohutavalt andekad: kirjutavad, luuletavad, musitseerivad, teevad sporti ja on veel pagana head selles. mina ei suuda isegi vajalikuks ajaks pükse ära parandada.

miks ma küll selliseks olen loodud?

kell on südaöö läbi. ehk siis kell on kaksteist läbi. täna on juba homme. või noh, saate aru ju küll.

eile olesklesin kodus. kuid lõpuks koristasin oma kirstu ära. rookisin vanad vihikud välja ja uusi ka sisse ei pannud, sest neid lihtsalt pole. ja õhtul tegin endale ehteid. väga šefid tulid. aga täna läks sõrmus juba katki. kui koduuksest sisse astusin lõin käe vastu raudust ära ja siis pool palli tuli küljest ära sõrmusel. :( dät's sääd.
täna külastasime ireeniga kaltsukaid. ma sain endale kolmekümne eesti krooni eest väga-väga ilusa koti. ma olen nüüd lõpuks uhke enda üle!

ja liina, oh, see minu õde liina, on kohutavalt tubli. ta saab tartu ülikooli tingimusteta igale poole sisse. see on lihtsalt üli-üli lahe! peaks ka mõnel olümpiaadil teise koha saama, ehk siis saaks ka kunagi? väga äge. ja elleri katsetel läks tal päris normaalselt, nagu ta ise väidab.

ja hando ja karl ja siret ei pea kooli vahetama. see on ka tore. jäävad! alatiseks! :)


kõik on lihtsalt väga tore ja hea.

täna oli ülimalt tore. päeva lõpuks me otsustasime eveliniga, et hakkame sõbrannadeks. või noh. evelin tegelikult ütles, et selle otsusega peab veidi veel ootama.. aga ega see kaugel enam pole..;)

algatuseks me rüüstasime tiimarit. otsustasime, et hakkame kunstnikeks ja teeme ise endale originaalsed ehted. minu arve oli 74 eesti raha ja evelini oma 85. ma ei või kui palju ägedaid asju sealt tegelikult leidis. väga-väga lahe lihtsalt. evelin kusjuures pani maha päeva killu. vaatas mingit lille ja ütles: "neid topiks küll kuskile". aga kuhu, see jäi mulle arusaamatuks. ;) ma rohkem ei kirjuta midagi siia, mis üllad ja lahedad ideed meid külastasid, sest äkki keegi varastab ära ja siis me pole enam originaalsed, mille poole me nii-väga püüdleme. ;)
pärast seda piinasin evelini oma teksasteotsinguga. lõpptulemus: minul: hall pluus, null paari teksaseid. evelinil: triibuline pluus, null paari teksaseid (sest tema ei otsinudki) .
ja veel avastasin ma kui hea on raphaeli ja tiramisu jäätised kristiine keskuse esimese korruse itaalia-jäätise-putkast ostetuna. vapustav lihtsalt. pärast jäätise söömist ja pärast veidikest pükste otsimist ja pärast ilusate kleitide avastamisrõõmu siirdusime midagi soolast sööma. evelin piirdus salatitega. mina haarasin kõrgemalt ja ostsin prismast pitsalõigu ja dallase saia. ja loomulikult ei tohi ka mainimata jätta purgilimonaadi, millest mul pärast süda pahaks läks.
mustamäel läksime me otsima kaltsukat, mis pandi pool tundi enne meie saabumist kinni. siis läksime minimaxi otsima. mis pandi samuti õigel ajal kinni. lihtsalt meie jõudsime liiga hilja sinna. lõpuks jõudsime pagaripoistesse 10 minutit enne sulgemist. hea seegi. :)
mustameäl me veel veidi jalutasime. ja laulsime kõva häälega: "uuulallallaa, ai laav ju beibi. uullallallallaa laav miiii tunait!" sinna vahele tegin seda kärisevat häält ka, seda häält, mida evelin teha ei oska. ja kui ta üritab, siis saab palju nalja. selle laulmise peale hakkas üks vanatädi meid vaatama ja evelin lehvitas talle. me vist meeldisime talle. :) (või kui ei meeldinud, siis nalja ja mõtlemisainet sai ta tänu meile küll...)
sutsu aja pärast avastasime laste mänguväljaku, kus oli kiik ja liumägi ja ronimisredel, kus sai väga mugavalt istuda. sinna me siis jäimegi. enam kui pooleks tunniks, kuni tuli väike tüdruk nimega anet ja ronis meie kõrvale istuma. kuulas meie juttu ja vaatas meid veidike aega, kuni me tervitasime. ja ta tervitas vastu. siis hakkas tema rääkima ja meie kuulasime. vahepeal me laulsime talle. sest et ta palus, et me laulaksime. lõpuks tema kuulas ja meie rääkisime ja meie kuulasime ja tema rääkis. noh sama moodi, nagu tavaline vestlus ikka käib. tegelikult jättis ta endast väga intelligentse ja targa lapse mulje. ta oli viie aastane. kõigest. ja ta kõnevõimekus ja sõnavara oli kohati kõrgemalt arenenud kui minu oma.
tahaks endale ka kunagi sellist. sellist tarka ja toredat last. aga selleks peab olema heade geenidega issi. keegi on vabatahtlik?

