16 märts 2009

mul endal tuleb ka oksemaitse iga kord suhu, kui seda eelmist postitust vaatan. andke andeks. ma t+ega üritan mitte s+nade seina teha, aga mis ma teha saan, kui pool elu kirjutamata on. pean ju mingit müüri laduma. ja pilte ikka ei postita, sest laisk olen ja naudin endiselt kaheksa gigase mälukaardi v+lusid. ja vana kiviajatehnoloogiaga ei taha ka jaurama hakata. ja okeiokei, paps, v+tan end kokku ja panen arvutisse ja kirjutan plaadi peale, sest mälukaart v+ib ka pange panna. ja arvuti ise ka. ja siis olen piltidest ilma.
 
aga ma loodan, et m+ningaid siiski leidus (vähemalt üks tegelt - mu issi), kes suutsid selle romaanistunud kroonika (=eelmise postituse) läbi lugeda. ma üritan veidike pingutada ja veidi mahlasemalt kirjutada, aga no mida ei ole, see on kirjutamisoskus. niiet peate leppima kuivade ülestähendustega. niisiis, et mitte l+hkuda traditsiooni, siis.. :
 
 
ajaa, s+brapäev. tavaiks. mitte midagi erilist. aga järgmisest nädalast hakkas mul seal vaheaeg. täpselt ühe nädala pikkune ja mis oli loomulikult, nagu k+ikidele maailma vaheaegadele kohustuslikus korras omane, liiga ekstreemselt lühike ja niisamamööduv. okei, tegelt tegin igast toredaid asju, aga ikkagi oli haigelt märkamatult lühike. kuidagi linnutiivul möödus see nädal. alustades algusest, siis esmaspäeval käisin schanzil suusatamas. tegemist on lihtsalt lameda maaga, kus saab suusatamist harjutada. ja siis sleppliftiga jälle üles s+ita. ja siis jälle lamedal pinnal tagasi veereda. pärast esimest allas+itu tundsin täiesti petetuna end. ses m+ttes, et olen AUS6NA juba mustalt pistelt alla s+itnud. törts s+itnud ja siis pärast ühte aeglast kurvi supermänni kombel lumes alla vuhisenud. see oli sveitsis nimelt. ja illlllllllllgelt l+bus oli, nagu arvata v+ite. sveitslased veendusid järjekordselt, et eestlased on hullud. (JAWOHL!) ei, aga schanzil oli ka hea. sai päriselt ka .. harjutada. mis on ka oluline. tehnikat ja .. tehnikat harjutada? et no.. p+lvedesse minemist ja siis ka ühe suusaga s+itmist. hahahah, otsustasimegi martinaga (mu noorem vahetuspiff), et tavaiks, liiga igav on kogu selle slaalomi ja metsateekeste ja küngaste s+itmise juures, et v+tame ühe suusa ära ja teeme nalja. ja no nalja saigi, sest kui ühe suusaga s+idad, siis on täpselt ühe kurvi tegemine peaegu naljanumber, kuid aint selle hetkeni, kui pead teistpidi kurvi tegema. siis on pekkis lihtsalt. ma ei suutnud seda pea kordagi normaalselt teha. okei, tegelt paar korda +nnestus ja kogu selle jaurami peale prantsatasin isegi hämmastavalt väikse arvu kordi istukile. olin pea uhke enda üle. ja no kui see oli esmaspäval, siis teisipäeval oli niisama maailma suurim laisklemise päev, sest t+ega seda päeva ei suuda enam meenutada. nagu mingi suur must auk. ning ei, must auk ei ole mäluauk joomisest, vaid lihtsalt .. laisklemisest t+enäoliselt. ehk siis kui teisipäev läks auru välja laskmisele, siis kolmapäeval käisime haueckis suusatamas. ja kadri suutis pärast teist allas+itu oma neljatunnipileti kuskile ära kaotada. aga sain kohe uue. värk oli selles, et s+itsime järjekordselt mingisugusel ägeda metsateekesel ja siis kadri otsustas jälle paksu lumme s+ita. (mul on see kombeks juba saanud, nagu näha, eksole) ja siis sinna kuhugile jätsin oma pileti ka arvatavasti. muidu oli tsill, sai sügavlume (fakk, mul pole aimugi, mis need s+nad eesti keeles on. teen s+na-s+nalt otset+lget, sorri..)s+itu harjutada ja veenduda, et vaja veel harjutamist ja lühikeste suuskadega proovimist, sest tavalistega ei saa reiek+rguses lumes essugi teha. viska külili, t+sta suusad taevasse ning vaheta külge. ning ürita siis kuidagi uuesti püsti t+usta. r+hk s+nal ÜRITA. aga maailma kaifim tunne on siiski selles lumes s+ita. ka siis, kui kurvitatud ei saa. sest see jumalik tunne, mis su jalgu vallutab, kui puhtast puutumata lumest läbi s+ita, on .. jumalik.
 
