Mitte

nii mesi mu kõrvadele:

Restoranis, pärast tellimuse esitamist jätkus kahe välismaise daami (tegemist on tõepoolest daamidega, muide!) vestlus lausega: "Noh, sa nägid teda hiljuti - ta on tõepoolest ju "veidi" juurde võtnud." Millele otseloomulikult järgnes arutelu kõneall oleva daami nupukusest, sõnaosavusest ning sotsiaalsest edukusest, tema kledikollektsioonist ja aspektist, et tegelikult pidavat siiski tegemist olema meeldiva neiuga.

Nagu oleks tagasi saareriigis.

ok,

anonüümne sõim pole poole pooltki nii vahva, kui ma arvasin, et on.
seega läbi sai see pidu ja pillerkaar - tagasi loodusesse! - kommenteerigem taas isikuliselt kadri veebilogi sissekandeid!

noniii

tavai, nüüd ootan ma palju vastukajasid - isegi mu sõimamine on nüüd lihtsaks tehtud.
enjoy!

No 2 - liibuv särk ja vale meeskond

"A ma arvan, et me peaks kolmekesi siin Eesti iivet tõstma hakkama!"

No 1 - sandaalid ja sokid ja vanust 37

- Neiu, Teil on päevitusrandid.
- No kurb lugu siis.

- Lihtsalt silma torkas, need päris tugevad.

- Aga vaata mujale siis.

- Okei. Aga ma ütlesin seda lihtsalt, et Sinuga juttu alustada.

- Kui nii, siis oli see üks väga halb pick-up line. Mõtle parem välja.

-  . . .    

- A Sa kakskend täis vä?

- Jah, ää

- . . .   

- Sa siidrit jood?

- Muidu küll, aga täna olen vee peal.

- Autojuht?

- Ei.

- Mingit lennumasinat juhid?

- ?

- Paraplaani näiteks? Hehe..

- Ei, deltaplaani hoopis.

miks mulle

täna keegi Liibanonist helistas?

tore, et ma ei kuulnud ega vastu ei võtnud.

"Enjoy your Guide and good luck with the studies"

kui ma poleks oma ilusat sinist kampsunit ära kaotanud, saaksin Eesti Vabariigi aastapäeval sini-must-valgelt riides olla. nüüd pean leppima vaid tumesini-must-valgelt. või mustalt valgete pärlitega.. WHOA - poleks ma oma pärlikeed vaid Eestisse jätnud.. : (

enihuu, mõtlesin, et olen seekord eriti äge välismaal elav eestlane ning lähen sünnipäeva puhul Eesti Saatkonda vastuvõtule. ja et veel ägedam olla, mõtlesin ka oma sõpradele vägagi eestipärase õhtusöögi valmistada (seda siiski reedel, päev hiljem, et võimaldada ka õhtu pikalevenimist). just sirvisin toidutaret, et leida, kuidas ise kohupiima teha, ning vägagi võidukalt - homme läheb katsetamisele, et õigel päeval ikka ainult kiita saaks oma vägevate küpsetiste eest (siiski pigem ühe küpsetise eest). üsnaga, magustoiduks tuleb kindlasti mingisugune kohupiima (arvatavasti -puru)-kook.  seega, ainuke küsimus, mis veel õhku rippuma jääb, on -

Mida teha pearoaks?*

        *vastuseid-ideid palume kommentaaridesse

(ise mõtlesin mulgipudru peale, aga odratange pole väga poes näinud. samas tatrast oleks nagu kellegagi juttu olnud..?)


-------------

Q: How to unclog a drain?

A: Take a clogged drain, remove the clog.

---------------------
tööd pole veel leidnud. siinkohal sooviks tänada oma emmet ning issit, kelle abil ma praegu kaunist poolkevadist (ok, enam mitte kahjuks) suurlinnaelu nautida saan. kuigi "puhkusel" olla on sitemast sitem (suhteliselt ruttu tekib suhteliselt kasutu olendi ning ühiskonnaheidiku tunne), võin südamerahuga ka õnnelik olla ning nautida, et mu tööotsimisperiood niivõrd kaunis linnas aset leiab. kohvikust baari, baarist pubisse ning pubist taas kohvikusse sisse hüpates, toredatelt (vahel ka veidi tõrksatelt) inimestelt nõu küsides, oma korduvalt ületimmitud CV-sid töötajate kätte jättes ning väljaminnes tee pealt seina küljes rippuvalt stangelt paar tasuta postkaarti kotti toppides jõudsin järeldusele, et pole hullu midagi, sest "kes otsib, see leiab" ja "kes kannatab, see kaua elab" ja "suur tükk ajab suu lõhki." seega tuleb samm sammu haaval läheneda, sest polegi tarvis kõiki maailma (loe: enda) muresid korraga ära lahendada. mitte, et mul neid üldse olekski põmst eksole.

aga see tasuta postkaartide lugu on küll päris sulatõsi. kuna siin neid pea igal pool, siis otsustas kadri oma, nüüdseks juba hajameelsusest tulenevaks hobiks kujunenud, traditsiooni jätkata ning ka oma tuba tänu neile veidi värvikirkamaks kujundada. aga seinanätsu pole veel ostnud, seega leidsid kaardid ajutiselt koha veidi randoomses lauadekooris.

