tick the right box

tuul mu... :

▢ peas
▢ toas
▢ õue peal
▢ kõhus
▢ all of the above

võitjate vahel jagame välja õhtusöögi kahele võiduka vastaja kulul.


lisaks,
me lõpetasime võidukalt 8. detsembril 2011. aastal:

We have taken the decision to end our occupation of the University Offices on Regent Walk, and we do so in good spirits and having achieved a lot. 

Over and above the concrete concessions we have been given by management, the occupied space served as a venue for people to genuinely challenge the direction of Higher Education at a much more fundamental level. Through dozens of lectures, talks and workshops we have aimed to foster a culture of debate and critical thought. As well as this, we have also firmly put issues such as pensions, college funding and bonuses on the agenda and the importance of this shouldn’t be understated.

Management have committed to raising concerns around reforms to the USS pension scheme. They have also committed to breaking down the culture of secrecy and unaccountability around bonuses and senior staff remuneration. Lastly, they have made clear their belief that the state should be and should remain the primary funder of education and that the enormous cuts we have seen to colleges have been unfair. 

We are clear that there is still much to be done, but the concessions we have gained from management and the bridges we have built with staff and trade unions put us in an excellent position to continue this fight in the new term. 

Aberdeen Defend Education Campaign

(link) 

 

 

ma siis

otsustasin oma elu põnevaks teha, nagu võib järeldada.

siin on hea lehekülg, kus asjade kulul silma peal hoida - kaitseme lektoreid ja okupeerisime ülikoolikantselei (inglise keeles ja kõigile näokausta omanikele) - soovitan kõigepealt infosegmenti lugeda.


aga muidu, emme ja issi, ma olen elus ja terve ja politseisse ka ei viida mind.

ps. tegemist on ka tolle poliitprotestimeelse okupatsiooniga (mitte ... millegi muuga).
pps. kõigile abivajajatele - Herr Google Translaator on hea abiline

ok,

anonüümne sõim pole poole pooltki nii vahva, kui ma arvasin, et on.
seega läbi sai see pidu ja pillerkaar - tagasi loodusesse! - kommenteerigem taas isikuliselt kadri veebilogi sissekandeid!

eino srsly?

"From the moral viewpoint also, the civilization is remarkably uniform, although ranging from the regime of the phratry (Tlingit and Haida) of maternal descent to the clan of modified masculine descent of the Kwakiutl." (Mauss, 1990 [1925])

Sense. This sentence makes none.

Iga teine lause on selline. Pole ime, et ma siis neljandat päeva juba ei suuda oma antropoloogiateksti lõpuni lugeda.  >: (

(Jah, ma istun raamatukogus)

noniii

tavai, nüüd ootan ma palju vastukajasid - isegi mu sõimamine on nüüd lihtsaks tehtud.
enjoy!

just selgus,

et kommentaaride tihedussageduse kohaselt on mu blogi suurim fänn mu emme.
palju õnne, olete võitnud võimaluse teha (välja) kadrile üks korralik kõhutäis süüa. :)

aga ega tal nüüd just konkurentsi ka polnud eksole.

And she did it again

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 16:

Kui lähed poodi kehakreemi ostma, veendu, et väljud kauplusest soovitud tootega, mitte näiteks puhtjuhuslikult sama firma vedelseebiga, mis on TÄPSELT SAMASUGUSES PAKENDIS!

Siinkohal meenutagem ka Eduka Elu Juhtnööri vol 1.


Vanad eestlased vangutaksid mu peale juba ammu pead ning pajataksid lugusid, kuidas üks tark kunagi õppis oma vigadest ning kuidas tark üldiselt ei torma ja siis lõpetaksid jutuga oma vanast penist, kellele uusi trikke enam selgeks ei õpeta.

milleks

ärgata äratuskella peale, kui saab ka kolm tundi sisse magada?

see viib meid omakorda järgmise elutarkuseni Juhtnöör Edukaks Eluks vol 15:

Kui tead juba eos, et oled inimene, kes kaldub hommikuti pigem magusat und nautima, kui et õigeaegselt ärkama, siis jumala eest ära osta endale funktsioneerivat äratuskella, mille abil jõuaksid õigeaegselt planeeritud kohtumistele. Hilinemine ja eriti veel ülelaskmine (!!) on stiilne, nagu nad ütlevad, ning peegeldab Sinu usaldusväärsust.

kuna ma pole enam kindel inimeste sarkasmitaluvuses, siis mainin siinkohal, et see oli sarkasm.

+ ma tõesti nüüd ostan endale selle äratuskella, mis ei lendab alarmi helisemisel enda pesast välja ning maandub kuskile suvalisse toanurka ning sa pead ta enne üles leidma ning pesale tagasi asetama, kui tahad, et äratus vaigistuks. või siis sellise, mis hakkab vett välja pritsima. ma pole veel otsustanud.

ülim tikitakitukikus

lõi preili Kadril välja, kui pidi mingit kodust tööd jälle esitama. nagu vanale tiki(takituki)kale omane, esitati töö 20 minutit enne surmatriipu (HAHAH - ma endiselt nii vaimukas) ära.
ma tõesti üritan end nüüd parandada.
ka huumori koha pealt.

kuni tuleb välja, et vanale koerale uusi trikke enam selgeks ei õpeta.

no kui geniaalsed asjad!

ajalehekandja jalgrattale

ja

käepide rattaraamil, mis hõlbustab ratta treppidest/takistustest üle(-s) kandmist

mõnikord igatsen päris palju Kopenhaagenit - ja just eriti selle rattakultuuri pärast, mida siin nii palju pole. aga ju vist sellepärast (sellepärast = olen Taanis ajupesu saanud transpordi koha pealt ning hakkasin nüüd siis misjonäriks) korraldangi praegu koos mõne teisega Ohutu Rattaga Liiklemise töökoda. 

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 14

Q: Kuidas saada ilma (sügav-) külmutavate vahenditeta kodustes tingimustes jäävett?

A: Võta keskmise briti ehituskvaliteediga elumaja, mine kööki, lase kraanist klaas vett täis ning jäta üleöö (kas või enda magamistoa) laua peale seisma - külm vesi hommikul garanteeritud!

(Emps, ära muretse, me ei külmu siin, niisama ööseks jahtub korter maha - muidu jumala soe! Ausõna!)

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 13

Q: Kuidas teada, kas Su vastas istuv üliõpilane on kohalik või mitte?

