Lustakas laupäev

(okok, mul dušš töötab ning kaameraid ja külalistetuba ka pole)

veel suve

käisime ühes teises pargis täna ja saime kodu ka ilusaks ja lillelõhnaliseks:

mmmõnnnnnaa,

kui on vaheaeg ja siis on väljas selline ilm, et ei tea enam, kust saaks veel riideid vähemaks võtta. ma siiralt käisin maikaga täna ka veel väljas. +21C näitas ning linnud laulsid ja nartsissid õitsevad ka, aga seal pargis, kus kolmapäeval käisime, olid liiga väikesed veel, et ei saanud koju tuua. :(

muidu see mu koolitee, btw.

kool

istun väljas
üritan õppida
ja
palvetan
et kajakad
mulle pähe ei laseks

mulle

nii meeldivad hilisõhtused unetusetunnid, kus tulen enda maailma kriteeriumite järgi geniaalsuste peale.
täna jõudsin kahele ilusale järeldusele, millest teine on .. haha, sitaks lahe :

"fck this, i'm going to hogwarts," (Kadri Vilgats, 27 December, 2009)

väljendasin ma oma saamatust ülikoolivaliku osas tol unetul ööl näoraamatu seinale.

2 aastat hiljem ja ma käin selles ülikoolis.

(pildid pole minu omad)

12 tundi raamatukogus

toob hennamaalingu käe peale.
how cool is that?

ekszamid

Juhtnöör Edukaks eluks vol 17:

Kui avastad, et oled eksami(te)ks õppimisega hilja peale jäänud, siis ära palju kurvasta, et on juba liiga hilja. Tavaliselt ongi. Aga mis sitasti, see uuesti. Ja mis uuesti, see sitasti. Hehe.

vanad eestlased ütleksid selle peale, et tark õpib oma vigadest, ja et veel targem õpib teiste vigadest. loll ei õppivat mitte kunagi. loodetavasti olen ma vähemalt veidi tarkki.

 a no muidu, kui kooli mul kõndida, siis avaneb kole vaade küll, eksole:

mu ülikoolilinnak ja 15. sajandi lõpust pärit hoone

veidi loodust ka, kus saab õppida, kui ilmad väga
soojaks ja tuuletuks kunagi võib-olla muutuvad

veidi hilisemal ajal ehitatud ilus hoone

a muidu mõtsime toreda sakslasest sõbrantsiga, et tuleme kella 10ks hommikul raamatukokku. õnn oli see, et vaatasime ikka enne, mis kell me eelistatud raamatukogu lahti tehakse - kell 1. seadsime siis hoopis sammud pearaamatukogu poole, mis avati kell 11. seega pidime  kodus pool tundi veel parajaks tegema - nohikute elu pole kerge. (iroonia on veel see, et selle poole tunni jooksul vaatasime ära ühe episoodi sarjast, mis räägib.. tamtamtam... nohikute elust - ha).

nohikud ülikooli raamatukogu ees kell 10:58 pühapäeva hommikul

vaade, mille ees kohe targaks saama hakkan

tore tüdruk Franzi

bisous!

K.

panin lõpuks pildid üles

k.

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 4:

Kui Su igapäevaselt kasutatava ratta kett vändates käriseb ja koliseb ning lisaks sellele näeb igapidiselt ereoranž välja, tea, et oled keti õlitamisega juba hilja peale jäänud.

enne

 Juhtnöör Edukaks Eluks vol 5:

Kui oled rattaketi õlitamisega hilja peale jäänud, võta õppust eestlaste rahvatarkusest "parem hilja kui mitte kunagi" ning löö oma kullake särama, mille eest ta järgnevatel sõitudel Sulle tänutäheks nurru lööb.

pärast

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 6:

Kuna "tark õpib oma vigadest," siis kanna ka hoolt selle eest, et Sa tulevikus sama ämbri sisse ei astuks - õlita oma kullakest korrapäraselt (soovitatavalt vähemalt kord kahe nädala tagant rasketes ilmastikutingimustes).

(ma salaja loodan, et mu iss on mu üle uhke)

k.

