Hommikul äratas mind äratuskellahelin kell pool üheksa. Kella kaheteistkümneks pidin linnas olema. Hiljaks jäin, järjekordselt. Asi aga oli paranenud, viie minuti asemel hilinesin minu teada kolm minutit, mis pole väga hull. Edasi seadsin sammud koos Maarjaga Kehrwiederisse sinise diivani peale kakaod jooma, lösutama ning juttu puhuma. Kahe tunni pärast läksime Viru keskusesse tarbeesemeid soetama, mida me tegelikult kumbki ei teinud. Rahakott jäi avamata. Järgnevalt läksime tühjade kõhtude korina saatel Vanalinnakohvikusse, kus kulutasime pirukate peale raha. Seal olime ka kaks tundi! Siis suundusime bussipeatusesse. Edasi viisid meie teed meid lahku. Selleks korraks.
Väga huvitav päev, kas pole? ;)
Muuseas, Eesti keelte uus plaat 'Kella tiksumist' on väga hüvä. (Reklaam)
Kollast und!
:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar