And then you dig.
And then you dig deeper.
And then you dig some more.
And then some.
Kuvatud on postitused sildiga töö. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga töö. Kuva kõik postitused
16 september 2011
18 mai 2011
ma peaks sellest Bindiast kunagi kokkuvõtte vist tegema. reality-show, nagu ta ole, saaks tast ka korraliku Ladina-Ameerika seebika. cultural differences on väike understatement. aga mis mulle meeldib, on see, et mina ise olen selle kõige keskel eestlaslikult stoikuks jäänud. kerge Šveits, mis muud.
aga sellest kõigest siis, kui ma tagasi Eestis olen ning kõike veel sarkastilisema objektiivsusega jutustada oskan.
aga sellest kõigest siis, kui ma tagasi Eestis olen ning kõike veel sarkastilisema objektiivsusega jutustada oskan.
14 aprill 2011
27 märts 2011
26 märts 2011
Danish, Australian, Dutch, Finnish?
miskipärast kipuvad taanlased arvama, et mu inglise keel on väga austraaliapärane. nad on imelikud.
tegelt on praegu lihtsalt törts kiire aeg, kuid india söök maitseb endiselt hea ja varsti saan oma esimese palga ka kätte - juhhuijja! siis olen nõme kapitalismiohver ning lähen ja ostan endale riideid, sest tõesõna pidin juba üleeile poodi minema, sest kõik ülejäänud riided olid mustad ning pesu pesemiseks polnud aega. a kuna ma pole ediselt eriline šopahoolik, feilisin ning kraapisin kapi sügavustest midagi veidi puhtamat endale selga. ha - eriline räpakolla olen.
tahan siia midagi pikemat ja sisukamat ka kirjutada. tean, et siis on paari aasta pärast endal ka hea lugeda. sundige nüüd mind end kokku võtma ning kõikidest nendest ägedatest kokkadest ning söökidest ning inimestest kirjutama!
joors truuli,
k.
ps. aa, pilti peaks ka ikka rohkem tegema
tegelt on praegu lihtsalt törts kiire aeg, kuid india söök maitseb endiselt hea ja varsti saan oma esimese palga ka kätte - juhhuijja! siis olen nõme kapitalismiohver ning lähen ja ostan endale riideid, sest tõesõna pidin juba üleeile poodi minema, sest kõik ülejäänud riided olid mustad ning pesu pesemiseks polnud aega. a kuna ma pole ediselt eriline šopahoolik, feilisin ning kraapisin kapi sügavustest midagi veidi puhtamat endale selga. ha - eriline räpakolla olen.
tahan siia midagi pikemat ja sisukamat ka kirjutada. tean, et siis on paari aasta pärast endal ka hea lugeda. sundige nüüd mind end kokku võtma ning kõikidest nendest ägedatest kokkadest ning söökidest ning inimestest kirjutama!
joors truuli,
k.
ps. aa, pilti peaks ka ikka rohkem tegema
25 veebruar 2011
ja no ikka
saab küll saatkonda vastuvõtule minna, kui pole end registreerinud - lähed lihtsalt kohale, küsid teel sinna - juba eesti keeles - juhtnööre ning naeratades, tervitades, veiniklaasi haarates naudid õhtu läbi eesti komme ja eesti keelt. MUIDE, kui ma ei eksi, siis sõin eile MOSAIIGIKOMME! nad olid kuldses tsellofaanis, Kalevi märgid olid peal. :O nii hea oli!
Malmö pildid panin just arvutisse, aga ma ei viitsinud neid veel korrastada.
muidu muust elust nii palju, et ma nüüd töötan neljal õhtul nädalas (kahjuks nädalavahetuseõhtud) ning ühel päevasel ajal india restoranis Bindia. olen kuskil kolm proovipäeva teinud, juba veidi ametlikult ka töötanud ja ütleme nii, et riisist on suhteliselt kõrini juba. aga ei se mitän, ma väga ei kurvasta, et head india sööki saan ja et köögis aint inglise-india aktisendiga rääkides hakkama saan. okei, päris nii hull pole, aga kohati peab ikka tavapärasest rohkem 'erre' põristama. tegelt tüdrukud (teised ettekandjad - neid kaks) on väga toredad - Ugne Leedust ja Geri Bulgaariast - ja poisid köögis viskavad ka nalja. ainult nimede õppimises olen ma täielik tauno. ja söökide nimesid ja sisusid ka veel täpselt kokku ei pane - eino tõesõna ei saa ka ise süües aru, mis vahe on Chicken Tikka Masala Curryl ja Chicken Madras Curryl. a selle probleemi lahendamiseks on mul kuskil 30 lehekülge detailset menüüd ka juba inboxi potsatanud, nüüd jääb üle ainult see selgeks õppida. ja juba esimene pool-abieluettepanek tuli ka teisipäeval ühe briti härrasmehe poolt ära - pidin kolmapäeviti Londonis elama hakkama. aga muidu siis kogu sellest töö otsimisest, intervjueerimisest ning saamisest nii palju, et tuleb olla enesekindel, rääkida ja teha just seda, mida intervjueerija sust ootab (ning hiljem ka ennast tõestama - päris araabia keeli ei maksa reklaamida, kui need päriselt suus pole), palju, väga palju, naeratama ning igal võimalusel härjal sarvist haarama, sest muidu ei jõuagi kuskile.
