täna oli ülimalt tore. päeva lõpuks me otsustasime eveliniga, et hakkame sõbrannadeks. või noh. evelin tegelikult ütles, et selle otsusega peab veidi veel ootama.. aga ega see kaugel enam pole..;)

algatuseks me rüüstasime tiimarit. otsustasime, et hakkame kunstnikeks ja teeme ise endale originaalsed ehted. minu arve oli 74 eesti raha ja evelini oma 85. ma ei või kui palju ägedaid asju sealt tegelikult leidis. väga-väga lahe lihtsalt. evelin kusjuures pani maha päeva killu. vaatas mingit lille ja ütles: "neid topiks küll kuskile". aga kuhu, see jäi mulle arusaamatuks. ;) ma rohkem ei kirjuta midagi siia, mis üllad ja lahedad ideed meid külastasid, sest äkki keegi varastab ära ja siis me pole enam originaalsed, mille poole me nii-väga püüdleme. ;)
pärast seda piinasin evelini oma teksasteotsinguga. lõpptulemus: minul: hall pluus, null paari teksaseid. evelinil: triibuline pluus, null paari teksaseid (sest tema ei otsinudki) .
ja veel avastasin ma kui hea on raphaeli ja tiramisu jäätised kristiine keskuse esimese korruse itaalia-jäätise-putkast ostetuna. vapustav lihtsalt. pärast jäätise söömist ja pärast veidikest pükste otsimist ja pärast ilusate kleitide avastamisrõõmu siirdusime midagi soolast sööma. evelin piirdus salatitega. mina haarasin kõrgemalt ja ostsin prismast pitsalõigu ja dallase saia. ja loomulikult ei tohi ka mainimata jätta purgilimonaadi, millest mul pärast süda pahaks läks.
mustamäel läksime me otsima kaltsukat, mis pandi pool tundi enne meie saabumist kinni. siis läksime minimaxi otsima. mis pandi samuti õigel ajal kinni. lihtsalt meie jõudsime liiga hilja sinna. lõpuks jõudsime pagaripoistesse 10 minutit enne sulgemist. hea seegi. :)
mustameäl me veel veidi jalutasime. ja laulsime kõva häälega: "uuulallallaa, ai laav ju beibi. uullallallallaa laav miiii tunait!" sinna vahele tegin seda kärisevat häält ka, seda häält, mida evelin teha ei oska. ja kui ta üritab, siis saab palju nalja. selle laulmise peale hakkas üks vanatädi meid vaatama ja evelin lehvitas talle. me vist meeldisime talle. :) (või kui ei meeldinud, siis nalja ja mõtlemisainet sai ta tänu meile küll...)
sutsu aja pärast avastasime laste mänguväljaku, kus oli kiik ja liumägi ja ronimisredel, kus sai väga mugavalt istuda. sinna me siis jäimegi. enam kui pooleks tunniks, kuni tuli väike tüdruk nimega anet ja ronis meie kõrvale istuma. kuulas meie juttu ja vaatas meid veidike aega, kuni me tervitasime. ja ta tervitas vastu. siis hakkas tema rääkima ja meie kuulasime. vahepeal me laulsime talle. sest et ta palus, et me laulaksime. lõpuks tema kuulas ja meie rääkisime ja meie kuulasime ja tema rääkis. noh sama moodi, nagu tavaline vestlus ikka käib. tegelikult jättis ta endast väga intelligentse ja targa lapse mulje. ta oli viie aastane. kõigest. ja ta kõnevõimekus ja sõnavara oli kohati kõrgemalt arenenud kui minu oma.
tahaks endale ka kunagi sellist. sellist tarka ja toredat last. aga selleks peab olema heade geenidega issi. keegi on vabatahtlik?

pärast nägime eveliniga trolli, millel oli täht D peal. tekib küsimus: kuhu sõidab troll number D? "Depoosse," vastab keegi sosinal nurgast. :)
ja veel peale seda. tuli killer nali! kõnnime tipi ühikatest mööda trummi poole. ja kuskil platsil on ratastega kolm tüdrukut, kes näisid minu jaoks väga-väga sarnased ja umbes 10-aastased. mida lähemale me eveliniga jõuame, seda kavalamate pilkudega nad meid vaatavad. lõpuks sosistab kõige esimene teistele: "Vaata, kes tulevad!" Veidi aja pärast vastab ise oma küsimusele veel vaiksemal hääletoonil: "Inimesed tulevad..."



ja sellest tuli nüüd vist mu rekord. pikkuserekord noh!