A: Ta sööb lõunaks kodust kaasatehtud võikut rukkileivaga.

ta sakslane vist. ma kuulsin teda kunagi vist rääkimas. mitte, et see oluline oleks.

speaking of  rukkileib (NOM!), siis mu kullakallis õde saatis Eestist paki ja sealt selgus, et ma olen võimeline pool pätsi leiba ühe päevaga ära sööma. panin teise leiva sügavkülma, et jumala eest hallitama ei läheks. vanad eestlased ütleksid selle peale: "Liigne agarus on ogarus." ma nõustun nendega.


EDIT: sakslane võttis pärast kotist magustoiduks müslibari välja. kõrvallauas istuv kohalik nautis oma lõunast krõpsupaki, mille lõpetas šokolaadi ning kohviga. Talk about cultural differences. tegelt see päris huvitav. ma ei mõista hukka (või vähemalt, üritan seda mitte teha), lihtsalt tõesti on huvitav jälgida, kui erinevad võivad olla toitumisharjumused. ma teadsin, olin sellest lugenud ning kuulnud ennegi, kuid mingi osa minust ei (tahtnud) uskunud (/uskuda), et 21. sajandi hästiteadvustatud noor oma organismi eest hoolt kanda ei oska ega taha. samas, krõpsupakk ning Mars bar on rahakotile vähem hävitav kui mitmekülgne ning tasakaalukas toitumine. olen seda juba enda nahal kogenud.

+ iga kord kui ma toidupoes käin ning sinna meeletu hunniku raha maha jätan, sest ostsin jälle liiga palju erinevaid juur-, puu-, ja muidu viljatooteid kokku, rahustan end mõttega: "Mu emme oleks mu üle uhke!" (ma tõesti ei tea, mis õigustus see on, aga mu süümepiinadele teeb see lõpu. seega all is well ja mu tervis ka korras)

++ ja miks peavad jogurtid siin nii palju maksma? poole liitri tervilja-maasika jogurti eest maksan £1.20 :(

Pluss,

ma olen vist jube nerdy ka veel pealekauba, sest senini äraantud ning tagasisaadud tööde vastukaja on ülevoolavalt hea. ning prantsuse keele tutorialis tunnen end eksperdina.

huvitav kas teised juba vihkavad mind?

mul oli just

maailma kõige ägedam prantsuse keele loeng. lõpuks, pärast pikka haigust, jõudis meile mõeldud lektor ka kohale ja tegemist on u 40-50-ndates eluaastates prantslasega, kes on väga (and by väga I mean VÄGA) väljendusrikas. ma nüüd saan vist lõpuks tollest "prantslaste šarmist" aru. poolel minust tekkis tunne nagu ma oleks teatris monotükki vaatamas ning teine pool minust oli liiga suures eufoorias, et üldse midagi mõelda või tunda. ja nüüd vist jääb elu lõpuni meelde, et

                  "TO WHEEEERR iz À and FROM WHEEERRR iz DE"

pärast loengut oli kell 10 teisipäeva hommikul ning hoolimata lühikesest ööst (ei jäänud miskisel põhjusel eile magama) hõljus Kadri King's College' treppidest alla, naeratus kõrvuni venitatud.

EDIT: apparently, "if you come/came from a country you use « de » if you go/went to a country you use “en”, and for both of these cases you do not have to add an article before the name of the country" (Sophia Rousseau-Mermans)

She's so Lucky, she's a star, but she cries, cries, cries in her lonely heart,
thinking - if there's nothing missing in my life, then why do these tears come at night.

(Britney Spears - Lucky)


ja täpselt sama moodi nagu need sõnad siin ei tähenda mitte midagi (peale fakti, et see halb lugu kummitab mu peast juba tükimat aega ja ma ei tea miks), ei tähendanud ka nood eelmised Kalle-Malle-Palle leidmise sõnad mitte midagi. seega ei, mul ei ole peiksi, ei ole tulemas ega minemas ka. ning emme ja memm, te ei saa veel (lapse-)lapselapsi. vähemalt minu poolt mitte. ning tädiks ja onuks pole ka veel keegi saamas me peres. vähemalt mu teada mitte.

mitte, et see oluline oleks.

Tshaka-Tshaka,

on Malle leidnud Kalle ja Mari leidnud Palle läbi tshaka taktika.

mõtlesin küll, et pesu ei saa ju kuidagi valesti pesta, aga eile õhtul selgus, et saab küll, kui oled professor Hajameelne ning ei mõtle (jälle!), mida sa teed.

nii saabki näiteks ühe oma lemmiksviitritest veidi väiksemaks pesta ning selle hoopis venitamise ajal katki käristada, pärast mida arvad, et oled nais-Hulk. tegelt pigem not so much, sest et tõenäoliselt pesin kümnekraadise erinevuse tõttu riidekiud kuidagi hapramaks ning nüüd ootab mind väiksemat sorti nõelatöö ees (ma siiralt loodan, et olen härra Hajameelse kõrval ka preili Osavnäpp, et toda õmblust üldse näha ei jäägi).

väga põnev, ma tean. seetõttu ka I'll keep you posted, kui mu sviitrisaaga kunagi jätkub.

What you don't have, you don't need it now, what you don't know, you can feel somehow

U2 ja Ilus päev

ma ei olnud väga ärevuses ega suurte ootusemotsioonidega. pole kunagi olnud, kui olen kodust jälle lahkumas. mõnikord ma kipun selle üle muretsema ka. aga siis jälle mõtlen, et ega see muretsemine mu närve just ei säästa - seega ei viitsi sellega ka väga tegeleda. motivatsioonipuudust pelgasin veidi ka. esimesel koolinädalal vaatasin oma kaasesmakursuslasi ja vangutasin pead, et mul vist on taolise hüpermotivatsiooni-puudus. aga jälle ei viitsinud väga muretseda.

hea on selle asja juures see, et päris kiiresti saab aru, kas oled siis õiges kohas oma eluga või mitte. kui head tuju ning motivatsiooni ei tulegi, võib arvata, et peab midagi muutma, sest sita elu sepp ei taha vist keegi olla. õnne on palju toredam sepistada. 