PS plaanisin piltidest picasa-albumi teha, a unustasin präägu
PPS mul siin suht kevad muidu - lund nägin viimati kolm nädalat tagasi
PPPS The Who rokkmuusikal "Tommy" on kuldaväärt fenomen - palun tee endale see teene ning vaata selle filmiversioon ära - Sa ei kahetse, ma luban!

"How ya doin' ?"

väike vahepala:

päris elust ka veidi

koolist tulin ära, nagu ütsin. ja väga õnnelik olen otsusega. vahepeal sain kahenädalase tööotsa, mis tõi/toob (raha pole veel üle kandunud) palju nutsu sisse - ilus elu võib alata. tegelt ei, üritan ise hakkama saada ja vanemate rahapauna vahel end enam mitte nuumata. ehk siis püsiva töö otsimine jätkub.

EDIT: too kahenädalane töö leidis aset ühes Kopenhaageni haiglas, kus tuli u 20. inimesel välja selgitada, milliseid ametiruume kui palju millisel otstarbel kasutatakse. mingisugune haiglate ühinemine hakkab tõenäoliselt aset leidma ning me pidime lihtsalt väikest ruumianalüüsi teostama. mitte midagi huvitavat. pigem midagi halvavat. aju halvavat. nüüd vähemalt olen sammukese lähemal oma tulevase dream-job'i leidmisele - tean nüüd, et soovin oma aju potentsiaali võimalikult suures ulatuses ära kasutada.

jaanuari viimasel nädalal / veebruari esimeste nädalate jooksul kolin/-me Kopenhaagenisse Caro-ga. värk selles, et meie head sõbrad Ruben ja Signe kolisid hiljuti uude korterisse. ning üks kord, kui seal veini tahtsime avada ning jõudsime oodatust kiiremini avastusele, et meil puudub selleks vajaminev korgitser, kohtusime ka nende toreda naabripoisiga. naabripoisiga, kelle nimi on Sigurd ja kes läheb nagu jumalikul juhatusel järgmiseks semestriks Amsterdami õppima ning otsib khmOTSISkhm endale allüürnikke. ja et voilá - meil ongi järgmiseks pooleks aastaks täissisustusega kahetoaline korter olemas, mille eest hakkame maksma ... drumroll please.. VÄHEM kui praegu - 4800 DKK siis kahe peale kokku (koos kommunaalidega). ja kõikidele silmapunnitajatele nüüd - eeetaaa oootššennj odav po Kopenhansku. (vene keel enam ei suju nagu näha). 

korterist nii palju, et poiss ei taha väga palju asju välja kolida ning me ei taha palju asju sisse ka kolida - seega jäigi põmst praegu nii, et ta jätab KÕIK sisse (ka nõud näiteks) ja me saame kõike lihtsalt mugavalt kasutada. ja kui midagi ära lõhume, siis me "ei pea muretsema, see oli arvatavasti IKEA-st". lisaks veel, Sigurd oli kunagi puussepp, mis tähendab seda, et ta näiteks just lõpetas köögimööbli kallal kõpitsemise, mis tähendab seda, et meil on üliilus tulevane köök, veel ilusama tulevase NÕUDEPESUMASINAGA pooleks aastaks. JUHHUIJJAAAA! mitte, et ma vihkaks nõudepesu - üldsegi mitte. ma olen nii õnnelik, kuna nõudepesumasin on keskkonnasäästlikum kui nõude käsitsipesu ja kadri meil siin on ju teada-tuntud Eestimaa Roheline eksole.

kõige tuusam kogu selle asja juures on veel see, et me hakkame täpselt oma heade sõprade kõrvalkorteris elama, mis tähendab seda, et ma saan neilt võileibu ja kohvi varastamas käia. rääkimata tasuta televiisorist ning üleüldse kasutatava elutoa olemasolust. ma salaja loodan, et mu elu muundub halvaks 'Friendsi' spin-offiks, mis on siiski piisavalt hea, et selles elamist nautida. kui see nii on, siis mu tegelaskuju on Joey btw.