ja no samal päeval, kui koju just olin j+udnud, sain härra keio vutilt telefonik+ne, et JOUKADRIMISTEED? värk selles, et otsakooli bigband oli austrias parasjagu ja olid just viinis ja mina juba kolm kuud varem kriiskasin, et tahan neid näha. ja +igel ajal suutsin minule kombe kohaselt selle poolenisti ära unustada. aga too k+ne päästis veel päeva, sest samal +htul v+tsin kodinad, vanema vahetuspiffi johanna ja ja pangakaardi kaasa ja panin padavai viini. väga tsill oli, sest ööbida saime v+ltstädipoja juures (needsamad, kellega oktoobriski aega koos veetsime, kui viinis käisime) ja siis oli lihtsalt tore. ja no loomulikult pärast esimest minutit, kui nende paganama eestlastega taaskohtumise h+isetest üle olin saanud, ei pidanud need paganama eestlased väheseks mainida, et ma räägin eesti keelt aktsiendiga. ja siis sai loomulikult terve +htu (umbes viis tundi kannatasime üksteist aint välja. hahaha, ei, tegelt pidin viini-kodu poole minema, kell oli öösel juba) minu kulul nalja heita. "HAHA, kadri, ütle kaksteist kuud ... HAHAHHAHAHA. kadri, ütle gunnar graps. ... HAHAHAHAHA!!!" ja no umbes nii see käis. aga päris haigelt hea tunne oli jälle m+nusate eestlastte kvaliteethuumori keskel olla, sest aus+na mitte ühelgi teisel rahvusel pole v+imet lihtsalt ühes+nalisi nalju teha ja siis sealt kolmekihiline nali välja naerda. me, eestlased, oleme lihtsalt geniaalsed, ma ütlen teile! (jah, mulle meeldib tihti endale komplimente teha!)
 
järgmisel päeval, kui ikka veel viinis olime, tsillisin selle v+ltstädipoja ja tema perega. aus+na lihtsalt hästi toredad inimesed on. tema on gerhard ja vanust umbes neljakümne (pigem alla) ringis ja temake on sabine ja vanust on umbes samapalju. ja lapsi on neil kaks - umbes kuuene.. fakk, unustasin nime ära.. SOPHIE ja tema noorem vend - umbes kahe aastane gregor. ja lapsed on lihtsalt niiimearmsad, et sure ära. selliseid kukulinde vaadates tekib endal j+le kartus, et kurat, ise küll lapsi ei taha, sest kuidasohkuidas suudaks ise vaid selliseid kullatükke kasvatada?! ses m+ttes, et ma olen küll jumalasta kindel, et laste kasvatamises paneks ma küll pange. ja kuidas veel! sajaga pange lihtsalt. okeiokei, teema juurde tagasi: hommikupoole käisime albertinas - ägedas kunstimuuseumis, kus sai ägedat kunsti vaadata. mina kui kunsti- ja arhitektuuripede (nagu üks tore tüdruk ühel toredal päeval mulle helisngis ütles ;)) sain oma suurenenud kultuurivajadusi veidike rahuldatud ja siis olin jälle tsuti +nnelikum. ja pärastl+una veetsime kodus süüa tehes, lastega mängides, süües ja jutustades. kuuesele rongile läksime.
 
 
... tunnikell, andestage. ja seekord tuleb järjekordselt geniaalne hotmaili ja msni reklaam l+ppu. jah, ma kirjutan koolist.


check out the rest of the Windows Live™. More than mail–Windows Live™ goes way beyond your inbox. More than messages