õnn

tuli õuele, kui iss teatas, et asjade eest on hoolt kantud.
me's back wid my estonian numbahh!

AAARRRRRRRRRRR

ARRRRrrrRAAARRRRRRrrrrRRAARRRARARARARARARRRRRRR

väikeste punaste pepukestega mobiilsideoperaatoritest ahvipärdikukesed (jah, justnimelt - lause alus võttis endale just uue varjundi) on endiselt mulle garantiiks, et oskan endiselt eesti keeles vanduda ning ... olendeid ... kohtadesse saata. et siis kui kedagi huvitab, mu eesti number praegu ei tööta ja on vabaks numbriks kuulutatud. seega, kui keegi parasjagu läheb endale uut numbrit tegema: ÄRA VÕTA MINU OMA! (56908637) ja kui keegi helistab teile sellelt numbrilt ja see inimene pole mina, siis... kõik on normal, mitte paanitseda.

ahvipärdikukesed veel maksavad selle eest.


(ja zorri, baboonid, ma ei tahtnud teid solvata. ja ma vabandan, kui postitus üldiselt liigselt solvavana tundub. üritan end parandada)

eluolulolupolunolumolutolurolusolu

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 1:

Kui lähed poodi kehakoorijat ostma, veendu, et väljud kauplusest soovitud tootega, mitte näiteks puhtjuhuslikult sama firma losjooniga, mis on TÄPSELT SAMASUGUSES PAKENDIS!

 enihuu, esimene lumi sulas ühe päevaga ära. täna hakkas uuesti sadama.

ja lugesin kuskilt taanit edendavalt kodulehelt, et keegi aasialanna oli rõõmus taani heaoluühiskonna üle, sest siin pidavat "kõik niiii hästi funktsioneerima ja töökorras olema". ma ei väida, et asjad ei funktsioneeri ja ei ole töökorras, aga vanajumal vist istub mu õlal ning söödab pidevalt hapusid silke mulle ette, sest igasuguste bürokraatiaasutustega olen mina pidanud küll keskmisest rohkem suhtlema, sest :
a) asjad venivad
b) asjad lähevad kaotsi/ei jõua kohale
c) asjad jõuavad kohale, kuid ei funktsioneeri
d) kõik eelnimetatud korraga


ja lisaks sellele on eesti mobiilsideoperaatorid ka väikesed punaste pepudega tupsununnukestest ahvipärdikukesed. a õnneks on mul issi, kes nendega suhtleb, ja kes kindlasti nii nendest ei mõtle. sest ta on hea inimene.

a muidu on tore olla. caro tegi täna laviini kukleid, nüüd on (võiks öelda, et mitme päeva, kuid tundes meid, pean leppima vähemaga:) ühe päeva varu kapis olemas. muidu sain veel igast asju tehtud, sest sain oma virtuaalsele taani-elule lähedale, mis tähendab seda, et sain oma tulumaksusüsteemile lähedale ning organidoonoriks hakata ning igasugu muid vajalikke ülekandeid ka pangas teha. greit saksess (ilma irooniata seekord).

ja ma vist pole maininud, a põmst on nüüd nii, et kuna mulle ülikoolis ikka nii palju ei meeldinud (tulles oma perfektsest roosamannasest ning enamjaolt, kuid kindlasti ka mõningate erandidega, intelligentsete tiklaste seltskonnast), tulen/tulin sealt ära ning hakkan tööd tegema. et siis head sõbralikku taani süsteemi kõrgelttasustatud töökohtadega brutaalselt ära kasutada ning tulevaks õppeaastaks raha kõrvale panna, et sellega enda elamiskulude eest tasuda. kus need elamiskulud olema hakkavad, seda ma veel ei tea. vanajumal mu õlal vist ka mitte.


joors,
k.

ps! aa, veebruarikuus kolin kopenhaagenisse ka. seda ei jõua ära oodata!

pps! kus inimeste kinginimekirjad on?? mul on vist esimest korda elus varakult juba jõulumeeleolu, sest et taanimaal võetakse

küpsisevarustus

juba varakult välja, et siis näiteks

Honningkager'eid

küpsetada. pärast mida saab

Strøget'ile

jalutama minna, et dekoreeritud linna ilu koos

Tivoli

ja selle

sissekäiguga

nautida. vahepeal võib ka Kongens Nytorv'il asuvalt

uisuplatsilt

läbi hüpata, et siis igal pool küpsiseid krõmpsutavate rõõmsate nägudega

mammisid

nähes tuju veelgi paremaks läheks.