ja nüüd veidi mõnu ka stalkeritele: minu tulevane kodu asub kesklinnast ligikaudu 4 km kaugusel. rattaga võtab sellise tee läbimine aega keskmiselt 15 minutit. (parema vaate nautimiseks soovitan sisse lülitada street view)

vahepeal oli veidi Thanksgivingut (koos kalkuni toppimisega) ja törts jõulu Caro vanematekodus ning sutsu lund nii siin kui seal. aga sellest kõigest siis, kui on ka jõudu pilte sorteerida.

seniks aga 

küpsetage piparkooke

ja oodake jõuluvana tulekut.

ning olge niisama ilusad.

k.

eluolulolupolunolumolutolurolusolu

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 1:

Kui lähed poodi kehakoorijat ostma, veendu, et väljud kauplusest soovitud tootega, mitte näiteks puhtjuhuslikult sama firma losjooniga, mis on TÄPSELT SAMASUGUSES PAKENDIS!

 enihuu, esimene lumi sulas ühe päevaga ära. täna hakkas uuesti sadama.

ja lugesin kuskilt taanit edendavalt kodulehelt, et keegi aasialanna oli rõõmus taani heaoluühiskonna üle, sest siin pidavat "kõik niiii hästi funktsioneerima ja töökorras olema". ma ei väida, et asjad ei funktsioneeri ja ei ole töökorras, aga vanajumal vist istub mu õlal ning söödab pidevalt hapusid silke mulle ette, sest igasuguste bürokraatiaasutustega olen mina pidanud küll keskmisest rohkem suhtlema, sest :
a) asjad venivad
b) asjad lähevad kaotsi/ei jõua kohale
c) asjad jõuavad kohale, kuid ei funktsioneeri
d) kõik eelnimetatud korraga


ja lisaks sellele on eesti mobiilsideoperaatorid ka väikesed punaste pepudega tupsununnukestest ahvipärdikukesed. a õnneks on mul issi, kes nendega suhtleb, ja kes kindlasti nii nendest ei mõtle. sest ta on hea inimene.

a muidu on tore olla. caro tegi täna laviini kukleid, nüüd on (võiks öelda, et mitme päeva, kuid tundes meid, pean leppima vähemaga:) ühe päeva varu kapis olemas. muidu sain veel igast asju tehtud, sest sain oma virtuaalsele taani-elule lähedale, mis tähendab seda, et sain oma tulumaksusüsteemile lähedale ning organidoonoriks hakata ning igasugu muid vajalikke ülekandeid ka pangas teha. greit saksess (ilma irooniata seekord).

ja ma vist pole maininud, a põmst on nüüd nii, et kuna mulle ülikoolis ikka nii palju ei meeldinud (tulles oma perfektsest roosamannasest ning enamjaolt, kuid kindlasti ka mõningate erandidega, intelligentsete tiklaste seltskonnast), tulen/tulin sealt ära ning hakkan tööd tegema. et siis head sõbralikku taani süsteemi kõrgelttasustatud töökohtadega brutaalselt ära kasutada ning tulevaks õppeaastaks raha kõrvale panna, et sellega enda elamiskulude eest tasuda. kus need elamiskulud olema hakkavad, seda ma veel ei tea. vanajumal mu õlal vist ka mitte.


joors,
k.

ps! aa, veebruarikuus kolin kopenhaagenisse ka. seda ei jõua ära oodata!

pps! kus inimeste kinginimekirjad on?? mul on vist esimest korda elus varakult juba jõulumeeleolu, sest et taanimaal võetakse

küpsisevarustus

juba varakult välja, et siis näiteks

Honningkager'eid

küpsetada. pärast mida saab

Strøget'ile

jalutama minna, et dekoreeritud linna ilu koos

Tivoli

ja selle

sissekäiguga

nautida. vahepeal võib ka Kongens Nytorv'il asuvalt

uisuplatsilt

läbi hüpata, et siis igal pool küpsiseid krõmpsutavate rõõmsate nägudega

mammisid

nähes tuju veelgi paremaks läheks.