pärast nägime eveliniga trolli, millel oli täht D peal. tekib küsimus: kuhu sõidab troll number D? "Depoosse," vastab keegi sosinal nurgast. :)
ja veel peale seda. tuli killer nali! kõnnime tipi ühikatest mööda trummi poole. ja kuskil platsil on ratastega kolm tüdrukut, kes näisid minu jaoks väga-väga sarnased ja umbes 10-aastased. mida lähemale me eveliniga jõuame, seda kavalamate pilkudega nad meid vaatavad. lõpuks sosistab kõige esimene teistele: "Vaata, kes tulevad!" Veidi aja pärast vastab ise oma küsimusele veel vaiksemal hääletoonil: "Inimesed tulevad..."



ja sellest tuli nüüd vist mu rekord. pikkuserekord noh!

täna sain nõudelt kõrvetada. tõsiselt räägin noh! nõudepesumasin oli just oma töö lõpetanud ja ma hakkasin nõusid kappi tõstma. ja siis see plahvatas. see mõte mu peas, et kas ma olen ainuke inimene, keda häirib, et nõud on pärast pesemist nii kuumad, et kõrvetavad näpud ära. ma lihtsalt ei saa pihta miks ei võiks pärast seda kuivatamisprogrammi mingi kerge jahutusprogramm olla. lastakse lihtsalt minut aega jahedat õhku peale ja probleem oleks lahendatud. aga samas, võib-olla nende leiutajate jaoks ei olegi probleemi, sest et äkki olen mina ainus, kes seda märkas. aga ma arvan, et ma siiski pole nii eriline, et ainsana seda märgata. kuigi see oleks lahe, kui oleksin. :)

jaan möödus ilusti. astus keset ilusat suveööd meie perekonna juurest ka läbi. ning pärast seda kadus öhe. läks magama vast.


Kus on mu koht
kas jõudsingi pärale?
Mu koht mulle meeldib
Kas mina ka temale?

Tuule Toodud (raamatust "Väike päike")

naer! oli täna! nii hullusti, et kõhulihased valutasid ja naerulihased põskedel tulitasid. sama hull nagu teeksid väikesele varbale kõrvenõgest! ja peale selle veel on mu väike varvas pisike paks ja roosa. ja põrsad on ka pisikesed paksud ja roosad. süllogism. mu väike varvas on põrsas. :D

rääkides põrsastest, siis aktusel oli neid küllaga. üllatavalt palju õpetajate seas. ja õpilaste seas oli porgandeid rohkem kui jalaga segada. ma räägin tõsiselt. väga tõsiselt. ja väga palju oli ka kahe-meetri-objektiiviga fotograafe, kes pildistasid igal vabal hetkel. väga positiivne oli see, et ma panin pika seeliku selga. muidu kõik oleksid näinud, kuidas mul jalad all tudisevad. ma tundsin esimest korda elus laval olles, et jalg väriseb. aga see läks õnneks üle siis, kui ma mängima hakkasin.

liinaga tegime kella kolmeni öösel talle ehteid. sõrmuse ja kaelaehte ja juukseklambri. rohelistest ja mustadest ja kollastest pärlitest. sellised läbikumavad. ülimalt kena tuli. liina nägi üldse superkaunis välja. mina olin kade.

aga teate mis? kui eestlased näiteks mõtlevad, et tänaval vastutulev võõras inimene on arvatavasti halb inimene ja peab tõestama, et ta on tore, siis rootslased (näiteks) mõtlevad, et võõras inimene on arvatavasti hea inimene ja peab vastupidist tõestama, kui ta seda on. see võib segasena tunduda, aga tegelikult nii see ju on. see on see sama klaas pool-täis-pool-tühi värk.





pärlid jooksevad!

ma olen vist imelik, et nii palju ja nii kõva häälega kogu aeg laulan. pidevalt röögin üle korteri: All around me are familiar faces, worn out places, worn out faces. Bright and early for their daily races. Going nowhere, going nowhere... . juba kolmandat päeva kummitab sama laul. ma ei saa aru kuidas see nii saab olla. ma olen tõeline friik. aga noh. ma pole ainus, neid friike on veelgi. ma panin teistel ka selle kummitama.

ma pole hiljuti enam korralikult naernud. noh, ma mõtlen sellist naeru, kui pisarad voolavad ja kõhulihased valutavad. aga üks asi tegi ikka nalja. evelini ploogis oli kirjas. http://eveliniblog.blogspot.com/ sealt minge ja vaadake keelevingerpussi. ülim lihtsalt. kontrollige üle ka, eskekseks!

jube värk on saksofoniga. siis kui seda kõige enam vaja läheb, pole seda kuskilt võtta. nõme lihtsalt. mitte minul, aga kristinal. miksmiksmiks? aga lõpuks asi lahenes nüüd. aga dueti selgeks õppimiseks on vist veidi vähe aega. üks päev? aga kuidagi saame ikka hakkama! :)


ajage mind naerma, noh!

me laulsime. ja hästi laulsime. meist võiks saada jazz-vokaalbänd. väga mõnus oli.

