täna rabasin ma tööd teha, nii hullusti, et kõht rebenes. tegelikult ei rebenenud ja tööd ei teinud ka hullusti. lihtsalt koristasin ja pakkisin. homme lähen hiiumaaaaale! jehu! kaheksa päeva puhkust minust. nautige seda nii kaua, kuniks seda on. eksekseks!

ja täna käisin veel puugisüsti ka tegemas. ma olen ko-hu-ta-valt eeskujuliku käitumisega. vaktsineeritud ja puha. ülejäänud ma lihtsalt vaikin maha.

ja mina ei tea mis ma küll teen. kõik minu ümber on kohutavalt andekad: kirjutavad, luuletavad, musitseerivad, teevad sporti ja on veel pagana head selles. mina ei suuda isegi vajalikuks ajaks pükse ära parandada.

miks ma küll selliseks olen loodud?

kell on südaöö läbi. ehk siis kell on kaksteist läbi. täna on juba homme. või noh, saate aru ju küll.

eile olesklesin kodus. kuid lõpuks koristasin oma kirstu ära. rookisin vanad vihikud välja ja uusi ka sisse ei pannud, sest neid lihtsalt pole. ja õhtul tegin endale ehteid. väga šefid tulid. aga täna läks sõrmus juba katki. kui koduuksest sisse astusin lõin käe vastu raudust ära ja siis pool palli tuli küljest ära sõrmusel. :( dät's sääd.
täna külastasime ireeniga kaltsukaid. ma sain endale kolmekümne eesti krooni eest väga-väga ilusa koti. ma olen nüüd lõpuks uhke enda üle!

ja liina, oh, see minu õde liina, on kohutavalt tubli. ta saab tartu ülikooli tingimusteta igale poole sisse. see on lihtsalt üli-üli lahe! peaks ka mõnel olümpiaadil teise koha saama, ehk siis saaks ka kunagi? väga äge. ja elleri katsetel läks tal päris normaalselt, nagu ta ise väidab.

ja hando ja karl ja siret ei pea kooli vahetama. see on ka tore. jäävad! alatiseks! :)


kõik on lihtsalt väga tore ja hea.

täna oli ülimalt tore. päeva lõpuks me otsustasime eveliniga, et hakkame sõbrannadeks. või noh. evelin tegelikult ütles, et selle otsusega peab veidi veel ootama.. aga ega see kaugel enam pole..;)

algatuseks me rüüstasime tiimarit. otsustasime, et hakkame kunstnikeks ja teeme ise endale originaalsed ehted. minu arve oli 74 eesti raha ja evelini oma 85. ma ei või kui palju ägedaid asju sealt tegelikult leidis. väga-väga lahe lihtsalt. evelin kusjuures pani maha päeva killu. vaatas mingit lille ja ütles: "neid topiks küll kuskile". aga kuhu, see jäi mulle arusaamatuks. ;) ma rohkem ei kirjuta midagi siia, mis üllad ja lahedad ideed meid külastasid, sest äkki keegi varastab ära ja siis me pole enam originaalsed, mille poole me nii-väga püüdleme. ;)
pärast seda piinasin evelini oma teksasteotsinguga. lõpptulemus: minul: hall pluus, null paari teksaseid. evelinil: triibuline pluus, null paari teksaseid (sest tema ei otsinudki) .
ja veel avastasin ma kui hea on raphaeli ja tiramisu jäätised kristiine keskuse esimese korruse itaalia-jäätise-putkast ostetuna. vapustav lihtsalt. pärast jäätise söömist ja pärast veidikest pükste otsimist ja pärast ilusate kleitide avastamisrõõmu siirdusime midagi soolast sööma. evelin piirdus salatitega. mina haarasin kõrgemalt ja ostsin prismast pitsalõigu ja dallase saia. ja loomulikult ei tohi ka mainimata jätta purgilimonaadi, millest mul pärast süda pahaks läks.
mustamäel läksime me otsima kaltsukat, mis pandi pool tundi enne meie saabumist kinni. siis läksime minimaxi otsima. mis pandi samuti õigel ajal kinni. lihtsalt meie jõudsime liiga hilja sinna. lõpuks jõudsime pagaripoistesse 10 minutit enne sulgemist. hea seegi. :)
mustameäl me veel veidi jalutasime. ja laulsime kõva häälega: "uuulallallaa, ai laav ju beibi. uullallallallaa laav miiii tunait!" sinna vahele tegin seda kärisevat häält ka, seda häält, mida evelin teha ei oska. ja kui ta üritab, siis saab palju nalja. selle laulmise peale hakkas üks vanatädi meid vaatama ja evelin lehvitas talle. me vist meeldisime talle. :) (või kui ei meeldinud, siis nalja ja mõtlemisainet sai ta tänu meile küll...)
sutsu aja pärast avastasime laste mänguväljaku, kus oli kiik ja liumägi ja ronimisredel, kus sai väga mugavalt istuda. sinna me siis jäimegi. enam kui pooleks tunniks, kuni tuli väike tüdruk nimega anet ja ronis meie kõrvale istuma. kuulas meie juttu ja vaatas meid veidike aega, kuni me tervitasime. ja ta tervitas vastu. siis hakkas tema rääkima ja meie kuulasime. vahepeal me laulsime talle. sest et ta palus, et me laulaksime. lõpuks tema kuulas ja meie rääkisime ja meie kuulasime ja tema rääkis. noh sama moodi, nagu tavaline vestlus ikka käib. tegelikult jättis ta endast väga intelligentse ja targa lapse mulje. ta oli viie aastane. kõigest. ja ta kõnevõimekus ja sõnavara oli kohati kõrgemalt arenenud kui minu oma.
tahaks endale ka kunagi sellist. sellist tarka ja toredat last. aga selleks peab olema heade geenidega issi. keegi on vabatahtlik?