(pildid pole minu omad)

kati käis külas

ja kuna ta tegi maailma kõige armsama ja põhjalikuma postituse oma reisist taanimaale (aka reis nimega "kadrile külla!"), siis ma ei näinud mingit põhjust seda mitte maailmaga jagada (kati loal, muidugi).

edit: kuna kati blogi on supermegahüper kaitse all, teen vana hea kopi-peisti siia:
------------------------------

Ütlen kohe ära, et reis oli väga äge. Käisime väga palju ringi, nägime väga palju, tegime palju taanilikke asju. Ilm oli jahe, aga see polnud probleemiks. Paljuski meenutasid taanlased, toidud ja ka kohati arhitektuur Eestit. Kadriga analüüsisime ikka ja jälle neid kultuure ja inimesi ning leidsime, et Taani võimu all olemine 13.-15. sajandil mõjutas meid ikka päris palju! Pean ka ära mainima, et Kadri on suurepärane võõrustaja ja megatore oli, et ta mulle nii palju aega pühendada sai (pmst terve aja). Sorri, Kadri, kui nüüd kõik sulle külla tulema hakkavad!

Kuju Amalienborg Palace'i ees

Taanimaale jõudsin neljapäeval ning esimese päeva veetsime Kadriga Kopenhaagenis, kus temagi esimest korda turistina ringi vaatas. Samas oli ta piisavalt eeltööd teinud (7 kaarti ja puha), nii et teadsime kuhu minna ja jõudsime ka no ikka igale poole. Ehk siis esimesel päeval jalutasime metroopeatusest vahtkonnavahetust vaatama, mis toimus Amalienborg Palace'i (kuningliku pere talvepalee) ees.

Seejärel jalutasime Churchilli parki, kust nägime ka Kastellet'i, mis on üks kindlus. Siis jalutasime väikese ringiga Marble Church'i (Marmorkiriku) juurde ja piilusime ka sisse...

Uuesti talvepalee eest mööda, vaatasime üle kanali Ooperimaja (mis oli Maersk'i omaniku kink Kopenhaagenile).

Ooper

Jalutasime veeel ringi, kõiksugu ilusate kanalite ja majade juures...

Pärast kallist (Taani on väga kallis, kohati täpselt kaks korda kallim kui Eesti - cappuccino oli 32 DKK ehk 64 EEK) ja maitsvat kohvi tegime ka tunnise kanalisõidu, mis näitas kõiksugu olulisi-ilusaid kohti Kopenhaagenis. Kahjuks Väike Merineitsi polnud kohal - ta oli teel EXPO näituselt tagasi Taani.

Pärast tuuri oli päris hämar, nii et jalutasime veel ringi, ostsime Kadrile nunnu mütsi (vt pilti postituse alguses) ja seejärel seadsime sammud Rudnetorn'i, mis on vaatetorn, mille üks kuningas kunagi ehitas sellisena, et ta sinna ülesse oma kaarikuga sõita saaks.

Ma Rundetornis

Õhtupimeduses käisime veel pisut ringi, vaatasime üle ka Raekoja platsi (hiiglaslik Raekoda), Tivoli ja seejärel läksime rongiga Roskildesse. Õhtu veetsime karrise hakklihakastme (jep, Kadri peres tehakse hakklihakastet kõikvõimalike vürtsidega - aga väga hea oli), keedukartulite ja rukkileivaga (NOM!). Tutvusin ka Kadri sõbrannaga (Caroline), kellega ta korterit jagab ja võin teile kinnitada, et Kadri on heades kätes. Enne magamaminekut tegime ikka mõnusa reisiliku piltidevaatamise sessi ka. Kadri tehtud pildid avardasid mu fotograafia arusaamasid ja mõtlemisviisi, ausalt ka. Pärast nii pikka päeva oli uni ilmselgelt magus.
Teisel päeval tegime porgandikukleid ja pidasime pikka brunch'i, nii et ülitšillist korterist jõudsime liikvele alles kuskil 4 paiku. Vaatasime pisut Roskildes ringi, tegime väikese šoppingu ja läksime korterisse tagasi.