"mad world" on kummitus. laul, mis tiirleb ja ringleb peas lõpmatuseni alates reedest. reedene esitus oli väga hea kusjuures. kuidas ühed laulud jäävad niimoodi pähe kummitama ja teised ei jää? aga noh, tore asi on see, et sinna jäävad ainult head laulud. :)

ja tomi debüüt tuleb kohe-kohe.

kellel on kärssavad pead?

täna nägin kahte väikest kollast tomatit ja ühte punast tomatit kõrvuti tumepruuni aluse peal. need olid vapustavalt kaunid värvid.

ja siis öeldakse, et ma pole optimistlik! :D

mh!

kuuldavasti käisin ennast olde hansasse pakkumas. sellest ei tulnud midagi välja, sest täna sain meili, mis ütles, et sellest isiksusetestist võis välja lugeda, et ma pole piisavalt optimistlik ja ei tunne tehtavast tööst piisavalt rõõmu. see rikkus kõik mu lootused suveks tööle saada.
väga nadi.

eile käisime kristinaga akadeemia noodikogus. täeisti lõpp, mis süsteemid seal on. meie kahekesi igatahes ei saanud nendele alguses pihta. pidevalt imestasime, miks saksofoni kategooria all on noodid trompetile ja tromboonile. tegelikult oli lihtsalt riiulite vahetus. :)
pärast käisime linnas ehteid ja kinke otsimas. siis tuli liina ka kampa.

täna kavatsen ühe seeliku valmis õmmelda. selle sama, mida ma koolis alustasin ja mille värvel ja alläär on mul siiamaani tegemata.


ja kui kellelgi on mulle tööd anda, siis kõik pakkumised on teretulnud.

pahh

reedel läksin maale, täna tulin. väga hea oli. parem õlg valutab päikesest, vasak ei valuta. ma ei tea miks see nii on. ma olen veidike värdi vist. ja maal ma mängisin sulgpalli ja sõin igal õhtul (peaaegu) grillliha. vot see on mõnna.

igatahes nüüd olen ma unine. ma ei tea miks, sest maal magasin ma väga kaua iga päev.

ma unustasin sulkareketid maale. praegu oleks ülihea väljas sulkat mängida, mis sest, et tuul on. võtaks kellegi kampa, õidaks rattaga kuskile ära ja mängiks sulkat. see oleks äge.
aga praegu jääb ära.

kuidas ma sain küll nii tumbujumbu olla?

viimastest esimene

minu kõige-kõige esimene postitus. otsustasin moevoolu ja -röögatustega kaasa minna ja tegin siia maailma ka oma koha. ägenš, kas pole? :)

änd i vuud laik tu dänk evelin voor meiking höör oun plog änd liiding mii intu tis vöörld. :)

ma unustasin öelda, et mu vennas tuli ka linna! änd de maaster is bäkk in täun! ;)

me käisime Stina ja Maarjaga eile rippumas. väga ägenš oli. ja augustikuus saame me Stinaga loodetavasti rikkaks, vihjates Olde Hansale.
tahaks enda saksofoni. kui aint oleks nii palju raha, siis ostaks kohe. ja järgmise asjana ostaksin digipeegli! vot tak.

kõik rikkad inimesed, annetagem! :)

tunduks, nagu oleks vanglast pääsenud. eks see tegelikult omal moel nii olegi. ainult palju toredam. :)
neljapäeval värvisin planku. meistriteosed (ja mitte ainult minu!) on nähtavalt pärnu maanteel kooli kõrval! :) reedel oli vabanemisepäev. väga vahva! vastuvõtul saime tasuta jäätist. ja tädike muretses, et mis viga, et jäätist enam ei taha. süda oli paha noh.
oh. see läks riimi. jäätist enam ei taha, sest süda oli paha. :)
"Luule, see ei tule tuulest ega kuku käisest ka." (Anna Haava). minul tuli luule jäätisest! :)

minge kõik randa rippuma!

me nägime laupäeval (ilma rahata šopates) helesinist pluusi, mille peal oli kiri: 'life is just a bowl of cherries'. kui naljakas see veel on? ja arva, kus kohas see kiri oli? cherry peal loomulikult.

kõik on nii mitmemõtteline! :D

nädalate vahetus (nädalavahetus).
aga mina käisin reedel juuksuris ja lõikasin oma lõngad maha. väga ägenš. ja neljapäeval oli väga vahva! ja kolmapäeval ka! ja reedel oli niisama rippumine kodus. laupäeval käisin ma ilma rahata šoppamas. pühapäeval lähen rahaga. (hull mõte, eks)
ja evelin tegi enda blogi! http://eveliniblog.blogspot.com/

džiises kui tore, et suvi algab kohe!

biläbiläbiläbiläbiläbiläbiläbilä
on see kõik. see nõmedus. kolm kuud peaaegu-puhkust on ees. see on tore. eilsega sai läbi. hinded väljas ja muud värki. täna on puhkus. osad piinlevad koolis ja teevad eksami. loodan, et läheb hästi.
eile oli änks.
täna on ka änks. [evelinile - kell 19.00 katariina kirik(Vene 12) dresscode: Mul On Külm]

nekst is.. vekeiššn..
!