pärast nägime eveliniga trolli, millel oli täht D peal. tekib küsimus: kuhu sõidab troll number D? "Depoosse," vastab keegi sosinal nurgast. :)
ja veel peale seda. tuli killer nali! kõnnime tipi ühikatest mööda trummi poole. ja kuskil platsil on ratastega kolm tüdrukut, kes näisid minu jaoks väga-väga sarnased ja umbes 10-aastased. mida lähemale me eveliniga jõuame, seda kavalamate pilkudega nad meid vaatavad. lõpuks sosistab kõige esimene teistele: "Vaata, kes tulevad!" Veidi aja pärast vastab ise oma küsimusele veel vaiksemal hääletoonil: "Inimesed tulevad..."



ja sellest tuli nüüd vist mu rekord. pikkuserekord noh!

täna sain nõudelt kõrvetada. tõsiselt räägin noh! nõudepesumasin oli just oma töö lõpetanud ja ma hakkasin nõusid kappi tõstma. ja siis see plahvatas. see mõte mu peas, et kas ma olen ainuke inimene, keda häirib, et nõud on pärast pesemist nii kuumad, et kõrvetavad näpud ära. ma lihtsalt ei saa pihta miks ei võiks pärast seda kuivatamisprogrammi mingi kerge jahutusprogramm olla. lastakse lihtsalt minut aega jahedat õhku peale ja probleem oleks lahendatud. aga samas, võib-olla nende leiutajate jaoks ei olegi probleemi, sest et äkki olen mina ainus, kes seda märkas. aga ma arvan, et ma siiski pole nii eriline, et ainsana seda märgata. kuigi see oleks lahe, kui oleksin. :)

jaan möödus ilusti. astus keset ilusat suveööd meie perekonna juurest ka läbi. ning pärast seda kadus öhe. läks magama vast.


Kus on mu koht
kas jõudsingi pärale?
Mu koht mulle meeldib
Kas mina ka temale?

Tuule Toodud (raamatust "Väike päike")

naer! oli täna! nii hullusti, et kõhulihased valutasid ja naerulihased põskedel tulitasid. sama hull nagu teeksid väikesele varbale kõrvenõgest! ja peale selle veel on mu väike varvas pisike paks ja roosa. ja põrsad on ka pisikesed paksud ja roosad. süllogism. mu väike varvas on põrsas. :D

rääkides põrsastest, siis aktusel oli neid küllaga. üllatavalt palju õpetajate seas. ja õpilaste seas oli porgandeid rohkem kui jalaga segada. ma räägin tõsiselt. väga tõsiselt. ja väga palju oli ka kahe-meetri-objektiiviga fotograafe, kes pildistasid igal vabal hetkel. väga positiivne oli see, et ma panin pika seeliku selga. muidu kõik oleksid näinud, kuidas mul jalad all tudisevad. ma tundsin esimest korda elus laval olles, et jalg väriseb. aga see läks õnneks üle siis, kui ma mängima hakkasin.

liinaga tegime kella kolmeni öösel talle ehteid. sõrmuse ja kaelaehte ja juukseklambri. rohelistest ja mustadest ja kollastest pärlitest. sellised läbikumavad. ülimalt kena tuli. liina nägi üldse superkaunis välja. mina olin kade.

aga teate mis? kui eestlased näiteks mõtlevad, et tänaval vastutulev võõras inimene on arvatavasti halb inimene ja peab tõestama, et ta on tore, siis rootslased (näiteks) mõtlevad, et võõras inimene on arvatavasti hea inimene ja peab vastupidist tõestama, kui ta seda on. see võib segasena tunduda, aga tegelikult nii see ju on. see on see sama klaas pool-täis-pool-tühi värk.





pärlid jooksevad!

ma olen vist imelik, et nii palju ja nii kõva häälega kogu aeg laulan. pidevalt röögin üle korteri: All around me are familiar faces, worn out places, worn out faces. Bright and early for their daily races. Going nowhere, going nowhere... . juba kolmandat päeva kummitab sama laul. ma ei saa aru kuidas see nii saab olla. ma olen tõeline friik. aga noh. ma pole ainus, neid friike on veelgi. ma panin teistel ka selle kummitama.