Roskilde Toomkirik

Roskilde sadam

Õhtusele näksimisele lisaks maitsesin ma jõuluõlut, see on mingi Taani teema, et enne jõule lastakse välja jõuluõlu, mida kõik siis joovad. Mulle endiselt ei maitse õlu.
Sättisime pisut ja seejärel läksime vaatasime ringi Roskilde ülikoolis, kus toimus ka üsna mitu pidu, sh ka Kadri kursuse oma (neil on loengud ja peod samades ruumides). Olime seal umbes pool tunnikest ja seejärel läksime külla Kadri-Caroline'i sõpradele Kopenhaagenisse, kus väikestviisi pidu oli, kuuekesi. Väga lõbus õhtu oli, koos 90'ndate muusika, tantsu, veini, Lachapelle'i raamatu ja vesipiibuga. Kusjuures, pean ka ära mainima, et Inglismaal ei ole vesipiip pidudel kombeks... Ükskord küsisin Helenilt ja Sarah'ilt ja tuli välja, et Sarah polnud proovinudki ja Helen ühe korra Tais rannas tegi.

Peol, Kadri ja Ruben koos koeraga filmist 'Up'

Pärast pidu läksime Raekoja platsilt läbi, võtsime, nagu Taanis pärast pidu kombes, hot dog'id ja pudeli šokolaadipiima ning läksime Kadri koju tagasi.


Laupäeval vaatasime veel Roskildes ringi, seekord rohkem päevavalgel ja sõime ka väga Taanipärast jäätist vahukoore, moosi ja neegrimusiga (neegrimusid väga Taani värk, neid müüakse igal pool ja süüakse igal pool).

Roskilde tänavad

Roskilde linnapark

jäts

Õhtuks olid suured plaanid, küpsetasime nö Danish pastry't, konkreetsemalt Viini saiu (mis on tegelt Taani rahvuspala...). See tähendab, et me tegime ISE lehttaigent (siinkohal tervitan oma vanaema), üsna uhked olime. Samuti tegime sinihallitusjuustu pastat ja vaatasime filmi New York, I love You.

Pühapäeval rongis oma saiakestega

Pühapäeva alustasime vara ja suundusime Kopenhaageni linnaossa nimega Christianshavn. Kõigepealt jalutasime Christianiasse. See on autonoomne piirkond või asum, mille kunagi hipid lõid. Ametlikult nimetatakse seda suureks kommuuniks (850 elanikku) ja neil on isegi oma seadused, mida nad järgivad. Väga kirev ja huvitav koht, kus jalutada - pisut selline segasumma-suvilalik õhkkond ja ehitised, ainult et seal on avalikult müügil ka kanep ning kohati tehakse lõkkeid suurtes tünnides. Kuivõrd Christianias sees pilti teha ei tohi, on mul pildid ainult sildist, mis sissepääsuks oli:

Pärast Christianiat läksime vihmase pilve sisse Meie Püha Päästja kiriku (Church of Our Saviour) kaudu - sellel on vahva torn, kus saab ronida. 

Nautisime natuke vihma ja vaadet ning põgenesime märja eest ühte eriti armsasse kohvikusse selle lähedal. Sellega mu reis lõppeski.

Kokkuvõttes jäin reisiga väga rahule ning kui Kadri kunagi mulle külla tuleb (mida ma väga 

loodan, et ta ka teeb), siis üritan vähemalt sama palju ringi näidata ja tema reisi sama 
meeldejäävaks teha (kallis oled)!

Muidu kui kellelgi peaks soovi olema vaadata veel rohkem pilte, kui siin blogis ja facebookis, 
siis klikkige siia!

xx

------------------


ise võin lisada, et oli küll väga äge. ja no ikka hoopis veel ägedam on kalleid külalisi vastu võtta.

k.

noniinoniinonii

ilmselgelt ma väga sõnapidaja-mees pole, sest paarist lubatud päevast, pärast mille möödumist lubasin oktoobrikuu põnevaimatest sündmustest pikemalt kirjutada, on välgukiirusel saanud paar nädalat.

aga kuna kus (aah, kui hea on kolm sidesõna KÕRVUTI lause ALGUSESSE kirjutada, sest ma lihtsalt võin seda teha, sest.. nii lahe olengi võimidagitaolist) viga näed laita, seal tule ja aita, siis... here goes nothing...