--------

siiski-siiski on minu korduvad linnakülastused vilja kandnud - sisenedes nädala eest Hard Rock Cafe-sse eesmärgiga end nende hingekirja sokutada, võttis Lõuna-Aafrikast pärit host Danny üles jututeema minu päritolu kohta. kuuldes, et olen E-Stonia (jah, seda 2-in-1 nalja nüüdseks juba korduvalt kuulnud) kodanik, suunas ta mind kohe edasi poe poole, kus tutvusin toreda VHK kasvandiku Miinaga, kes on vaid üks kahest seal töötavast Eesti neiust (teisega pole veel kohtunud). tore lugu ka veel see, et ta olevat ka 2010. aastal alustanud RUCis õpinguid ning umbes-täpselt samal ajal umbes-täpselt samadel põhjustel  ka need pooleli jätnud. ta oli teises teaduskonnas aint. ja no täna just tulin nii mõnusalt viietunniselt kohvijoomingult temaga. ning kuna me kõik teame, et eestlaste kogukond on igas maailma otsas ikka väga muljetavaldav, siis seda muljetavaldavam on ta siinsamas Eesti külje all, Taanis - Miinal on siin kõige rohkem eestlastest sõpru (kellega ma ka loodetavasti kohekohe tutvun) ning Kopenhaagenis tegutsev Eesti Selts on samuti igakuisete üritustega täies hoos. üritustega, mille näol ei ole tegemist TIK-i jõulupidudega, kuhu heal juhul tilgub paar inimhinge kohale, vaid üritustega, mis on ikka täies hoos. 

mul tegelikult on ka varsti salamisi tekkimas kuri kahtlus, et eestlased võtavadki pisitasa üle terve maailma. sest just täna, sealsamas kohvikus, kus on, btw, umbes 4 erinevat suurt saali umbes miljoni lauaga (väike ilukirjanduslik liialdus), potsatasid meist kaks lauda eemale istuma me rahvuskaaslased, kes eestlastele omapärasel rahulikul ning tasasel häälel rääkisid sünnipäevadest, jõuludest, pühapäevadest, poegadest ning tähtkujudest. võib arvata, et ärikohtumisega just tegemist ei olnud. ning jah, tunnistan: ma kuulan teiste inimeste jutte pealt. aga seda ainult siis, kui ma arvan, et ma keelest aru ei saa!

te,

k.

----------

ps. vahepeal käisin Malmös ka - pildid on veel fotokas

pps. laupäeval lähen oma elu esimesele ristimisele - Signe venna Christiani ja ta naise Gosia tütrel Emiliel on aeg tembeldatud saada. (tegelt mul pole aimugi, mis seal toimub ja mida tehakse. ja veel vähem tean ma, miks ma kasutasin sõna "tembeldama")

ppps. palun ärge unustage mu küsimusele vastamast, sest "kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem," ning mul on häda päris suur (mis meenutab, et ma tahtsin pool tundi tagasi pissile minna)

veerand tundi tagasi..

tuli traadita internet esimest korda mu Kopenhaageni korteris minu Big Maci kaante vahele.
õnn tuli taas õuele - tundsin end händikäpina enne seda.
pildid will follow.
stay tuned.

k.

me zinkz in önglisch

veidi hirmuäratav on, kui ma iseendaga ka juba pa angliiski monoloogi pean.

a muidu luban, et lähipäevil ilmub siia konstruktiivne ning kompaKtne ülevaade mu parimatest paladest.


joors truuli,
k.


ps! eile ostsin paki kohvi, mis maitseb nagu hallitus - jess!

pps! ning huu ze funk on mu blogi 52 korda ukrainast vaadanud??

saatsin täna perele e-maili:

tegelt mõtsin, et kas te ikka elus olete? pole tükk aega kuulnud kelleltki midagi. minu sünnipäev on ilusti möödas. kingid tegin lahti, kõige väiksem oli kasti jäänud ja selle avastasin paar päeva hiljem, kui kasti tühjendasin. aitäh. väga toredad on. väga väga äge oli kinke saada. õnnejunn olin. kindaid aint ei julge kasutada, liiga ilusad on. jätsin need ilusamateks päevadeks ja täna ostsin igapäevased kindad ka endale. külmaks on siin läinud. või noh, sügis on käes, õhust on tunda. rattaga sõidan ka iga päev. mõnus on. vihma õnneks praegu ei saja nii palju - ilmad on ilusad. (sülitan kolm korda üle õla) 

a nagu mis värk on, et keegi minuga ei suhtle? eile passisin pool päeva adiumis away peal ja kedagi ei kottinud. vihkate mind vä?


siiralt teie,

tähelepanuvajaduses K.

ja muidu stalkeritele

-------
+4550302155
-----------

fännikirjadele

--------------

Kadri Vilgats

Maglehøjen 10, Lejl. 1002

4000 Roskilde

Taani

-----------------------