ma suureks õnneks seda siiski ei nimetaks (kuigi vist peaks?), aga üle pika aja on mul suurema osa ajast tuju hea. ka hommikul kell 7:15 tõustes ning läbi külma korteri duši alla lipates. kuigi tõenäoliselt aitab ka teadmine, et järgneb kümmeminutik (jeap - just made up a word here!) kuuma vee all. ja isegi kui on tahtmine ja laiskus laupäev täpselt mittemidagitehes mööda saata, on minus kohusetundlikkus tärganud, mis sunnib mind veidikenegi prantsuse keele lausekonstruktsioonide ning ebareeglipäraste verbide pööramise peale mõtlema. või siis öökapilugemiseks (loe: voodikaaslaseks) hoopis antropoloogia course reader'it Nabukovi Lolita või Petrone Minu Eesti 2 asemel võtma. (jah, Kati, ma pole seda siiamaani ära lõpetanud - kool tuli kaela - aga ma ikka väga naudin seda nendel üksikutel hetkedel, kus seda lugeda saan! aitäh Sulle!)

kuigi tegelikult on mu erialane kraad antropoloogia koos rahvusvaheliste suhetega, tundub tihti, et hoopis psühholoogia ja prantsuse keel on (jah, õpin psühholoogiat ka veel). sest kuigi võtsin psühhopaatiast ainult ühe kursuse ja frankofiiliast algajate kursuse, lisas see mu nädalasesse tunniplaani vastavalt 4 + 5 lisatundi. oma erialase kraadi peale kulutan kokku 3 + 3 koolitundi nädalas. ebaõiglane? seems so. tegelikult peab lihtsalt ise oskama oma lahinguid valida. nagu ka muus elus.

ma olen nüüd liiga palju šokolaadi viimase nädala jooksul tarbinud, peaks ära lõpetama (samuti peaks siinkohal kasutusse võtma põhjus-tagajärg lähenemismeetodi ning seda õgimisfiestat analüüsima hakkama? -- ei taha). sest et nagu Bono laulab, 'I know I'm not a hopeless case,'  -- ja kui nii võtta, siis tegelikult ongi ju õhtu saabudes mööda saadetud üks järjekordne ilus päev, kas pole?

EDIT: laupäevane õppimismaraton asendus pühapäevasega. kavatsused ja plaanid võivad küll head olla, aga alati ei pruugi need õnnestuda. nüüd on pühapäev ja ma istun raamatukogus kahe saksa sõbrantsiga. ja teisele poole mu kõrvale istusid kaks prantuse keelt kõnelevat noormeest. mmm ... mesi mu kõrvadele.


EDIT 2: ma hakkasin nüüd prantuse keelet õppima. duh..

alati meeldib,

kui õppejõule meelde jääd.

K: ma olin eile loengus kohal, aga attendance-sheet ei jõudnud minuni
Õ: jaa, loomulikult, mis Su nimi on? ma mäletan küll Sind eilsest loengust, muudan kohe ära!

VÕIT!

+ mind on konverditud - joon musta teed piimaga. omnom. täna üritasin isegi hommikukohvi sellega asendada - not such a good idea, sest tund aega hiljem jõudis kooma kohale.

a muidu on ikka hea tuju

sest et eile kulutasin jälle palju raha (sellepärast on kurb tuju), aga nüüd on mul tõesti korralik ja soe tekk, tekikott ja lina, padjad ning fliistekk, mida veel kõige peale panna, kui eriti külm peaks hakkama. ma pole veel oma vajalikke asju taanist kätte saanud ning kuna madratsivedrud tungivad õrnalt puusa, kui öösel magada, mõtsin, et tolle ühe teki, mis jumala juhatusel jõuab ma ei tea millal kohale, panen hoopis külje alla. seega nüüd, üle kuu aja, magan nagu normaalne inimene linade ja tekkide vahel. õnn missugune! veelgi enam - ma ostsin endale väga funky magamispüüride-seti. kirjud kirsid igal pool ja kõik on kahepoolsed, seega saan millaliganes teki / padjad ümber flippida ja ongi kohe uue moega magamisase olemas!

JA - kummikud ostsin ka endale. väga mugavad ja ilusad ning villased sokid mahuvad ka sisse.

nüüd tahaks veel ratast.. :( aga on the bright side - täna kõndisin vaid 15 mintsa kooli!

Gained a mattress, lost a bike

sest ega liiga hästi ju ka elus minna ei saa.

hea trikk on siin Suurbritannias see, et kui midagi tarvis on, postitad virtuaalsetele stendidele internetis oma häda ning keegi ikka vastab! ülikoolis on isegi oma eraldi virutaalne notice-board, kuhu ma ka oma madratsiotsingute saaga postitasin. sain isegi vastuseid, kuid veelgi rohkem sain juhuslikelt kommentaare laheda postituse eest. võit! topeltvõit oli see, et lõpuks sain madratsi oma tuttavalt, kes elabki konkreetselt neli ust must edasi. lõpp hea - kõik hea!

välja arvatud, et ei ole.

üleeile õhtul, kui läksin toidupoodi igasugu vajalikke asjandusi endale ostma (loe 2 liitrit piima, sest ma hakkasin vasikaks vist siin..), ei saanud ma oma ostlemisõhtu lõppedes oma küll mitte-nii-nägusa, kuid supervajaliku ja armsaks saanud lilla ratta juurde enam naasta. keegi oli selle ära pätsanud. not so nice. isegi lukk oli kaasa võetud. siit loo moraal Juhtöör Edukaks Eluks vol 12:

Kui oma ratast kalliks pead, siis ära eelda, et kõik lääneühiskonnad onTaanimaale sarnased heaoluriigid, kus poenurga juures posti külge lukustatud rattaid ära ei varastata. Nüüdsest alates hakka rattaid vaid väga suurtesse rahvarohketesse kohtadesse lukustama (= poe peasissekäigu vahetusse lähedusse suurte valguslampide alla. ja kui neid ei eksisteeri, mine koju tagasi, lukusta ratas kindlasse kohta ning naase poodi jalgsi)! 

aga pole lugu midagi - ju siis pidigi nii minema, et ma endale järgmise ja parema transpordivahendi organiseerida saaksin. ma palju ei viitsi kurvastada, sest ega see ei aita kedagi. laupäeval vandusin küll nagu voorimees ja tundsin nagu keegi oleks mu jäseme küljest ära amputeerinud, aga eile ja täna on juba parem (võib-olla oli asi ka paaris lonksus Riia Palsamis, mis mulle samal õhtul varaste saavutuste tähistamiseks sisse joodeti). kuid juba võtsin uue eesmärgi ka - selle nädala lõpuks oman uut ja paremat kaherattalist! sest et olen laisk ja lohakas nagu Oskar Ohakas ja jalgsi ikka üldse ei suuda kõndida. see võtab haiglaselt palju aega ka.

ja otseloomulikult pole Sainsbury's neil väljas videokaameraid. milleks need veel?

