ma vist peast

pooldebiilik.

ma tõesti ei saa aru, mis takistab mul igapäevase ühe-hingetõmbe-viisakuse:
- "terekuidassulläheb"
- "teretänanmullähebhästikuidassulläheb"

asemel ütlema:
-"terekuidassulläheb"
-"teretänanmullähebhästi"


aga no ma lohutasin end jälle vanade eestlastega ja mõtlesin siis seminaris oma kohale istudes, et "kus viga näed laita, seal tule ja aita," ning loodan, et aitan end sellega, et lõpuks kunagi õpin oma vigadest. (kunagi = võimalikult ruttu)

aga muidu ma olin eelmisel semestril nii vaimustuses oma rahvusvahelise suhete seminari juhendajast, et sain teada, millal ta sellelgi semestril tunde annab, ning nüüd lõpetasingi jälle tema klassiruumis istudes. tunnistan, et tundsin end eriliselt, kui ta tundis mu ära ja tervitas kohe sõbralikult, mäletas mu nime ning tõi tunni jooksul näiteid (ok, tegelt oli aint üks - see oli ilukirjanduslik liialdus siin), kuidas näiteks antropoloogid asju teisiti tõlgendavad (vaadates mulle otsa samal ajal). ja loomulikult, kui ta rääkis pool tundi kriitilise mõtlemise tähendusest ja olulisusest, tahtis mingi osa minust väikeseid südamekesi oma vihikuservale kritseldama hakata. a see oleks vist veidi kentsakas olnud.

muidu on täna esmaspäev ja mul on tuju hea. imelik, ma tean. oma haigusest olen ma põmst üle saanud. vahetevahel okasionaalne köhahoog, aga see ka taandub juba. väljas oli täna +7 kraadi sooja ja ma nööpisin mantli eest isegi lahti (ok, mitte täitsa ja ok, mul on soe mantel). a mõte on selles, et ilm oli ilus, linnud laulsid ja päike paistis. ehk ei olegi Aberdeeni näol tegu kõige nõmedama ilmaga linnaga maamuna peal?

ekszamid

Juhtnöör Edukaks eluks vol 17:

Kui avastad, et oled eksami(te)ks õppimisega hilja peale jäänud, siis ära palju kurvasta, et on juba liiga hilja. Tavaliselt ongi. Aga mis sitasti, see uuesti. Ja mis uuesti, see sitasti. Hehe.

vanad eestlased ütleksid selle peale, et tark õpib oma vigadest, ja et veel targem õpib teiste vigadest. loll ei õppivat mitte kunagi. loodetavasti olen ma vähemalt veidi tarkki.

 a no muidu, kui kooli mul kõndida, siis avaneb kole vaade küll, eksole:

mu ülikoolilinnak ja 15. sajandi lõpust pärit hoone

veidi loodust ka, kus saab õppida, kui ilmad väga
soojaks ja tuuletuks kunagi võib-olla muutuvad

veidi hilisemal ajal ehitatud ilus hoone

a muidu mõtsime toreda sakslasest sõbrantsiga, et tuleme kella 10ks hommikul raamatukokku. õnn oli see, et vaatasime ikka enne, mis kell me eelistatud raamatukogu lahti tehakse - kell 1. seadsime siis hoopis sammud pearaamatukogu poole, mis avati kell 11. seega pidime  kodus pool tundi veel parajaks tegema - nohikute elu pole kerge. (iroonia on veel see, et selle poole tunni jooksul vaatasime ära ühe episoodi sarjast, mis räägib.. tamtamtam... nohikute elust - ha).

nohikud ülikooli raamatukogu ees kell 10:58 pühapäeva hommikul

vaade, mille ees kohe targaks saama hakkan

tore tüdruk Franzi

bisous!

K.

And she did it again

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 16:

Kui lähed poodi kehakreemi ostma, veendu, et väljud kauplusest soovitud tootega, mitte näiteks puhtjuhuslikult sama firma vedelseebiga, mis on TÄPSELT SAMASUGUSES PAKENDIS!

Siinkohal meenutagem ka Eduka Elu Juhtnööri vol 1.


Vanad eestlased vangutaksid mu peale juba ammu pead ning pajataksid lugusid, kuidas üks tark kunagi õppis oma vigadest ning kuidas tark üldiselt ei torma ja siis lõpetaksid jutuga oma vanast penist, kellele uusi trikke enam selgeks ei õpeta.