käisin reede õhtul vocal six'i kontserdil! vao! ütlen selle peale... (www.vocalsix.com) see on lihtsalt kirjeldamatu, kui puhtalt nad a capellas laulsid! kuigi jah, tõesti, kahel lool nad kasutasid abivahendeid ka. ühe loo ajal kitarri ja teise ajal tausta. ja üldse on neil nii, et nad ise eriti laule ei kirjuta, kuigi nad teevad seda ka, aga nad seadistavad laule kuuele häälele. nad näiteks tekid seal'i kiss from a rose väga lahedalt ära ja tegelikult see ongi see sama laul, millel nad tausta kasutasid. aga muidu oli küll ülilahe kontsert tegelikult. nad rääkisid igasugu nalju vahele ja pidevalt publik rõkkas naerust. nende ansambel koosneb 4 tenorist ja 1 baritonist ja 1 bassist. et siis kokku tuleks kuus..nagu nimest aru saada :) ja kusjuures lõpus, kui rahvas plaksutas lõpmatult, tuli bassi laulja ja ütles väääga-väga madalal häälel hello (nagu need lapsed seal satelliidil fanta reklaamis) ja see oli üks väga kobe hello. :) ja tegelikult üldse oli kõik väga lahe ja tore. ja pärast nad müüsid oma plaate ka, mille mina endale loomulikult soetasin ning sain ka kõigilt autogrammi ka! (ja sain oma inglise keele oskusega hiilata ;)) kõik oli väga tore ja hea, nagu minu jutust aru saada. ja nad plaanivad loodetavasti kunagi veel eestisse tulla, mis on veelgi toredam.
ja eile (laupäeval) tuli mu väikevend tagasi, kes tegelikult pole üldse väike, vaid minust vanem. ja see oli ka üks tore asi.
ja täna (pühapäeval) käisime perekond kivide juures lõunatamas. nad pakkusid meile quiche'i, mis oli kohutavalt maitsev, keele viis alla. ja marjakooki, mis oli ka lihtsalt vapustav!
ja see on ka veel tore, et veerpalu sai neljanda koha, mis iseenesest on kõige sitem koht, mis võimalik (esimene medalist ilmajääja), aga seegi hea. eesti on vist tegelikult neetud... neljandad kohad on meile loodud.
aga see ei ole tore, et ma ei oska absoluutselt kirjandit kirjutada, mida tegelikult ju iseenesest võiks osata, aga mul puudub see võime. kahjuks.
ilusat und!

ma olen popp ja soovin ilusat valentinipäeva. veel on viimsed minutid, mida tuleb nautida.

:)

tänane päev ei alanud kuigi hästi. ma ei leidnud oma kahte plaati raadiokapist üles. ma ei saanud aru, mis värk on. pooled plaadid olid kadunud. eks ma siis asendasid seda arvutist leitud lugudega, mis tegelikult ei olnudki kõige hullemad..:) lõpptulemus oli see, et mul olid närvid pingul ja tuju paha ja ma jäin mata tundi 2 minutit hiljaks. aga plaatide asukohta ei tea ma siiamaani. ja tuju on praeguseks juba hea.
ja üks tore asi on tegelikult ka: meil, kaheksandikel, on kaks valentinipäevapidu. :D alguses teadsime ainult ühest: 5-8 klass ja peo teema on roosa ja karvane. täiesti kohutav lausa, niikuinii poleks kaheksandikest vist keegi kohale läinud. :) aga täna saime teada, et meil on vanematega ka koos pidu. eks väiksed läksid närvi, kui kuulutust nägid, sest et aimasid, et kaheksandikud ei tulegi siis nende peole. :D jõle pull oli näha, kuidas kaks tsikki kuuendast muretsesid, et kuidas nii on võimalik. hahaha! :D
ja õde mul pole ka kodus. läks kooriga tartusse, segakooride võistulaulmisele. ja nüüd on igav. sest et kedagi pole kiusata ja kellegagi pole võimalik koos telekaseepide ja rateinimeste üle naerda (tegelikult me ei naera). :( kurb. aga ta tuleb pühapäeval tagasi, niiet lootust on...:)
tegelikult praegu on energiat kohutavalt palju. koolist koju jõudes pugesin kohe voodisse teki alla ja magasin kolm tundi. kolm ja pool tundi, kui täpne olla. nüüd on kell peaaegu öö...ja mul pole und.
aga ilusat und sellegi poolest. :)
ps. ma tegelikult ei ole nii ülbe kui ma tundun. eks?

