kaotasin neeru, võitsin pastaka

istusin laua taha, olin pastaka kotti unustanud.

võit oli see, et pastakalaenaja lahkus enne mind. ha.

a neeru tegelt ei kaotanud, see niisama seal.

12 tundi raamatukogus

toob hennamaalingu käe peale.
how cool is that?

ekszamid

Juhtnöör Edukaks eluks vol 17:

Kui avastad, et oled eksami(te)ks õppimisega hilja peale jäänud, siis ära palju kurvasta, et on juba liiga hilja. Tavaliselt ongi. Aga mis sitasti, see uuesti. Ja mis uuesti, see sitasti. Hehe.

vanad eestlased ütleksid selle peale, et tark õpib oma vigadest, ja et veel targem õpib teiste vigadest. loll ei õppivat mitte kunagi. loodetavasti olen ma vähemalt veidi tarkki.

 a no muidu, kui kooli mul kõndida, siis avaneb kole vaade küll, eksole:

mu ülikoolilinnak ja 15. sajandi lõpust pärit hoone

veidi loodust ka, kus saab õppida, kui ilmad väga
soojaks ja tuuletuks kunagi võib-olla muutuvad

veidi hilisemal ajal ehitatud ilus hoone

a muidu mõtsime toreda sakslasest sõbrantsiga, et tuleme kella 10ks hommikul raamatukokku. õnn oli see, et vaatasime ikka enne, mis kell me eelistatud raamatukogu lahti tehakse - kell 1. seadsime siis hoopis sammud pearaamatukogu poole, mis avati kell 11. seega pidime  kodus pool tundi veel parajaks tegema - nohikute elu pole kerge. (iroonia on veel see, et selle poole tunni jooksul vaatasime ära ühe episoodi sarjast, mis räägib.. tamtamtam... nohikute elust - ha).

nohikud ülikooli raamatukogu ees kell 10:58 pühapäeva hommikul

vaade, mille ees kohe targaks saama hakkan

tore tüdruk Franzi

bisous!

K.

Kaia käskis

kirjutada. mul ple midagi kirjutada. kuna kodus sai hästi süüa, on mul raske siin oma toitumisharjumusi muuta ning soetasin juba poolkehva odava juustu endale kastmete tegemiseks. a tore see, et kastmes ei tee mu amatöör-maitsepungad sital ja saial vahet, seega pole hullu midagi.

peaks aint ära nüüd viimaks ära õppima, kuidas piima, juustu ja jahu niimoodi kokku segada, et nad tükki ei läheks.