pingelangus. praegu on geograafia tund. keemia sai just läbi. ma väga loodan, et saan nelja kätte, sest et mul oli enne tööd mäluauk. ja töö ajal ka. see oli nõme. ja eile sai arvestus ka otsa. see on väga-väga tore! ja õnneks läks hästi ka, mis on veel toredam.
aga nüüd ma pean tunnis tähelepanelik olema. keegi teeb ettekannet.
piiss ohv keik!

mina olen nüüd terve. vähemalt praeguseks (kuigi täna hommikul kurk valutas hirmsasti, aga neoangin aitas selle vastu). tegelikult plaanisin nädalavahtusel korralikult õppida, aga sellest ei tulnud midagi välja.
saksi ainult harjutasin, korralikult, nagu tänane tund näitas. aga ikkagi on mingi nõme kõhedusetunne sees, niikuinii ajan midagi nässu, nagu mul tavaliselt kombeks. aga eks aeg näitab, kuidas asi edeneb.
sama moodi on keemiaga. mul pole tõesti halli haisugi sellest, kuidas ma selle ära suudan teha. jube värk peaks mainima!
aga selle kõige kõrval on midagi toredat ka! kevad on oma täies hiilguses ning suvi on käega katsutav. (tegelt ka.)

ja laupäeval me lähme rippuma!

tundub, et mida aeg edasi, seda haigemaks ma jään. ma tegelikult südamest loodan, et see nii ei ole. sest et.. noh kool on ju! ma ei viitsi neid paganama töid järele teha.
täna enam palavikku polnud. jipikajee. see on vähemalt hea. aga mul on mingisugune köha tekkinud. see ei ole hea. esmaspäeval on inglise keele tasemetöö. "okou," vilksatab mu peas mõte. empskin ütles, et homme toob mu grämmäri ära. sest et tasemetööd ma ju ometi tegema lähen. see viimane lause kõlas kuidagi luuleliselt. naljaks.
inimesed, lugege luulet! Doris Kareva "Mandragora"

mul nina valutab nuuskamisest. nuuskamistihedus on kord kahe minuti tagant. huuled kuivavad, sest et ma hingan ainult suu kaudu. kraadiklaas näitab peaaegu palavikku. kolmkendkuusüheksa. eile tegelikult oligi palavik - kolmkendseitsekaks. pea ka valutab. kehv värk. reedel tegelikult peaks kooli minema, tahaks oma inka suurt grämmärit, kust seest tasemetööks õppida. sealt on tegelikult jõle hästi kõik värgid ära seletatud ja näidatud.
ja mu õel on roosa taustaga ploog! (itsitsits)

uih, aeg möödub kiiresti. vahepeal on londonis käidud ja koolis peale selle. nüüd ma olen haige. nohu on ja kurk valutab. ja veel avastasin, et palavik on kah!
peale selle avastasin veel, et inimesed ei tea, mis koduloomad mul on ja veel ei tea nad mu silmade värvi...
piiiss!

praegu on geograafia, arvutiklassis oleme. kooo-huuu-taav, ajaloos on töö ja ma olin eile õhtul liiga unine, et midagi õppida. tegelikult peaks praegu seda tegema, aga ma absoluutselt ei viitsi. tänase päeva peab üle elama, siis on reede ja siis tuleb laupäev. ja laupäev on hea...;)
laupäev on väga hea. nii hea isegi, et peaks midagi laupäeva puhul ostma. ja midagi peaks pakkima ka! :)
vuuhu!
aga praegu ajalooga tegelema.

hea nädalavahetus oli ning veel parem nädal on ees! :)
nädalavahetus oli hea sellepärast, et minu õde liina, kellest te kuulete tulevikus kui uue tuhkatriinu minevikuga ansambli the save või the claps liikmena, käis stuudios lugusid salvestamas. väga-väga äge! kolm lugu sai salvestatud, kuid kõik veel algversioonis, et neid veel krutitakse ja sätitakse. ja tegelikult on õudselt ilusad lood, kuid ühest klaveriballaadist taheti teha poplugu ja nii pidi ka tehtama, teatud põhjustel. kõik tegelikult on kohutavalt tore. siis ma saan tulevikus öelda, et ma olen selle kuulsa liina õde. :) (kui mind juhuslikult eksikombel tänaval temaga segi ei aeta) ;)
oranži und!

vuuhuu! see nädal sai läbi. horror, õudus, terror, närvipinge, magamatus on vist kõige õigemad sõnad selle kirjeldamiseks. see on lihtsalt vapustav, et see kõik läbi on. nüüd tuleb ainult veel üks nädal üle elada ja siis on vabadus - london! :) oh, ma ei suuda seda ära oodata. ma vist hakkan varsti unenägusid sellest nägema. :D (ja ma pole ainuke hullunud fänn ;))
ilusat und!