aga mina olen haige. köha on, nohu ka. ja häält pole. tegelikult asi on juba parem, aga ema ei lase mind kindluse mõttes kooli. ega mul eriti midagi selle vastu ei olegi! :) lihtsalt nüüd on veidike järeltöid. aga sellest pole eriti ju midagi.
nädalavahetuse veetsin otepääl martti sünnipäeval. jõle lahe oli tegelikult. tal oli seal piljardilaud, mida ma pidevalt kasutasin...tegelikult teised tahtsid ka vist mängida, aga kui meie (tüdrukud, ehk siis algajad) mängisime, siis läks ikka päris kaua aega, enne kui teised said piljardit mängida. :) tegelikult poisid said varem piljardit mängida, nad läksid juba reede õhtul sinna kohale ja laupäeval käisid mäel suusatamas. niiet, asi ei olnudki nii hull. aga laupäevaõhtul käisime veel ujumas ka. tegelikult enamus aega mina veetsin mullivannis, mis oli soe ja mullitav, mida on vist kõik mullivannid. :) aga ma käisin ikka basseinis ka. ja avastasin, kui imelikud võivad mõned võõrad inimesed olla. :) otepääl saime ka evelini ja kristaga kokku, kes ühinesid ka meie seltskonnaga. pärast ujumist oli aga väga äge miinuskraadidega ja niiskete juustega ringi kõndida. juuksed olid nagu pulgad pärast. :D loomulikud rastad, nagu me stinaga naersime. otepää kesklinnas nägime ka kohalikke purjus noori, kes olid kõik ülevas meeleolus. kohutavalt naljakas oli nende kommentaare kuulata meie kaheteistkümneliikmelise seltskonna kohta. pärast naersime kõhud kõveras... pitsabaaris ostsime/tellisime viis pitsat, milega me suundusime koju. kahjuks aga kõik pitsad ei jõudnud koju. pool kõige paremast kukkus ukse ees lumme, mida me ise veel küll ei teadnud, et see meie ukse taga on, aga martti isa teavitas meid sellest hommikul, kui ta meie seisukorda kontrollima tuli (see vist on minu elu kõike pikem põimlause, mille tegemises ma kohutavalt osav olen..;) viidates eesti keele tundidele ;)). aga jah, õhtul me eriliselt midagi ei teinudki, mängisime piljardit ja ...aliast! kell kaks öösel, mis tähendab seda, et inimeste ajud ei ole kõige erksamas seisundis. me vist mõtlesime tol hetkel päääris palju uusi eestikeelseid sõnu välja. õngema (mis on minu fantaasiaüllitis) on üks nendest, mis mul meelde jäi. magama jõudsime alles kell pool seitse hommikul. siis oli ka nii, et need kes pikaliasendisse said, kustusid kohe. ülejäänud pool hakkasid uuesti aliast mängima. :) hommikul ärkasime kella kahteistkümne paiku, kes varem, kes hiljem. sellele järgnes hommikusöök ja hommikune koristus. varsti, kella poole kahe paiku, tegi üks osa seltskonnast vehkat tallinnasse. martti isa viis suusavarustust tallinnasse ja sven ja riks mahtusid ka veel sinna. vatule tulid aga vanemad järgi. ülejäänud, ehk siis mina, sirli, maarja, stina, martti, pets ja teddy, läksime pooleneljase bussiga. kõik me muidugi arvasime, et hästi palju inimesi on ja läksime peatusesse viisteist minutit varem. kahjuks oli aga sellel hetkel väljas vist 27 miinuskraadi. lõpuks ei tundnud enam oma põski, nina ega kõrvu. ja ega buss ka kõige soojem ei olnud. tallinnas oli aga kõvasti soojem. nii kaks kraadi..;) tegelikult oli tallinnas jah soojem. aga mitte väga soe. parajalt külm ikkagi.
ja nüüd on juba kolmapäev. ja minul on energiat liiga palju.