naer! oli täna! nii hullusti, et kõhulihased valutasid ja naerulihased põskedel tulitasid. sama hull nagu teeksid väikesele varbale kõrvenõgest! ja peale selle veel on mu väike varvas pisike paks ja roosa. ja põrsad on ka pisikesed paksud ja roosad. süllogism. mu väike varvas on põrsas. :D

rääkides põrsastest, siis aktusel oli neid küllaga. üllatavalt palju õpetajate seas. ja õpilaste seas oli porgandeid rohkem kui jalaga segada. ma räägin tõsiselt. väga tõsiselt. ja väga palju oli ka kahe-meetri-objektiiviga fotograafe, kes pildistasid igal vabal hetkel. väga positiivne oli see, et ma panin pika seeliku selga. muidu kõik oleksid näinud, kuidas mul jalad all tudisevad. ma tundsin esimest korda elus laval olles, et jalg väriseb. aga see läks õnneks üle siis, kui ma mängima hakkasin.

liinaga tegime kella kolmeni öösel talle ehteid. sõrmuse ja kaelaehte ja juukseklambri. rohelistest ja mustadest ja kollastest pärlitest. sellised läbikumavad. ülimalt kena tuli. liina nägi üldse superkaunis välja. mina olin kade.

aga teate mis? kui eestlased näiteks mõtlevad, et tänaval vastutulev võõras inimene on arvatavasti halb inimene ja peab tõestama, et ta on tore, siis rootslased (näiteks) mõtlevad, et võõras inimene on arvatavasti hea inimene ja peab vastupidist tõestama, kui ta seda on. see võib segasena tunduda, aga tegelikult nii see ju on. see on see sama klaas pool-täis-pool-tühi värk.





pärlid jooksevad!