"miks sa ei käitu vastavalt oma juuksevärvile?" (Heleri Ramler, 7. oktoober, 2011, kell 17:43:07)


--- ehh -- alati meeldivad komplimendid. :)

I can relate..

That akward moment, kui istud õhtul vaiksesse raamatukokku maha ning isegi su kotimaterjali krudin tundub olevat näiteks üks MAAILMA VALJEMATEST HELIDEST! >:(

peaks selle

stream of consciousnessi ukskord juba ara lopetama.

mmmmm

- How will you cope then?

- Cope? How will we cope? We're women. Now, don't ask such stupid questions.

("Made in Dagenham" - filmisoovitus. Pakun, et emmele meeldiks ka) 

Inspireerivaid filme on alati meeldiv vaadata. Praegu on selline rahutu tunne sees - miks enam õilsate eesmärkide nimel ei võidelda? Miks vaid, kui Ühtsest Eestist Andres Mäharit parafraseerida, jokutavad noored poolmetropoli eeslinna ostetud suvilamaa peale istutatud kaherealise porgandimaa kõrval ning nikutavad kooris pead, et "Oioi, tuleb tõesti kesine saak tänavu aasta.., " ning pärast jässakate juurikate üleskorjamist istutavad enda pea ajaviiteks mulla alla?

Miks? - Ma ei tea.. (peaks vist Hando Runnel olema)

Teine taoline minu südant põkslema panev ning pulssi turgutav film on "Age of stupidity"  "The Age of Stupid" - talk about passimine ja jokutamine.

Alati on meeldiv ka enda arengut vaadata. Või siis vähemalt ette kujutada, et mingi areng on toimunud. Tagasivaatepeeglist on kõik hästi selgelt näha. Nüüd oleks vaid sellist ka tarvis, mis hetkelisi situatsioone ka selgesti peegeldaks. Kahjuks (või äkki ka õnneks, sest muidu olekski üks liiga mõistev ja arusaav mannavahune maailm meil siin?) istume tahes-tahtmata kõik ikka oma kändude otsas . Ja ükskõik kui palju me ka nende kändude kohta raamatutest ja muudest tarkadest kohtadest ei loe, jäävad kännud ikka kändudeks. Väga ei kujutaks ette ka, et üks võtaks järsku jalad alla ning jalutaks teise kännu kõrvale / peale / asemele. Samas, "Härra Lapsti Lasteteatris" oli kõik võimalik.

Avastasin, et tegelikult meeldib mulle, või ma kujutan ette, et paljudele, mõelda, et "jajaa - mina olen üks see kõige arusaajamatest, mõistvamatest ja kaastundelisematest inimolevustest maamuna peal."  Kuigi tuleb tunnistada, et tegemist on ilusa valega, mis tekitab tunde, et mu enda näol polegi tegemist maailmanaba kehastava egoistiga (vahetevahel siis eksole), peab pea sealt porgandipeenrast jälle välja kiskuma ning mõistma, et selliseid asju nagu "ma tean, mida sa tunned," või "mõistev inimene" ei eksisteeri. Juba sõna "mõistev" on üks ähmasemaid termineid, mida üritada defineerida. Juba paljas tõsiasi, et su nimi on Juta asemel Mari, võib panna su enda maailma teistpidi pöörlema.

Ma nüüd ei teagi, kust see mõttelõng kõik tuli. Otseselt teemakohaseid olukordigi pole hiljuti olnud. Võib-olla nägin oma wayback-peeglis jälle, et igasugused (ja mitte ainult inim-) suhted  on keerulised ja tülikad. Nüüd naeran isegi, et kergem on ju pea jälle porgandivagudesse pista. Aga mis kasu sellest jälle oleks? See ei esita mitte mingisuguseid väljakutseidki - äsja väljatõmmatud porgandite kunagistesse asukohtadesse on kerge pea jälle vups! sisse lükata ning muld kätega peale ajada. Seega, nagu üks mu tore rahvusvaheliste suhete lektor ütles (ma tsiteeriks siinkohal ja annaks nimegi, aga ta ei tutvustanud end loengu alguses): "Ülikoolis on vaid kaks olulist ainet, mida õppida - meditsiin ja rahvusvahelised suhted - mõlemad tegelevad inimelude päästmisega." 

Seega nüüd tuleb vaid keepida calmi ja carryda oni, sest suhted päästavad elusid? 

(Väike ajaloovahepala ka, et toda repliiki veidi paremini mõista: rahvusvahelised suhted eraldi ülikooliainena tekkis pärast Esimest Maailmasõda, peamise eesmärgiga sõjategevust peatada ning ennetada.) 

Mu öökapikirjandus on hetkel veel Justin Petrone "Minu Eesti 2". Mul on kuri kahtlus, et ta õrnalt mõjutab mu biograafiakalduvustega jutustusi siin, aga ega sest midagi halba vast pole. Veel, sest tegelikult peaksin juba ülikooliasjandusi lugema ning kuulujuttude kohaselt on Antropoloogias palju lugemist-tegemist-kirjutamist. Ma olen hetkel aga tegelenud oma uue kodu koristamise ning sisseseadmisega. Jumalikul juhatusel lõpetasin mina meist kolmest (elan koos kahe eestlannaga) elutoas, seega magamisase tuleb veel mul organiseerida. Aga ma ei kurda - diivan ning mittetöötav kamin ja televiisor annavad toale elamisväärset hõngu juurde.

Peaks nüüd vaid ka töötava interneti koju organiseerima..

mu sünnipäeva

järgi saab vist otsutada, kui hea eesolev aasta olema saab.
see aasta tõotab tulla grand!

ja mulle nii meeldib, kui oma kibedust ja skeptilisust õõnestada ja seevastu hoopis lapselikku naiivsust toita saan - inimesed ongi siirad, südamlikud ja lihtsalt head.

nummidele ja muidu stalkeritele (jälle)

ma kolin oma uude koju 30. septembril sisse. seega, kui kellelgi peaks järjekordselt, nagu igal aastal khmkhmkhm, eksole, olema jubesuur tahtmine mulle midagi kirjutada / joonistada / traageldada / heegeldada, siis mu ülitäpne aadress on siuke:

----------

Kadri Vilgats

27 Jamaica St

AB25 3UX

Aberdeen

Suurbritannia

-------------------------

(või ma ei teagi, mis sinna viimasele reale kirjutama peaks)


ja muidu vastan praegu numbril 00447591682599
--------------------

ja eesti number on ka töökorras - seda tsekin lissalt aint õhtuti.