enihuu, ma täna pool päeva jälle mitte midagi teinud, seega lähen ning motiveerin end enda ratast jälle pesema/õlitama ning lukku puhastama - raibe kiilub kogu aeg külmaga kinni. ju on mingi mustus ja kaka tänavalt sinna sisse pritsinud ja siis külma ja roostega ta enam ei liigu. ja siis lähen kella kuueks tööle. JUHHUIJJA!
k.
ps! hoidsin ühte kalevi kommikarpi endale selleks ajaks kuni töö saan. nüüd on see söödud juba. päris hea oli, kui välja arvata aint fakt, et see oli juba törts aegunud.
pps! india maiustused on ka ikka üle prahi. kommid on no nii-iii head! ma hakkan siis varsti rikkaks ja lähen aint india kommide peale üle. MÄMMM! ok, kummikomme ja magusat lagritsat söön ikka edasi.
Malmö pildid panin just arvutisse, aga ma ei viitsinud neid veel korrastada.
muidu muust elust nii palju, et ma nüüd töötan neljal õhtul nädalas (kahjuks nädalavahetuseõhtud) ning ühel päevasel ajal india restoranis Bindia. olen kuskil kolm proovipäeva teinud, juba veidi ametlikult ka töötanud ja ütleme nii, et riisist on suhteliselt kõrini juba. aga ei se mitän, ma väga ei kurvasta, et head india sööki saan ja et köögis aint inglise-india aktisendiga rääkides hakkama saan. okei, päris nii hull pole, aga kohati peab ikka tavapärasest rohkem 'erre' põristama. tegelt tüdrukud (teised ettekandjad - neid kaks) on väga toredad - Ugne Leedust ja Geri Bulgaariast - ja poisid köögis viskavad ka nalja. ainult nimede õppimises olen ma täielik tauno. ja söökide nimesid ja sisusid ka veel täpselt kokku ei pane - eino tõesõna ei saa ka ise süües aru, mis vahe on Chicken Tikka Masala Curryl ja Chicken Madras Curryl. a selle probleemi lahendamiseks on mul kuskil 30 lehekülge detailset menüüd ka juba inboxi potsatanud, nüüd jääb üle ainult see selgeks õppida. ja juba esimene pool-abieluettepanek tuli ka teisipäeval ühe briti härrasmehe poolt ära - pidin kolmapäeviti Londonis elama hakkama. aga muidu siis kogu sellest töö otsimisest, intervjueerimisest ning saamisest nii palju, et tuleb olla enesekindel, rääkida ja teha just seda, mida intervjueerija sust ootab (ning hiljem ka ennast tõestama - päris araabia keeli ei maksa reklaamida, kui need päriselt suus pole), palju, väga palju, naeratama ning igal võimalusel härjal sarvist haarama, sest muidu ei jõuagi kuskile.
enihuu, ma täna pool päeva jälle mitte midagi teinud, seega lähen ning motiveerin end enda ratast jälle pesema/õlitama ning lukku puhastama - raibe kiilub kogu aeg külmaga kinni. ju on mingi mustus ja kaka tänavalt sinna sisse pritsinud ja siis külma ja roostega ta enam ei liigu. ja siis lähen kella kuueks tööle. JUHHUIJJA!
k.
ps! hoidsin ühte kalevi kommikarpi endale selleks ajaks kuni töö saan. nüüd on see söödud juba. päris hea oli, kui välja arvata aint fakt, et see oli juba törts aegunud.
pps! india maiustused on ka ikka üle prahi. kommid on no nii-iii head! ma hakkan siis varsti rikkaks ja lähen aint india kommide peale üle. MÄMMM! ok, kummikomme ja magusat lagritsat söön ikka edasi.