närvid väsisid vist närveerimisest. saali ukse taga ei olnudki midagi hullu, lava peal ka mitte. ainult veidike ... läks, sest et pillil tuli mingi 2mm x 5mm suurune ventiil kuskilt ära (mida ma enne esinemist ei märganud) ja ma ei saanud si-d ega si-bemolli esimese loo ajal mängida. siis oli kena paanika ja dünaamika ununes. :( aga teine lugu läks paremini (õnneks). hinnet ma veel ei tea, aga arvan või noh, loodan, et saan nelja.
aga koolis ma täna ei käinudki. hommikul oli kehv olla ja ma mõtlesin, et kuna mul arvestus on, siis ei hakka ennast piinama. ja õigesti tegingi. :) aga homseks on jubedalt palju õppida, ajalooõpetaja ikka harrastab neid arvestuslikke tunnikontrolle, aga seekord nimetas ta seda teisiti (vao!): "tunnikontrolli mahuga arvestuslik töö". ta on kohe päris suur sõnasepp. aga see selleks, eks ma siis lippan.

oeoehoehoeh! varem oli nii, et kui mul tuli muusikakoolis arvestus, ma ei närveerinud üldse, kuid mingil nõmedal põhjusel (mis on arvatavasti tingitud eelmisest arvestusest, mis mul .... läks) olen ma juba praegu, ehk siis päev varem, närvis. see ei ole tore. huvitav mida ma siis homme saaliukse taga teen? arvatavasti olen näost kaame ja väga-väga külm on ning jalad ka tudisevad all. see oleks vist päris lõbus vaatepilt teistele.. aga lohutus on see, et ma pole seal ainuke, kellel närvid pingul. (muhhahhaa)
oehjah. ega midagi huvitavat ei juhtunud. ega arvatavasti ei juhtu ka, niiet minu blogi lugemine on täielikult mõttetu..(vihje kõigile neile, kes veel loevad) :)
headööd!

käisin reede õhtul vocal six'i kontserdil! vao! ütlen selle peale... (www.vocalsix.com) see on lihtsalt kirjeldamatu, kui puhtalt nad a capellas laulsid! kuigi jah, tõesti, kahel lool nad kasutasid abivahendeid ka. ühe loo ajal kitarri ja teise ajal tausta. ja üldse on neil nii, et nad ise eriti laule ei kirjuta, kuigi nad teevad seda ka, aga nad seadistavad laule kuuele häälele. nad näiteks tekid seal'i kiss from a rose väga lahedalt ära ja tegelikult see ongi see sama laul, millel nad tausta kasutasid. aga muidu oli küll ülilahe kontsert tegelikult. nad rääkisid igasugu nalju vahele ja pidevalt publik rõkkas naerust. nende ansambel koosneb 4 tenorist ja 1 baritonist ja 1 bassist. et siis kokku tuleks kuus..nagu nimest aru saada :) ja kusjuures lõpus, kui rahvas plaksutas lõpmatult, tuli bassi laulja ja ütles väääga-väga madalal häälel hello (nagu need lapsed seal satelliidil fanta reklaamis) ja see oli üks väga kobe hello. :) ja tegelikult üldse oli kõik väga lahe ja tore. ja pärast nad müüsid oma plaate ka, mille mina endale loomulikult soetasin ning sain ka kõigilt autogrammi ka! (ja sain oma inglise keele oskusega hiilata ;)) kõik oli väga tore ja hea, nagu minu jutust aru saada. ja nad plaanivad loodetavasti kunagi veel eestisse tulla, mis on veelgi toredam.
ja eile (laupäeval) tuli mu väikevend tagasi, kes tegelikult pole üldse väike, vaid minust vanem. ja see oli ka üks tore asi.
ja täna (pühapäeval) käisime perekond kivide juures lõunatamas. nad pakkusid meile quiche'i, mis oli kohutavalt maitsev, keele viis alla. ja marjakooki, mis oli ka lihtsalt vapustav!
ja see on ka veel tore, et veerpalu sai neljanda koha, mis iseenesest on kõige sitem koht, mis võimalik (esimene medalist ilmajääja), aga seegi hea. eesti on vist tegelikult neetud... neljandad kohad on meile loodud.
aga see ei ole tore, et ma ei oska absoluutselt kirjandit kirjutada, mida tegelikult ju iseenesest võiks osata, aga mul puudub see võime. kahjuks.
ilusat und!

ma olen popp ja soovin ilusat valentinipäeva. veel on viimsed minutid, mida tuleb nautida.

:)