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 11

Kui kärmesti problemaatilisele situatsioonile lahendust tarvis leida, siis pea meeles vanade eestlaste rahvatarkusi: "Üheksa korda mõõda, üks kord lõika,"  või "Tark ei torma!" või  "Enne mõtle, siis tegutse," ning ära välju poest näiteks liigselt lühikese rattalukuga, mille tõttu lõpetad loodetud ühe asemel hoopis kahe kaabellukuga.

Visa hing

And then you dig.
And then you dig deeper.
And then you dig some more.
And then some.

ju ma siis pole ainuke, kes nii mõtleb

Insta-me

eile sõin hommikuks megakiirkaerahelbeputru - helbed kaussi, soe vesi peale ja et voilá - puder valmis.
kõrvale jõin hiigelsuurest kruusist instakohvi, kuhu tahtsin instapiima (puru siis üsnaga) peale panna - suur tüng oli - piimatopsist vaatas hoopis kuivatatud piparmünt vastu.

They're driving on the wrong side of the road! :O

esimese päeva klassika tuli ka ikka ära: lähen üle ühesuunalise tee, kust vasakult nagu pidanuks autod tulema - ei tulnud, läksin üle tee. pärast mind sõitis auto ka mööda - tuli paremalt.

ja segistite koha pealt pole see saareriik endiselt 21. sajandisse jõudnud, mida ma salaja lootsin. + kraanid ise tehakse ka väikeseks ja lühikeseks, et siis külma veega käsi pestes ikka kraanikausi serva ka hästi puhtaks saaks.

a muidu Edinburgh on ikka haigelt ilus linn. Aberit ise pole nii palju veel näinud.

lõppalgusalguslõpp

and there's not a sky in the cloud.

ma vist veel pole vandunud..

et Taani on küll multikulti ja puha, kuid internetipank on ikka ainult taani keeles kättesaadav.

mis mees see on

kes Sirpi ei loe

otsa ei vaata

käsi ei pese

pärast kusemist

sest höhömaeilasekätele

ja käsi põsakil

mokk töllakil

vilistab sulle järele.

nagu koerale.

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 10

kui Sa

kohtuksid iseendaga esimest korda nagu võõraga, siis kas Sa tahaksid endaga edasi suhelda?

mugavuse piirimail on hea mugav istuda.

tulge, istume siis kõik siin ikka ilusti edasi.

"I looked up into the clear sky, saw rain pouring down, and I thought to myself, "What the fck?""

(by Herr Livi, Tallinnas, Vabaduse väljakul, 10. augustil, 2011)

esimest korda

elus olin ma mingis konkreetses situatsioonis, mis ofkoors oli väga loogiline ning realistlik, kuid samal ajal ka väikese nihkega (nagu enamik mu unenägudestki), ning mõtlesin, et ma ei imestakski väga palju, kui praegu üles ärkaks ning umbes hommikukohvi jooma läheks.

ei ärganud ega ei joonud. hoopis folgikoju kõmpisin pühapäeva varahommikul.

No 2 - liibuv särk ja vale meeskond

"A ma arvan, et me peaks kolmekesi siin Eesti iivet tõstma hakkama!"

No 1 - sandaalid ja sokid ja vanust 37

- Neiu, Teil on päevitusrandid.
- No kurb lugu siis.

- Lihtsalt silma torkas, need päris tugevad.

- Aga vaata mujale siis.

- Okei. Aga ma ütlesin seda lihtsalt, et Sinuga juttu alustada.

- Kui nii, siis oli see üks väga halb pick-up line. Mõtle parem välja.

-  . . .    

- A Sa kakskend täis vä?

- Jah, ää

- . . .   

- Sa siidrit jood?

- Muidu küll, aga täna olen vee peal.

- Autojuht?

- Ei.

- Mingit lennumasinat juhid?

- ?

- Paraplaani näiteks? Hehe..

- Ei, deltaplaani hoopis.

suur tõde

"Parem peer õhus kui valu kõhus!"

(Von Krahli naiste tualettruumi paremalt esimene kabiin)

mul on õite vedanud,

 et saan mõlema käe sõrmi kasutada, kui räägin oma kõigematest.

+

"Maailmas on midagi katki, kui kolm nii vapustavat neiut singlid on." (by K. Liibert)

no ma ka ei tea

Päike paistab ja situb inimestele näkku. Samal ajal Kuu tuleb ja lakub ära. 
no ma ei tea

elu on ikka nii veider

samas - ega ma ise parem pole, seega ei tasu vinguda. sest et nagu näha, tihti teen nii, et kui hakkab juba kuskil kodusem ja heam tunne peale tekkima, võtan asjad kaenlasse ning prantsatan need kuskil mujal maha. ajutiseks vahepeatuseks. et siis jälle kuskile edasi minna. a seekord vähemalt veidi püsivamalt loodetavasti.

ja tore, et mu "Juhtnöörid Edukaks Eluks" postitused puhast sarkasmi ning siirast ausust aint täis on.
puhas puder ja kapsad, nagu ma isegi.

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 9:

ma oleksin pidanud korraliku uurimustöö oma sotsiaalse eksperimendi ümber konstrueerima ning kõik observatsioonid ning intervjuud ikka korralikult üles tähendama. oleksin kindlasti mingi auhinna võitnud.

ehk siis sotsiaalne eksperiment "Ära Vii Prügi Välja Ning Vaata Kui Kaua Kulub Kuni Su Korterikaaslane Seda Ise Teeb" on jõudnud järgmise nivooni, mis toob endaga kaasa ka meie uusima Juhtnööri Edukaks Eluks:

"Kui prügikast kraanikausi all täis, võta suvaline ettejuhtuv kilekott ning riputa see prügikastikapi ukse nurga külge, tekitades seeläbi prügikastile alternatiivse aseaine, mida kasutadagi ekstreemselt mugav - enam ei pea kapiustki avama!"

aga ma muidu saan oma korterikaaslasega (ja ta perega!) uskumatult hästi läbi.