1. oktoobril pidasime minu sünnipäeva-/meie soolaleivapidu meie maja teisel korrusel asuvas common roomis - ühiselt kasutatav ja ülalpeetav pind, mille võid varasemalt bronnida ning kus saab erinevaid üritusi-asju pidada. põmst lihtsalt koht, kus on rohkem ruumi. mõeldud-korraldatud ning peole eelneval õhtul varustasime end piisava koguse õlle ning snäkkidega. järgmisel päeval, pool tundi enne tegelikku peo algust lükkasime oma party-cart'i sinna ruumi ning järgnesime ise sellele 30 mintsa hiljem. ukse avades viskas Bashir (väga tuus keenia päritolu taanlane, kes teeb veel tuusamat bändi. tsekitauthiir: http://www.myspace.com/b.billow) nalja, et haha, vot kui naljakas oleks, kui seda käru enam poleks. naeru saatel astusime sisse ning ei pööranud sellele enam tähelepanu. ja kuskil 15 sekki hiljem tuli kelleltki küsimus: "guys... where is the shopping-cart?" ning siis läks lahti paanika.

peovagun, mis kaduma läks. minus the läpakas eksole.

aja möödudes suutsime oma detektiivivõimete abil välja selgitada, kes meie majas siis too apparently mitte-nii-nutikas vargapoiss on. lugu nii, et pärast mõningatele ustele koputamist saime paar vihjet, millised nood pätid välja võisid näha, ning jõudsime ka õige ukse taha. kinnitust, et see just oligi õige uks, saime ka sellest, et tollest peoruumist võis tulede kustutamisel näha vabalt kahtlusaluste korterisse (kuna meil siiski on igal pool maast laeni aknad eksole). ja no ütleme nii, et õllekast akna all, toas ringikäivad chipsikausid ning ust avanud halbade näitlemisoskustega hirmunud tsikk, kelle rinnuspekslevat südant võis tõesõna lausa kuulda, oli piisav tõestus, et otse tollelt seltskonnalt küsida: "ou, kas te varastasite me peo?"


asi lõppes nii, et käisime nende ukse taga oma kuus-seitse korda õigust taga nõudmas ning pätid tagastasid tükk tüki haaval meie vara. jah, just, tükk tüki haaval, sest nad tõid meile kuskil viis õllepudelit ning paki chipse ja küsisid siis: "kas see on kõik?" sarkastilisest vastusest: "jah, me ei mäleta, et meil oli tegelikult kaks kasti õlut, kolm pakki chipse, karastusjooke ning veel palju nipet-näpet,"  nad kahjuks aru ei saanud ning noh.. edasi kulges vestlus vaid lihtlausetes ja ilma sarkasmita.

muidu üldiselt hirmutasime neid ka politseisse helistamisega ning meenutamisega, et seal peoruumis on ka kaamera, mille salvestustele pääseme kergesti ligi. ja hiljem, üritades neile selgitada, et nende tegu on seadusevastane, kuna see on võõra vara omandamine ilma omaniku teadmata ning selle nimetus on lihtsas keeles vargus, tuli meile vastuseks: "chillääääxxzz and take it easy" põmst.

tore oli see, et me pidu sai selle intsidendi läbi endale temaatika. samuti oli garanteeritud põnevus, adrenaliin ning igipõline jutuaine, mille juurde sai alati tagasi tuldud. ühesõnaga üritus oli greit saksess ja inimesed ikkagi lõpuks rõõmsad ja õnnelikud.

õnnelikud kõlalised

k.

esimest korda

pidin täna mäest alla sõites väntama, sest muidu oleks seisma jäänud. törts tuuline oli.

a vahepeal pidasin soolaleiba/sünnipäeva ka, aga see on liiga pikk jutt, et praegu seda siia kirja panna. mul selg valutab ja esimese assignment'i tähtaeg läheneb.

ma parem panen pilte, sest mõned kurtsid, et juttu liiga palju ja teksti liiga vähe - keskendumisvõime pidavat ära kaduma niiviisi.

enihuu,

soolaka jaoks küpsetasime asju

kingiks saime värskeid maitsetaimi

viinamarjakilo oli odav 

pühapäeval panime asjad seina ja lambi lakke
(ühe laua panime ka kokku, seda ei pildistanud)

vaade koduaknast on endiselt ilus

ka õhtul

jeap

k.