(pildid pole minu omad)

snoooouuuuuuuuuu

AA

MUIDE

LUND SAJAB

ESIMENE LUMI TAANIS

Nov 19, 2010

MUL ON JÕULUTUNNE

k.

ps. vahepeal juhtus ka igast huvitavaid asju, a präägu ei viitsi rohkem kirjutada. küll ma siis jälle tõmban maailma tillist ja postitan möödunud kuupäevadega.

pps. aa, ja ma olen nii lahe, et järgmisel nädalavahetusel lähen thanksgiving-dinnerile ja esimese advendi tähistusele oma korterikaaslase vanematekoju. jess, saab end ogaraks süüa.

tillikas

AHHA, kui palju hiljem kirjutan, saan kuupäeva ära vahetada, nagu tunduks, et ma oleksin postituse varem avalikustanud. KUI TUUUUS!!

kati käis külas

ja kuna ta tegi maailma kõige armsama ja põhjalikuma postituse oma reisist taanimaale (aka reis nimega "kadrile külla!"), siis ma ei näinud mingit põhjust seda mitte maailmaga jagada (kati loal, muidugi).

edit: kuna kati blogi on supermegahüper kaitse all, teen vana hea kopi-peisti siia:
------------------------------

Ütlen kohe ära, et reis oli väga äge. Käisime väga palju ringi, nägime väga palju, tegime palju taanilikke asju. Ilm oli jahe, aga see polnud probleemiks. Paljuski meenutasid taanlased, toidud ja ka kohati arhitektuur Eestit. Kadriga analüüsisime ikka ja jälle neid kultuure ja inimesi ning leidsime, et Taani võimu all olemine 13.-15. sajandil mõjutas meid ikka päris palju! Pean ka ära mainima, et Kadri on suurepärane võõrustaja ja megatore oli, et ta mulle nii palju aega pühendada sai (pmst terve aja). Sorri, Kadri, kui nüüd kõik sulle külla tulema hakkavad!

Kuju Amalienborg Palace'i ees

Taanimaale jõudsin neljapäeval ning esimese päeva veetsime Kadriga Kopenhaagenis, kus temagi esimest korda turistina ringi vaatas. Samas oli ta piisavalt eeltööd teinud (7 kaarti ja puha), nii et teadsime kuhu minna ja jõudsime ka no ikka igale poole. Ehk siis esimesel päeval jalutasime metroopeatusest vahtkonnavahetust vaatama, mis toimus Amalienborg Palace'i (kuningliku pere talvepalee) ees.

Seejärel jalutasime Churchilli parki, kust nägime ka Kastellet'i, mis on üks kindlus. Siis jalutasime väikese ringiga Marble Church'i (Marmorkiriku) juurde ja piilusime ka sisse...

Uuesti talvepalee eest mööda, vaatasime üle kanali Ooperimaja (mis oli Maersk'i omaniku kink Kopenhaagenile).

Ooper

Jalutasime veeel ringi, kõiksugu ilusate kanalite ja majade juures...

Pärast kallist (Taani on väga kallis, kohati täpselt kaks korda kallim kui Eesti - cappuccino oli 32 DKK ehk 64 EEK) ja maitsvat kohvi tegime ka tunnise kanalisõidu, mis näitas kõiksugu olulisi-ilusaid kohti Kopenhaagenis. Kahjuks Väike Merineitsi polnud kohal - ta oli teel EXPO näituselt tagasi Taani.

Pärast tuuri oli päris hämar, nii et jalutasime veel ringi, ostsime Kadrile nunnu mütsi (vt pilti postituse alguses) ja seejärel seadsime sammud Rudnetorn'i, mis on vaatetorn, mille üks kuningas kunagi ehitas sellisena, et ta sinna ülesse oma kaarikuga sõita saaks.