Oh, what a wonderful worrrrrrld

lemmik on see, kui palgarulli saamiseks teiste järelt koristamisega tegeled (põmst eksole) ning öösel kell pool kolm koju saabudes samaga jätkata saad. I must be in heaven.

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 8:

Kui tajud, et avalikult kasutatavad pinnad tõstavad Su tööviljakust, ole nutikas ja eksploateeri seda eripära - sea sammud meelepärase kohviku poole ning naudi, kuidas tüütud ülesanded rüperaali ning traadita internetiühenduse olemasolul pisitasa omale lahenduse leiavad.

ma peaks sellest Bindiast kunagi kokkuvõtte vist tegema. reality-show, nagu ta ole, saaks tast ka korraliku Ladina-Ameerika seebika. cultural differences on väike understatement. aga mis mulle meeldib, on see, et mina ise olen selle kõige keskel eestlaslikult stoikuks jäänud. kerge Šveits, mis muud.

aga sellest kõigest siis, kui ma tagasi Eestis olen ning kõike veel sarkastilisema objektiivsusega jutustada oskan.

eile oli kole ilm, tuju ka paha. läksin mäkki, ostsin burksi - tuju oli hea.
täna on kole ilm, tuju on normal.
mingit loogilist seost siin vist pole, nagu näha.

I really do hope..

            ... that I'm one of the awesome waitrons out there.

no ikka nii häirib

kui iga kord, kui ikea klaasidest, mis venemaal tehtud, vett jood ning mõnusat h2o-d kurgust alla voolamas naudid, lajatab "Made in Russia" läbi klaasipõhja sulle näkku. mitte just kõige kaunim hommikutervitus.
tean, olen russofoob. mind ei koti. praegu.

16 kraadi tselsiust

ja päiksepaiste pilvitus taevas - on pühapäev. kadri istub kohvikus, vahib aknast välja ning naudib oma taanielu esimest maitsvat kaputsiiinot koos piraka tüki porgandikoogiga. poole tunni pärast peab ta juba tööle minema.

mul on kõik tuus. käin päris palju tööl (loe: saan ehk rikkaks üks päev), raha ei jõua kulutada, sest peamiselt olen tööl või magan kodus (loe: pärast rikkaks saamist jään rikkaks ka veel). pärast tööd jõuan nädalavahetuseti veel välja ka sõpradega ning nüüd luban endale hommikusöögiks isegi avokaadosid mõnikord. nomnom. jes, olen vastik kapitalismiohver ning räägin ainult rahast.

tulevikust nii palju, et aprilli keskel tulevad emm-iss mulle külla, esimesel mai nädalavehtusel on mu mammupammu siin ja teisel nädalavahetusel külastab mu teelevisioon mind. palju lõbu ning ilusad ilmad ootavad meid ees! juuni alguse poole lennutan end eestisse suveks, otseseid plaane veel pole, kui välja arvata mõni külastus välismaiste sõprade poolt ning mu enda potentsiaalsed optsioonid välismaale minna. sügisest saab minust aga aberdeeni ülikooli õpilane - lähen sinna antropoloogiat ja rahvusvahelisi suhteid/poliitikat õppima. ja seekord plaanin sinna ka jääda, mitte pärast paari kuud quittida nagu sel aastal tegin. hehe. :D


a ma nüüd pean lippama. reality show Bindia ootab mind.


k.

p.s. kohvipoe-poiss siin on sõbralik mehike San Fransiscost ning hetk tagasi tõi ta mulle lihtsalt niisama pool klaasi smoothiet. üts, et talle meeldib randoomsetele inimestele randoomset headust teha. sest what goes around, comes around. truu dat.

wtf?

bill: 5100 dkk

tips: 0 dkk

bill: 500 dkk
tips: 100 dkk

Danish, Australian, Dutch, Finnish?

miskipärast kipuvad taanlased arvama, et mu inglise keel on väga austraaliapärane. nad on imelikud.

tegelt on praegu lihtsalt törts kiire aeg, kuid india söök maitseb endiselt hea ja varsti saan oma esimese palga ka kätte - juhhuijja! siis olen nõme kapitalismiohver ning lähen ja ostan endale riideid, sest tõesõna pidin juba üleeile poodi minema, sest kõik ülejäänud riided olid mustad ning pesu pesemiseks polnud aega. a kuna ma pole ediselt eriline šopahoolik, feilisin ning kraapisin kapi sügavustest midagi veidi puhtamat endale selga. ha - eriline räpakolla olen.

tahan siia midagi pikemat ja sisukamat ka kirjutada. tean, et siis on paari aasta pärast endal ka hea lugeda. sundige nüüd mind end kokku võtma ning kõikidest nendest ägedatest kokkadest ning söökidest ning inimestest kirjutama!


joors truuli,
k.


ps. aa, pilti peaks ka ikka rohkem tegema

tuuline on

eile rattaga koju sõites oli tuul literally igast ilmakaarest.
how's that possible?

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 7:

Kui lähed välja kevadist ilma nautima, pea meelest, et pargipingil istudes hakkab rutem külm kui rattaga ringi kimades - pane end soojalt riidesse!

I've fallen in love with Copenhagen

esimest korda üle pika aja tunnen, et tahaks isegi midagi siia pajatada ning huvitavaid nippe-trikke taani-elu kohta postitada. seda kõike aga siis, kui ma ei pea maailma ilusaima kevadilma tähistamiseks välja tiigi äärde võikut sööma, kohvi jooma ning raamatut lugema minema.

bis bald!


k.

kell on

9:16 hommikul; piima, jogurti ja hapukoore segu on puualusel jahtumas - teen oma teist satsi kohupiima.

kaualubatud eestipärane õhtusöök lükkus kahjuks töö tõttu edasi. seega kohtume sõpradega hoopis sel neljapäeval ning mina pakun neile karaskiga munamääret, mulgiputru kurgi-redise-hapukooresalatiga ning kohupiimakooki magustoiduks. mis just meenutaski, et pean poodi minema ning kohvi hankima.

fun fact! kindlates poekettides (Fakta, Irma ning Netto vist ka) on selline süsteem Taanis, et kui leiad poest kuupäeva ületanud toidukauba ning viid selle mõne poe töötaja kätte, saad autasuks tasuta paki kohvi. mu naabrid pole juba pool aastat kordagi kohvi ostnud. mul on vähem õnne ning ka oskusi olnud. aga üritan seekord siiski endast parima anda.

lähen nüüd saan toreda Miinaga kokku.

k.