tänane päev ei alanud kuigi hästi. ma ei leidnud oma kahte plaati raadiokapist üles. ma ei saanud aru, mis värk on. pooled plaadid olid kadunud. eks ma siis asendasid seda arvutist leitud lugudega, mis tegelikult ei olnudki kõige hullemad..:) lõpptulemus oli see, et mul olid närvid pingul ja tuju paha ja ma jäin mata tundi 2 minutit hiljaks. aga plaatide asukohta ei tea ma siiamaani. ja tuju on praeguseks juba hea.
ja üks tore asi on tegelikult ka: meil, kaheksandikel, on kaks valentinipäevapidu. :D alguses teadsime ainult ühest: 5-8 klass ja peo teema on roosa ja karvane. täiesti kohutav lausa, niikuinii poleks kaheksandikest vist keegi kohale läinud. :) aga täna saime teada, et meil on vanematega ka koos pidu. eks väiksed läksid närvi, kui kuulutust nägid, sest et aimasid, et kaheksandikud ei tulegi siis nende peole. :D jõle pull oli näha, kuidas kaks tsikki kuuendast muretsesid, et kuidas nii on võimalik. hahaha! :D
ja õde mul pole ka kodus. läks kooriga tartusse, segakooride võistulaulmisele. ja nüüd on igav. sest et kedagi pole kiusata ja kellegagi pole võimalik koos telekaseepide ja rateinimeste üle naerda (tegelikult me ei naera). :( kurb. aga ta tuleb pühapäeval tagasi, niiet lootust on...:)
tegelikult praegu on energiat kohutavalt palju. koolist koju jõudes pugesin kohe voodisse teki alla ja magasin kolm tundi. kolm ja pool tundi, kui täpne olla. nüüd on kell peaaegu öö...ja mul pole und.
aga ilusat und sellegi poolest. :)
ps. ma tegelikult ei ole nii ülbe kui ma tundun. eks?

aga mina olen haige. köha on, nohu ka. ja häält pole. tegelikult asi on juba parem, aga ema ei lase mind kindluse mõttes kooli. ega mul eriti midagi selle vastu ei olegi! :) lihtsalt nüüd on veidike järeltöid. aga sellest pole eriti ju midagi.
nädalavahetuse veetsin otepääl martti sünnipäeval. jõle lahe oli tegelikult. tal oli seal piljardilaud, mida ma pidevalt kasutasin...tegelikult teised tahtsid ka vist mängida, aga kui meie (tüdrukud, ehk siis algajad) mängisime, siis läks ikka päris kaua aega, enne kui teised said piljardit mängida. :) tegelikult poisid said varem piljardit mängida, nad läksid juba reede õhtul sinna kohale ja laupäeval käisid mäel suusatamas. niiet, asi ei olnudki nii hull. aga laupäevaõhtul käisime veel ujumas ka. tegelikult enamus aega mina veetsin mullivannis, mis oli soe ja mullitav, mida on vist kõik mullivannid. :) aga ma käisin ikka basseinis ka. ja avastasin, kui imelikud võivad mõned võõrad inimesed olla. :) otepääl saime ka evelini ja kristaga kokku, kes ühinesid ka meie seltskonnaga. pärast ujumist oli aga väga äge miinuskraadidega ja niiskete juustega ringi kõndida. juuksed olid nagu pulgad pärast. :D loomulikud rastad, nagu me stinaga naersime. otepää kesklinnas nägime ka kohalikke purjus noori, kes olid kõik ülevas meeleolus. kohutavalt naljakas oli nende kommentaare kuulata meie kaheteistkümneliikmelise seltskonna kohta. pärast naersime kõhud kõveras... pitsabaaris ostsime/tellisime viis pitsat, milega me suundusime koju. kahjuks aga kõik pitsad ei jõudnud koju. pool kõige paremast kukkus ukse ees lumme, mida me ise veel küll ei teadnud, et see meie ukse taga on, aga martti isa teavitas meid sellest hommikul, kui ta meie seisukorda kontrollima tuli (see vist on minu elu kõike pikem põimlause, mille tegemises ma kohutavalt osav olen..;) viidates eesti keele tundidele ;)). aga jah, õhtul me eriliselt midagi ei teinudki, mängisime piljardit ja ...aliast! kell kaks öösel, mis tähendab seda, et inimeste ajud ei ole kõige erksamas seisundis. me vist mõtlesime tol hetkel päääris palju uusi eestikeelseid sõnu välja. õngema (mis on minu fantaasiaüllitis) on üks nendest, mis mul meelde jäi. magama jõudsime alles kell pool seitse hommikul. siis oli ka nii, et need kes pikaliasendisse said, kustusid kohe. ülejäänud pool hakkasid uuesti aliast mängima. :) hommikul ärkasime kella kahteistkümne paiku, kes varem, kes hiljem. sellele järgnes hommikusöök ja hommikune koristus. varsti, kella poole kahe paiku, tegi üks osa seltskonnast vehkat tallinnasse. martti isa viis suusavarustust tallinnasse ja sven ja riks mahtusid ka veel sinna. vatule tulid aga vanemad järgi. ülejäänud, ehk siis mina, sirli, maarja, stina, martti, pets ja teddy, läksime pooleneljase bussiga. kõik me muidugi arvasime, et hästi palju inimesi on ja läksime peatusesse viisteist minutit varem. kahjuks oli aga sellel hetkel väljas vist 27 miinuskraadi. lõpuks ei tundnud enam oma põski, nina ega kõrvu. ja ega buss ka kõige soojem ei olnud. tallinnas oli aga kõvasti soojem. nii kaks kraadi..;) tegelikult oli tallinnas jah soojem. aga mitte väga soe. parajalt külm ikkagi.
ja nüüd on juba kolmapäev. ja minul on energiat liiga palju.

