mina olen nüüd terve. vähemalt praeguseks (kuigi täna hommikul kurk valutas hirmsasti, aga neoangin aitas selle vastu). tegelikult plaanisin nädalavahtusel korralikult õppida, aga sellest ei tulnud midagi välja.
saksi ainult harjutasin, korralikult, nagu tänane tund näitas. aga ikkagi on mingi nõme kõhedusetunne sees, niikuinii ajan midagi nässu, nagu mul tavaliselt kombeks. aga eks aeg näitab, kuidas asi edeneb.
sama moodi on keemiaga. mul pole tõesti halli haisugi sellest, kuidas ma selle ära suudan teha. jube värk peaks mainima!
aga selle kõige kõrval on midagi toredat ka! kevad on oma täies hiilguses ning suvi on käega katsutav. (tegelt ka.)

ja laupäeval me lähme rippuma!