PS! poolteist liitrit vadakut on ka juba kõrvale pandud, et  sellest siis maailma krõbedamaid ja õhemaid pannooke teha. ja kindlasti ka midagi muud huvitavat ja tervislikku.

ja no ikka

saab küll saatkonda vastuvõtule minna, kui pole end registreerinud - lähed lihtsalt kohale, küsid teel sinna - juba eesti keeles - juhtnööre ning naeratades, tervitades, veiniklaasi haarates naudid õhtu läbi eesti komme ja eesti keelt. MUIDE, kui ma ei eksi, siis sõin eile MOSAIIGIKOMME! nad olid kuldses tsellofaanis, Kalevi märgid olid peal. :O nii hea oli!

Malmö pildid panin just arvutisse, aga ma ei viitsinud neid veel korrastada.

muidu muust elust nii palju, et ma nüüd töötan neljal õhtul nädalas (kahjuks nädalavahetuseõhtud) ning ühel päevasel ajal india restoranis Bindia. olen kuskil kolm proovipäeva teinud, juba veidi ametlikult ka töötanud ja ütleme nii, et riisist on suhteliselt kõrini juba. aga ei se mitän, ma väga ei kurvasta, et head india sööki saan ja et köögis aint inglise-india aktisendiga rääkides hakkama saan. okei, päris nii hull pole, aga kohati peab ikka tavapärasest rohkem 'erre' põristama. tegelt tüdrukud (teised ettekandjad - neid kaks) on väga toredad - Ugne Leedust ja Geri Bulgaariast - ja poisid köögis viskavad ka nalja. ainult nimede õppimises olen ma täielik tauno. ja söökide nimesid ja sisusid ka veel täpselt kokku ei pane - eino tõesõna ei saa ka ise süües aru, mis vahe on Chicken Tikka Masala Curryl ja Chicken Madras Curryl. a selle probleemi lahendamiseks on mul kuskil 30 lehekülge detailset menüüd ka juba inboxi potsatanud, nüüd jääb üle ainult see selgeks õppida. ja juba esimene pool-abieluettepanek tuli ka teisipäeval ühe briti härrasmehe poolt ära - pidin kolmapäeviti Londonis elama hakkama. aga muidu siis kogu sellest töö otsimisest, intervjueerimisest ning saamisest nii palju, et tuleb olla enesekindel, rääkida ja teha just seda, mida intervjueerija sust ootab (ning hiljem ka ennast tõestama - päris araabia keeli ei maksa reklaamida, kui need päriselt suus pole), palju, väga palju, naeratama ning igal võimalusel härjal sarvist haarama, sest muidu ei jõuagi kuskile.

enihuu, ma täna pool päeva jälle mitte midagi teinud, seega lähen ning motiveerin end enda ratast jälle pesema/õlitama ning lukku puhastama - raibe kiilub kogu aeg külmaga kinni. ju on mingi mustus ja kaka tänavalt sinna sisse pritsinud ja siis külma ja roostega ta enam ei liigu. ja siis lähen kella kuueks tööle. JUHHUIJJA!


k.


ps! hoidsin ühte kalevi kommikarpi endale selleks ajaks kuni töö saan. nüüd on see söödud juba. päris hea oli, kui välja arvata aint fakt, et see oli juba törts aegunud.

pps! india maiustused on ka ikka üle prahi. kommid on no nii-iii head! ma hakkan siis varsti rikkaks ja lähen aint india kommide peale üle. MÄMMM! ok, kummikomme ja magusat lagritsat söön ikka edasi.

ega ikka

ei saa küll saatkonda vastuvõtule minna, kui unustad end tulijaks registreerida.
a ma kohe vaatan ja kaen, mida viimase hetke palumine-anumine mulle võimaldab.

aga muidu kõigest muust varsti peagi lähemalt.

k.

miks mulle

täna keegi Liibanonist helistas?

tore, et ma ei kuulnud ega vastu ei võtnud.

"Enjoy your Guide and good luck with the studies"

kui ma poleks oma ilusat sinist kampsunit ära kaotanud, saaksin Eesti Vabariigi aastapäeval sini-must-valgelt riides olla. nüüd pean leppima vaid tumesini-must-valgelt. või mustalt valgete pärlitega.. WHOA - poleks ma oma pärlikeed vaid Eestisse jätnud.. : (

enihuu, mõtlesin, et olen seekord eriti äge välismaal elav eestlane ning lähen sünnipäeva puhul Eesti Saatkonda vastuvõtule. ja et veel ägedam olla, mõtlesin ka oma sõpradele vägagi eestipärase õhtusöögi valmistada (seda siiski reedel, päev hiljem, et võimaldada ka õhtu pikalevenimist). just sirvisin toidutaret, et leida, kuidas ise kohupiima teha, ning vägagi võidukalt - homme läheb katsetamisele, et õigel päeval ikka ainult kiita saaks oma vägevate küpsetiste eest (siiski pigem ühe küpsetise eest). üsnaga, magustoiduks tuleb kindlasti mingisugune kohupiima (arvatavasti -puru)-kook.  seega, ainuke küsimus, mis veel õhku rippuma jääb, on -

Mida teha pearoaks?*

        *vastuseid-ideid palume kommentaaridesse

(ise mõtlesin mulgipudru peale, aga odratange pole väga poes näinud. samas tatrast oleks nagu kellegagi juttu olnud..?)


-------------

Q: How to unclog a drain?

A: Take a clogged drain, remove the clog.

---------------------
tööd pole veel leidnud. siinkohal sooviks tänada oma emmet ning issit, kelle abil ma praegu kaunist poolkevadist (ok, enam mitte kahjuks) suurlinnaelu nautida saan. kuigi "puhkusel" olla on sitemast sitem (suhteliselt ruttu tekib suhteliselt kasutu olendi ning ühiskonnaheidiku tunne), võin südamerahuga ka õnnelik olla ning nautida, et mu tööotsimisperiood niivõrd kaunis linnas aset leiab. kohvikust baari, baarist pubisse ning pubist taas kohvikusse sisse hüpates, toredatelt (vahel ka veidi tõrksatelt) inimestelt nõu küsides, oma korduvalt ületimmitud CV-sid töötajate kätte jättes ning väljaminnes tee pealt seina küljes rippuvalt stangelt paar tasuta postkaarti kotti toppides jõudsin järeldusele, et pole hullu midagi, sest "kes otsib, see leiab" ja "kes kannatab, see kaua elab" ja "suur tükk ajab suu lõhki." seega tuleb samm sammu haaval läheneda, sest polegi tarvis kõiki maailma (loe: enda) muresid korraga ära lahendada. mitte, et mul neid üldse olekski põmst eksole.

aga see tasuta postkaartide lugu on küll päris sulatõsi. kuna siin neid pea igal pool, siis otsustas kadri oma, nüüdseks juba hajameelsusest tulenevaks hobiks kujunenud, traditsiooni jätkata ning ka oma tuba tänu neile veidi värvikirkamaks kujundada. aga seinanätsu pole veel ostnud, seega leidsid kaardid ajutiselt koha veidi randoomses lauadekooris.