16 detsember 2010
"How ya doin' ?"
väike vahepala:
päris elust ka veidi
koolist tulin ära, nagu ütsin. ja väga õnnelik olen otsusega. vahepeal sain kahenädalase tööotsa, mis tõi/toob (raha pole veel üle kandunud) palju nutsu sisse - ilus elu võib alata. tegelt ei, üritan ise hakkama saada ja vanemate rahapauna vahel end enam mitte nuumata. ehk siis püsiva töö otsimine jätkub.
EDIT: too kahenädalane töö leidis aset ühes Kopenhaageni haiglas, kus tuli u 20. inimesel välja selgitada, milliseid ametiruume kui palju millisel otstarbel kasutatakse. mingisugune haiglate ühinemine hakkab tõenäoliselt aset leidma ning me pidime lihtsalt väikest ruumianalüüsi teostama. mitte midagi huvitavat. pigem midagi halvavat. aju halvavat. nüüd vähemalt olen sammukese lähemal oma tulevase dream-job'i leidmisele - tean nüüd, et soovin oma aju potentsiaali võimalikult suures ulatuses ära kasutada.
jaanuari viimasel nädalal / veebruari esimeste nädalate jooksul kolin/-me Kopenhaagenisse Caro-ga. värk selles, et meie head sõbrad Ruben ja Signe kolisid hiljuti uude korterisse. ning üks kord, kui seal veini tahtsime avada ning jõudsime oodatust kiiremini avastusele, et meil puudub selleks vajaminev korgitser, kohtusime ka nende toreda naabripoisiga. naabripoisiga, kelle nimi on Sigurd ja kes läheb nagu jumalikul juhatusel järgmiseks semestriks Amsterdami õppima ning otsib khmOTSISkhm endale allüürnikke. ja et voilá - meil ongi järgmiseks pooleks aastaks täissisustusega kahetoaline korter olemas, mille eest hakkame maksma ... drumroll please.. VÄHEM kui praegu - 4800 DKK siis kahe peale kokku (koos kommunaalidega). ja kõikidele silmapunnitajatele nüüd - eeetaaa oootššennj odav po Kopenhansku. (vene keel enam ei suju nagu näha).
korterist nii palju, et poiss ei taha väga palju asju välja kolida ning me ei taha palju asju sisse ka kolida - seega jäigi põmst praegu nii, et ta jätab KÕIK sisse (ka nõud näiteks) ja me saame kõike lihtsalt mugavalt kasutada. ja kui midagi ära lõhume, siis me "ei pea muretsema, see oli arvatavasti IKEA-st". lisaks veel, Sigurd oli kunagi puussepp, mis tähendab seda, et ta näiteks just lõpetas köögimööbli kallal kõpitsemise, mis tähendab seda, et meil on üliilus tulevane köök, veel ilusama tulevase NÕUDEPESUMASINAGA pooleks aastaks. JUHHUIJJAAAA! mitte, et ma vihkaks nõudepesu - üldsegi mitte. ma olen nii õnnelik, kuna nõudepesumasin on keskkonnasäästlikum kui nõude käsitsipesu ja kadri meil siin on ju teada-tuntud Eestimaa Roheline eksole.
kõige tuusam kogu selle asja juures on veel see, et me hakkame täpselt oma heade sõprade kõrvalkorteris elama, mis tähendab seda, et ma saan neilt võileibu ja kohvi varastamas käia. rääkimata tasuta televiisorist ning üleüldse kasutatava elutoa olemasolust. ma salaja loodan, et mu elu muundub halvaks 'Friendsi' spin-offiks, mis on siiski piisavalt hea, et selles elamist nautida. kui see nii on, siis mu tegelaskuju on Joey btw.
ja nüüd veidi mõnu ka stalkeritele: minu tulevane kodu asub kesklinnast ligikaudu 4 km kaugusel. rattaga võtab sellise tee läbimine aega keskmiselt 15 minutit. (parema vaate nautimiseks soovitan sisse lülitada street view)
vahepeal oli veidi Thanksgivingut (koos kalkuni toppimisega) ja törts jõulu Caro vanematekodus ning sutsu lund nii siin kui seal. aga sellest kõigest siis, kui on ka jõudu pilte sorteerida.
seniks aga
 |
| küpsetage piparkooke |
ja oodake jõuluvana tulekut.
ning olge niisama ilusad.
k.