Nagu ma enne ütlesin, ei saa minust kokk. Veel vähem õmbleja.
Aga õnneks sai see jube nädal läbi. Nüüd on üks veel jubedam ees. Ja noh, selle jubeda nädala lõpetuseks suutsin ma oma päeviku ära kaotada. Ma siiski väga-väga loodan, et see on literatuuriklassis, kus ma seda viimati enda mäletamist mööda nägin. Ja täna selgus veel see pisiasi, et mul endal ei ole selle klassi võtit kuskilt võimalik saada. Päris jube. Ja koristajaid ma ei näinud. Ma siiski loodan, et ma saan kuidagi oma Eesti topicu tehtud, hoolimata pisiasjast, et pooled materjalidest on päeviku vahel.