--------

siiski-siiski on minu korduvad linnakülastused vilja kandnud - sisenedes nädala eest Hard Rock Cafe-sse eesmärgiga end nende hingekirja sokutada, võttis Lõuna-Aafrikast pärit host Danny üles jututeema minu päritolu kohta. kuuldes, et olen E-Stonia (jah, seda 2-in-1 nalja nüüdseks juba korduvalt kuulnud) kodanik, suunas ta mind kohe edasi poe poole, kus tutvusin toreda VHK kasvandiku Miinaga, kes on vaid üks kahest seal töötavast Eesti neiust (teisega pole veel kohtunud). tore lugu ka veel see, et ta olevat ka 2010. aastal alustanud RUCis õpinguid ning umbes-täpselt samal ajal umbes-täpselt samadel põhjustel  ka need pooleli jätnud. ta oli teises teaduskonnas aint. ja no täna just tulin nii mõnusalt viietunniselt kohvijoomingult temaga. ning kuna me kõik teame, et eestlaste kogukond on igas maailma otsas ikka väga muljetavaldav, siis seda muljetavaldavam on ta siinsamas Eesti külje all, Taanis - Miinal on siin kõige rohkem eestlastest sõpru (kellega ma ka loodetavasti kohekohe tutvun) ning Kopenhaagenis tegutsev Eesti Selts on samuti igakuisete üritustega täies hoos. üritustega, mille näol ei ole tegemist TIK-i jõulupidudega, kuhu heal juhul tilgub paar inimhinge kohale, vaid üritustega, mis on ikka täies hoos. 

mul tegelikult on ka varsti salamisi tekkimas kuri kahtlus, et eestlased võtavadki pisitasa üle terve maailma. sest just täna, sealsamas kohvikus, kus on, btw, umbes 4 erinevat suurt saali umbes miljoni lauaga (väike ilukirjanduslik liialdus), potsatasid meist kaks lauda eemale istuma me rahvuskaaslased, kes eestlastele omapärasel rahulikul ning tasasel häälel rääkisid sünnipäevadest, jõuludest, pühapäevadest, poegadest ning tähtkujudest. võib arvata, et ärikohtumisega just tegemist ei olnud. ning jah, tunnistan: ma kuulan teiste inimeste jutte pealt. aga seda ainult siis, kui ma arvan, et ma keelest aru ei saa!

te,

k.

----------

ps. vahepeal käisin Malmös ka - pildid on veel fotokas

pps. laupäeval lähen oma elu esimesele ristimisele - Signe venna Christiani ja ta naise Gosia tütrel Emiliel on aeg tembeldatud saada. (tegelt mul pole aimugi, mis seal toimub ja mida tehakse. ja veel vähem tean ma, miks ma kasutasin sõna "tembeldama")

ppps. palun ärge unustage mu küsimusele vastamast, sest "kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem," ning mul on häda päris suur (mis meenutab, et ma tahtsin pool tundi tagasi pissile minna)

panin lõpuks pildid üles

k.

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 4:

Kui Su igapäevaselt kasutatava ratta kett vändates käriseb ja koliseb ning lisaks sellele näeb igapidiselt ereoranž välja, tea, et oled keti õlitamisega juba hilja peale jäänud.

enne

 Juhtnöör Edukaks Eluks vol 5:

Kui oled rattaketi õlitamisega hilja peale jäänud, võta õppust eestlaste rahvatarkusest "parem hilja kui mitte kunagi" ning löö oma kullake särama, mille eest ta järgnevatel sõitudel Sulle tänutäheks nurru lööb.

pärast

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 6:

Kuna "tark õpib oma vigadest," siis kanna ka hoolt selle eest, et Sa tulevikus sama ämbri sisse ei astuks - õlita oma kullakest korrapäraselt (soovitatavalt vähemalt kord kahe nädala tagant rasketes ilmastikutingimustes).

(ma salaja loodan, et mu iss on mu üle uhke)

k.

PS plaanisin piltidest picasa-albumi teha, a unustasin präägu
PPS mul siin suht kevad muidu - lund nägin viimati kolm nädalat tagasi
PPPS The Who rokkmuusikal "Tommy" on kuldaväärt fenomen - palun tee endale see teene ning vaata selle filmiversioon ära - Sa ei kahetse, ma luban!

veerand tundi tagasi..

tuli traadita internet esimest korda mu Kopenhaageni korteris minu Big Maci kaante vahele.
õnn tuli taas õuele - tundsin end händikäpina enne seda.
pildid will follow.
stay tuned.

k.

tuba sai korda ja asjad kappi, a netti ikka pole :(

vahva lugu

see, et ma olen nüüd Kopenhaagenisse kolinud.

tuba on segamini ja asjad laiali ja tolm võtmata veel, aga luban, et niipea, kui kõik ilusti sisse seatud on, teen ilusaid pilte ja riputan üles. seniks mainin, et mul on pooleteiseinimese voodi päääääris hea madratsiga (= magasin nagu beebi täna öösel) ning suur kapp, mis teiste sõnutsi kole on. a mulle meeldib - asjad saab eest ära panna.

enihuu, mainin veel, et väikesed tehnilised probleemi wifi-võrgu jagamisega naabritega, seega palju internetti veel ei saa. aga lähipäevadel peaks probleem lahenema - mängisin täna neli tundi nohikut ja tuulasin veel suuremate nohikute foorumites, õppides tundma nohikutekeele eripärasid, ning jõudes ka jälile probleemi tegelikule põhjusele ning võimalikule lahendusele - nii tuus olengi.

truu stoori.


k.


PS! nüüdsest uus aadress, ootan pakke:

---------
Kadri Vilgats
Lange-Müllers Gade 19, St. tv
2100 København Ø
-------------------------