ma pole hiljuti enam korralikult naernud. noh, ma mõtlen sellist naeru, kui pisarad voolavad ja kõhulihased valutavad. aga üks asi tegi ikka nalja. evelini ploogis oli kirjas. http://eveliniblog.blogspot.com/ sealt minge ja vaadake keelevingerpussi. ülim lihtsalt. kontrollige üle ka, eskekseks!

jube värk on saksofoniga. siis kui seda kõige enam vaja läheb, pole seda kuskilt võtta. nõme lihtsalt. mitte minul, aga kristinal. miksmiksmiks? aga lõpuks asi lahenes nüüd. aga dueti selgeks õppimiseks on vist veidi vähe aega. üks päev? aga kuidagi saame ikka hakkama! :)


ajage mind naerma, noh!

me laulsime. ja hästi laulsime. meist võiks saada jazz-vokaalbänd. väga mõnus oli.

"mad world" on kummitus. laul, mis tiirleb ja ringleb peas lõpmatuseni alates reedest. reedene esitus oli väga hea kusjuures. kuidas ühed laulud jäävad niimoodi pähe kummitama ja teised ei jää? aga noh, tore asi on see, et sinna jäävad ainult head laulud. :)

ja tomi debüüt tuleb kohe-kohe.

kellel on kärssavad pead?

täna nägin kahte väikest kollast tomatit ja ühte punast tomatit kõrvuti tumepruuni aluse peal. need olid vapustavalt kaunid värvid.

ja siis öeldakse, et ma pole optimistlik! :D

mh!

kuuldavasti käisin ennast olde hansasse pakkumas. sellest ei tulnud midagi välja, sest täna sain meili, mis ütles, et sellest isiksusetestist võis välja lugeda, et ma pole piisavalt optimistlik ja ei tunne tehtavast tööst piisavalt rõõmu. see rikkus kõik mu lootused suveks tööle saada.
väga nadi.

eile käisime kristinaga akadeemia noodikogus. täeisti lõpp, mis süsteemid seal on. meie kahekesi igatahes ei saanud nendele alguses pihta. pidevalt imestasime, miks saksofoni kategooria all on noodid trompetile ja tromboonile. tegelikult oli lihtsalt riiulite vahetus. :)
pärast käisime linnas ehteid ja kinke otsimas. siis tuli liina ka kampa.

täna kavatsen ühe seeliku valmis õmmelda. selle sama, mida ma koolis alustasin ja mille värvel ja alläär on mul siiamaani tegemata.


ja kui kellelgi on mulle tööd anda, siis kõik pakkumised on teretulnud.

pahh

reedel läksin maale, täna tulin. väga hea oli. parem õlg valutab päikesest, vasak ei valuta. ma ei tea miks see nii on. ma olen veidike värdi vist. ja maal ma mängisin sulgpalli ja sõin igal õhtul (peaaegu) grillliha. vot see on mõnna.

igatahes nüüd olen ma unine. ma ei tea miks, sest maal magasin ma väga kaua iga päev.

ma unustasin sulkareketid maale. praegu oleks ülihea väljas sulkat mängida, mis sest, et tuul on. võtaks kellegi kampa, õidaks rattaga kuskile ära ja mängiks sulkat. see oleks äge.
aga praegu jääb ära.

kuidas ma sain küll nii tumbujumbu olla?

viimastest esimene

minu kõige-kõige esimene postitus. otsustasin moevoolu ja -röögatustega kaasa minna ja tegin siia maailma ka oma koha. ägenš, kas pole? :)

änd i vuud laik tu dänk evelin voor meiking höör oun plog änd liiding mii intu tis vöörld. :)

ma unustasin öelda, et mu vennas tuli ka linna! änd de maaster is bäkk in täun! ;)

me käisime Stina ja Maarjaga eile rippumas. väga ägenš oli. ja augustikuus saame me Stinaga loodetavasti rikkaks, vihjates Olde Hansale.
tahaks enda saksofoni. kui aint oleks nii palju raha, siis ostaks kohe. ja järgmise asjana ostaksin digipeegli! vot tak.

kõik rikkad inimesed, annetagem! :)

tunduks, nagu oleks vanglast pääsenud. eks see tegelikult omal moel nii olegi. ainult palju toredam. :)
neljapäeval värvisin planku. meistriteosed (ja mitte ainult minu!) on nähtavalt pärnu maanteel kooli kõrval! :) reedel oli vabanemisepäev. väga vahva! vastuvõtul saime tasuta jäätist. ja tädike muretses, et mis viga, et jäätist enam ei taha. süda oli paha noh.
oh. see läks riimi. jäätist enam ei taha, sest süda oli paha. :)
"Luule, see ei tule tuulest ega kuku käisest ka." (Anna Haava). minul tuli luule jäätisest! :)

minge kõik randa rippuma!