kõige tobedam on see, kui tunni ajal kõige vaiksemal hetkel hakkab telefon helisema, mida see ei peaks tegelikult üldse tegema. kusjuures ma olin täielikult kindel, et see pole minu telefon, sest et ma hommikul panin ta hääletu peale, kuid mu telefon oli järelikult lolliks läinud. :(
mäletan, et kui väike olin, mõtlesin pidevalt, kuidas on võimalik tunnis magama jääda. nüüd "suurena" mõtlen, kuidas on võimalik tunnis mitte magama jääda. ajalootunnis veel eriti. täielikult õudne, milline unekott ma olen!
aga see selleks. ma lippan nüüd muusikakooli.
bai-bai

maa sees tuksub mootor
ja keerab kera
pilved on paigal
kera keerdub
[km sinijärv]

kui geograafiaõpetaja paluks mul maad defineerida, teeksin seda just nii! :)
tegelikult avastasin ma eile, et ma ei oska joonistada ega guaššidega värvida (ja sõna guaššidega ei oska ma ka õigesti kirjutada).
martti pole mulle endiselt(!) keemia vihikut ära toonud, nüüd ta toob selle täna õhtul, kell pool kuus, nii vähemalt lubati. muhhahhaa! vabandust, ma enam nii ei ütle.
tegelikult mul pole midagi tarka siia kirjutada. vaikimine on kuld, nagu rahvatarkus ütleb. oh, ma kõlan tegelikult täiesti targana, kui ma selliste lausete kirjutamist jätkan ;)
tsaukpauk

Liina sünnpäev!

täna on liina sünnipäev. täiesti lõpp, et ta on juba üheksateistkümne aastane. täesti suur juba. hommikul laulsime talle nagu kord ja kohus. :) mis sest, et see just kõige paremini välja ei tulnud. tema viisakustasemest ja tunnete välja näitamisest sain ma aru, et talle meeldisid õnneks meie kingid. eile sai liina sprach diplomil üheksateist punkti kahekümnest. täiesti lõpp, kui geenius ta on. mõelda vaid, kui mina peaksin kunagi ka selle tegema. siis tuleks vist küll maksimum viis punkti.
koolis tegin täna hommikul koos joannaga raadiot, mis ei tulnud just kõige parem välja. või ütleks siis otse: väga sitt oli. see oli perfektne algus veel sitemale päevale. kõikideks tundideks oli õppimata, peale esimese. elagu vahetunni tuupimine. tore, et kuskil tööd ei tulnud, muidu oleks surm. lihtsalt vajusid silmad pidevalt ja paratamatult kinni. kogu aeg. eriti veel vene keele tunnis kui õpetaja rääkis meie võõrkeelenädalast. see oli nagu unejutt. kui oleks padi olnud, oleksin näinud seitset unenägu. jah, täpselt seitset, sest kuus on liiga vähe ja kaheksa liiga palju.
pärast kooli läksime ireeniga agnele kinki ostma. :D heh, eks ta siis pühapäeval näeb, mida kõike me kokku ostsime! :) ütleks siis nii, et tal osadest asjadest ei tule vist kaheteistkümne järgmise aasta jooksul puudust.
õhtul vaatasin printsessi päevikute teist osa, mis ei olnudki nii kehv, kui ma arvasin. päris palju naljakaid kohti oli noortekomöödia kohta. huvitav. parem kui esimene osa minu meelest.
oehjah, silmad vajuvad endiselt kinni.
sinist und!

ajurünnak, kõrbinad ja low battert

täiesti õudne, millist terrorit õpetajad koolis tekitavad. tunnikontroll tunnikontroll järel. kohutav. ja nagu teada, mina tavaliselt ei õpi. ;) või noh, tegelikult ma ei õpi bioloogiat ja geograafiat ja ajalugu. ajaloos oli igatahes töö. seda saime õnneks beekate käest teada. nad ütlesid küsimused ka ette. suur aitäh neide selle eest. ja täna oli kohutav energiapuudus. kirjanduse ja ajalootunnilõpud on kõige paremad ja magusamad ajad magamiseks, vähemalt minul
ja stinat ka ei olnud täna koolis. imelik, ta eile ei maininud midagi. ma loodan, et midagi väga halvasti ei ole.
aga jah. keemia oli on ja jääb vist minu jaoks segaseks aineks. füüsika ka. ja matemaatika teoreemide tõestamisest ei saa ma aru. või tegelikult ei saa ma sellest aru, miks me neid üldse tõestame. täiesti ebavajalik tegevus minu meelest. aga eks siis edasises elus paistab, kas mul seda vaja läheb.
hm. kell on kuusteist null kolm ja mul läheb kümne minuti pärast buss. kell seitse saan tagasi tulema hakata.
krõbinad piima ja kakaopulbriga on head! :)

