ma kallasin täna endale pool pakki kiirkaerahelbeid kaela. je!

hea küll, mitte päris pool. see on lihtsalt väljend.

mina tahaks nii, et ma oleksin mingis asjas jõleosav.

siis oleks mu tulevik ju otsustatud?

ja taas kord veendusin ma selles, et ma olen niiii-niiii tark. ja teised ka.

ma tegelikult nii naudin seda, et kui on mingi situatsioon või sündmus elus, siis siia ma kirjutan ühe jutust või asjast täiesti välja rebitud lause. ja kui ma seda kunagi mitmeteistkümne kuu pärast loen, siis mul tuleb ikkagi terve asi meelde. sellest ühest naljakas lausest piisab. ja ma naudin tegelikult seda, et sellest ei saa mitte keegi teine peale minu ja asjaosaliste aru.
siia kohta käib mingisugune kurikuriõelõel naer.


PIHUARVUTI!

ma avastasin, et mulle meeldib palju sulge kasutada.

kõik on igati mõnusasti läinud. tihedalt, kuid mõnusalt. sisutihedalt ma mõtlen. sisukalt noh.

ma kirjutasin ükskord kellelegi, et eesti suvi on läbi, sest kõik on pilvine. (see oli augusti alguses) sellele lausele järgnes loomulikult 7 päikselist päeva, mistõttu minu lause oli vale.
kuid NÜÜD on küll eesti suvi läbi. mis värk selle pilvkattega on? sest et kui kadri ütleb, et päike on, siis päike ka on. kas päike ei tea seda?


tegelikult on asi nii, et kui muidu ei saa, siis jalaga saab ikka. (peaks välja arvutama ploogilugejate protsendi, kes sellest aru saab)

PULLOVER!! (ja seda ilma sõnastikuta)