Ma Rundetornis

Õhtupimeduses käisime veel pisut ringi, vaatasime üle ka Raekoja platsi (hiiglaslik Raekoda), Tivoli ja seejärel läksime rongiga Roskildesse. Õhtu veetsime karrise hakklihakastme (jep, Kadri peres tehakse hakklihakastet kõikvõimalike vürtsidega - aga väga hea oli), keedukartulite ja rukkileivaga (NOM!). Tutvusin ka Kadri sõbrannaga (Caroline), kellega ta korterit jagab ja võin teile kinnitada, et Kadri on heades kätes. Enne magamaminekut tegime ikka mõnusa reisiliku piltidevaatamise sessi ka. Kadri tehtud pildid avardasid mu fotograafia arusaamasid ja mõtlemisviisi, ausalt ka. Pärast nii pikka päeva oli uni ilmselgelt magus.
Teisel päeval tegime porgandikukleid ja pidasime pikka brunch'i, nii et ülitšillist korterist jõudsime liikvele alles kuskil 4 paiku. Vaatasime pisut Roskildes ringi, tegime väikese šoppingu ja läksime korterisse tagasi.

Roskilde Toomkirik

Roskilde sadam

Õhtusele näksimisele lisaks maitsesin ma jõuluõlut, see on mingi Taani teema, et enne jõule lastakse välja jõuluõlu, mida kõik siis joovad. Mulle endiselt ei maitse õlu.
Sättisime pisut ja seejärel läksime vaatasime ringi Roskilde ülikoolis, kus toimus ka üsna mitu pidu, sh ka Kadri kursuse oma (neil on loengud ja peod samades ruumides). Olime seal umbes pool tunnikest ja seejärel läksime külla Kadri-Caroline'i sõpradele Kopenhaagenisse, kus väikestviisi pidu oli, kuuekesi. Väga lõbus õhtu oli, koos 90'ndate muusika, tantsu, veini, Lachapelle'i raamatu ja vesipiibuga. Kusjuures, pean ka ära mainima, et Inglismaal ei ole vesipiip pidudel kombeks... Ükskord küsisin Helenilt ja Sarah'ilt ja tuli välja, et Sarah polnud proovinudki ja Helen ühe korra Tais rannas tegi.

Peol, Kadri ja Ruben koos koeraga filmist 'Up'

Pärast pidu läksime Raekoja platsilt läbi, võtsime, nagu Taanis pärast pidu kombes, hot dog'id ja pudeli šokolaadipiima ning läksime Kadri koju tagasi.


Laupäeval vaatasime veel Roskildes ringi, seekord rohkem päevavalgel ja sõime ka väga Taanipärast jäätist vahukoore, moosi ja neegrimusiga (neegrimusid väga Taani värk, neid müüakse igal pool ja süüakse igal pool).

Roskilde tänavad

Roskilde linnapark

jäts

Õhtuks olid suured plaanid, küpsetasime nö Danish pastry't, konkreetsemalt Viini saiu (mis on tegelt Taani rahvuspala...). See tähendab, et me tegime ISE lehttaigent (siinkohal tervitan oma vanaema), üsna uhked olime. Samuti tegime sinihallitusjuustu pastat ja vaatasime filmi New York, I love You.

Pühapäeval rongis oma saiakestega

Pühapäeva alustasime vara ja suundusime Kopenhaageni linnaossa nimega Christianshavn. Kõigepealt jalutasime Christianiasse. See on autonoomne piirkond või asum, mille kunagi hipid lõid. Ametlikult nimetatakse seda suureks kommuuniks (850 elanikku) ja neil on isegi oma seadused, mida nad järgivad. Väga kirev ja huvitav koht, kus jalutada - pisut selline segasumma-suvilalik õhkkond ja ehitised, ainult et seal on avalikult müügil ka kanep ning kohati tehakse lõkkeid suurtes tünnides. Kuivõrd Christianias sees pilti teha ei tohi, on mul pildid ainult sildist, mis sissepääsuks oli:

Pärast Christianiat läksime vihmase pilve sisse Meie Püha Päästja kiriku (Church of Our Saviour) kaudu - sellel on vahva torn, kus saab ronida. 

Nautisime natuke vihma ja vaadet ning põgenesime märja eest ühte eriti armsasse kohvikusse selle lähedal. Sellega mu reis lõppeski.

Kokkuvõttes jäin reisiga väga rahule ning kui Kadri kunagi mulle külla tuleb (mida ma väga 

loodan, et ta ka teeb), siis üritan vähemalt sama palju ringi näidata ja tema reisi sama 
meeldejäävaks teha (kallis oled)!

Muidu kui kellelgi peaks soovi olema vaadata veel rohkem pilte, kui siin blogis ja facebookis, 
siis klikkige siia!

xx

------------------


ise võin lisada, et oli küll väga äge. ja no ikka hoopis veel ägedam on kalleid külalisi vastu võtta.

k.