look out, here comes the spiderman

tegelikult pealkirjal pole mitte mingisugust ühist sisuga. praegusel juhul vähemalt. tegelikult ma lihtsalt kuulasin apollo 440 laulu (vihje: spiderman theme). aga muusika on hea. igal kujul. :)
kolmapäev: kehaline kasvatus, mis, kusjuures, ei olegi kõige hullem. aga kõik muud tunnid on ikka jamad peale muusika ja kunsti. aga ikkagi on nõmedalt palju homseks õppida. ja mina üldse ei viitsi...endiselt. ja ma loodan/arvan, et ma pole ainus.
muusikakoolis avastasin seda, et ma ei oska noodist laulda ja ma ei oska klaverit ka mängida. :) äge! tegelikult klaverit ikka veidike oskan, aga noodist laulmine on nulli-lähedane. jama. kuidas ma huvitav suulise eksami ära teen?
ilusat ärkamist homme hommikul! :)

loogika mässab

võeh. kool on peal. jälle! uus nädal käib. jama värk on see, et ma olen pidevalt unine ja väsinud ja aju ei funka korralikult. füüsikas on mingid tobedad arvutusülesanded, millest ma absoluutselt aru ei saa. tegelikult saan küll. veidikene. või noh, üpriski palju tegelikult.
aga vist, tegelikult asi ei ole nii hull, kui mõtlema hakata. lihtsalt peab pidevalt koduseid töid tegema. :(
eile mõtlesime stinaga välja sellise asja, et inimstele võiks midagi sisse süstida. et kui nad väga väsinud on, siis tuleb vasakule käele silt low battery ja kui mitte millestki aru ei saa, siis tuleb paremalt käele silt error. nii oleks palju lihtsam ja õpetajatele oleks ka tõestusmaterjal olemas, miks midagi jälle tegemata on. siis kui mõlemad sildid on, siis võiks mingi sireen tööle hakata ja punased tulukesed võiksid vilkuma hakata. see tähendaks pääsu koju, oma voodisse. ja siis öeldakse, et ainult mina olen imelik. ei ole! stina on ka. ;) elagu fantaasimaailm! pardipoja sündroom on ka lahe. eesti keele tunnid rokivad! :)

pühapäev

täna ma magasin nii kaua, kuni päikesevalgus oli mu toa nii soojaks küttis, et ma ei saanud enam magada. jah, tõesti, täna paistis päike, nii imelik, kui see ka poleks. järjekordne päev sai mööda veedetud laiseldes ja mitte midagi tehes. ja see on pagana tore. :)
aga homme (või, noh, täna juba) peab õppima jälle hakkama. :(
aga täna ma veel käisin raudtee tänaval keraamiku juures, kes tegi väga ilusaid asju. ja jälle sai palju raha talle antud, mille eest tema andis meile palju asju tagasi ka. seal oli tegelikult õudsalt põnev. oleks tahtnud kõiki asju endale. kahju, et ei saanud. :(
ja õhtul (kui mu kõht jubedalt korises) tegime liinaga pannkooke. õudsalt maitsvad tulid. ma avastasin oma kokakunstianded. maasikamoosi (mida isa avastas sahvrist terve kastitäie) ja jäätisega. soovitan. soojalt on kõige paremad, siis jäätis sulab mõnusalt ära ja seguneb maasikamoosiga.
mmmaitsev...:)

täna ma magasin nii kaua, kuni päikesevalgus oli mu toa nii soojaks küttis, et ma ei saanud enam magada. jah, tõesti, täna paistis päike, nii imelik, kui see ka poleks. järjekordne päev sai mööda veedetud laiseldes ja mitte midagi tehes. ja see on pagana tore. :)
aga homme (või, noh, täna juba) peab õppima jälle hakkama. :(
aga täna ma veel käisin raudtee tänaval keraamiku juures, kes tegi väga ilusaid asju. ja jälle sai palju raha talle antud, mille eest tema andis meile palju asju tagasi ka. seal oli tegelikult õudsalt põnev. oleks tahtnud kõiki asju endale. kahju, et ei saanud. :(
ja õhtul (kui mu kõht jubedalt korises) tegime liinaga pannkooke. õudsalt maitsvad tulid. ma avastasin oma kokakunstianded. maasikamoosi (mida isa avastas sahvrist terve kastitäie) ja jäätisega. soovitan. soojalt on kõige paremad, siis jäätis sulab mõnusalt ära ja seguneb maasikamoosiga.
mmmaitsev...:)

sinine diivan

Hommikul äratas mind äratuskellahelin kell pool üheksa. Kella kaheteistkümneks pidin linnas olema. Hiljaks jäin, järjekordselt. Asi aga oli paranenud, viie minuti asemel hilinesin minu teada kolm minutit, mis pole väga hull. Edasi seadsin sammud koos Maarjaga Kehrwiederisse sinise diivani peale kakaod jooma, lösutama ning juttu puhuma. Kahe tunni pärast läksime Viru keskusesse tarbeesemeid soetama, mida me tegelikult kumbki ei teinud. Rahakott jäi avamata. Järgnevalt läksime tühjade kõhtude korina saatel Vanalinnakohvikusse, kus kulutasime pirukate peale raha. Seal olime ka kaks tundi! Siis suundusime bussipeatusesse. Edasi viisid meie teed meid lahku. Selleks korraks.
Väga huvitav päev, kas pole? ;)

Muuseas, Eesti keelte uus plaat 'Kella tiksumist' on väga hüvä. (Reklaam)
Kollast und!
:)