Ma olen viimastel päevade jooksul (või noh, nädalate jooksul) avastanud, et minust vist ikka kokka ei saa, ükskõik kui palju ma üritaksin. Mis sellest, et oma sünnipäeva puhul viisin kooli mufffffineid, aga noh.. (Siia tuleb selline eriti khuuli näoga emmessenni smaili.) Saladuskatte all tegin ma need muffinid tordipulbrist, niiet ma vist ikka nii ei saa öelda, et ma need PÄRIS ise tegin. Sest et alati aitab keemia kaasa. (HAHA) Ja rääkides keemiast, avastasin ma tänase tunni jooksul, et ma saan aru, mida ma tegema pean. Kui õpetaja annab ülesande kätte, oskan seda lohvalt teha. VAO lihtsalt selle peale. Ma olen ise nii uhke praegu enda üle. Selline.. tuupuri tunne tekkis kohe. Ja ego on ka katusest kõrgemal, niiet te peate kannatama.

OH, rääkides egost. Tähistasin ma täna koolis oma sünnipäeva. Jubearmas oli see, et sain lilli ka. :) Ma absoluutselt ei osanud seda oodata. Oehoehoeh. Kui Ireen hommikul enne inglise keele tundi mulle vapustavalt ilusa roosi kinkis, oli see küll parim algus päevale. Tõesti noh! Oeh. Nii hea tuju tuleb kogu aeg, kui sellele mõtlen. :)