(okok, mul dušš töötab ning kaameraid ja külalistetuba ka pole)
16 veebruar 2013
08 detsember 2012
14 november 2012
Juhtnöör Edukaks Eluks vol 23:
Kui Su perearstikeskus võtab Sinuga ühendust meenutamaks, et viimastest vereanalüüsidest on juba jupp aega möödas ning et peaks lähipäevil taas kontrolli minema, siis tea, et oled komistanud vikerkaare lõpus oleva kullapoti otsa - sellist hoolt ja hoolitsust (tasuta! - :o) tervishoiusüsteemis juba naljalt ei leia (mitte kuskil maailmas, muide!).
06 november 2012
Juhtnöör Edukaks Eluks vol 22:
Kui tahad kõlada akadeemiliselt korrektse ning tõsiseltvõetavana, siis pea meeles kasutada palju võõrsõnu (nt Fookuses on subjekti omnivoorsuse interdistsiplinaarne essents. - NB! Loogika ning mõtte olemasolu pole oluline!) ning prefikse nagu inter-, pseudo-, meta-, semi- jne. Paha ei tee ka mõne obvioosselt simplifitseeriva ning semi-patroneeriva metafoori kasutamine, et asi ikka puust ja punaseks ette teha. Jällegi ei ole oluline, kas kasutatud sõnad eesti keeles eksisteerivad - kui keegi Sind vales keelekasutuses süüdistab, selgita oma kuulajatele, et pooldad juba metafüüsilisel tasandil innovatsiooni, ning leiad, et keele metamorfoos on ainult naturaalne fenomen.
04 november 2012
Juhtnöör Edukaks Eluks vol 21:
Kui oled meeldivalt üllatunud oma varvastega taaskohtumise üle ning tervitad neid kelmikalt, kui sokke jalast võtad, siis tea, et oled jälle piisavalt kaua keskmise soojustusega Ühendkuningriikide majas elanud, mistõttu oled juba unustanud oma varvaste, mitte pelgalt väljanägemise, vaid ka olemasolu.
21 oktoober 2012
tore on teada, et pole üksi siin ilmas.
sest kaastudengite häälepuhastussonaadid teemal "Kelle köhatus on kõige valjem" pühapäevaõhtuses raamatukogus annab kinnitust, et käes on sügis ning et sa pole ainuke, kel kurk köhane ja nina nohune.
08 oktoober 2012
22 september 2012
07 september 2012
ma alles nüüd sain aru,
et miks ära olles inimesed söövad rohkem. või pigem miks tundub, et söögiisu kunagi ära ei kao.
mitte ainult, et siis on kõht täis ja tuju hea ning soe hakkab ka kõikide nende eksotermiliste protsesside tulemusena ja siis võiks selle soojuse peale arvata, et oledki kodus,
vaid miks on tunne, et peab end seestpoolt kogu aeg täitma, kuigi kõik need protsessid juba soojendavad sind 24-7? või siis pigem miks seda tunnet kodus pole?
- sest et kodus olles ei ole kõhus seda suurt tühjusetunnet ka.
mitte ainult, et siis on kõht täis ja tuju hea ning soe hakkab ka kõikide nende eksotermiliste protsesside tulemusena ja siis võiks selle soojuse peale arvata, et oledki kodus,
vaid miks on tunne, et peab end seestpoolt kogu aeg täitma, kuigi kõik need protsessid juba soojendavad sind 24-7? või siis pigem miks seda tunnet kodus pole?
- sest et kodus olles ei ole kõhus seda suurt tühjusetunnet ka.
08 august 2012
Muutuste jada
Kui kaua kulub aega, et mingile konkreetsele keskkonnale väga võõras väline tegur saab nii loomulikuks ja harilikuks, et isegi silm enam ei pilgu?
Siinkohal seisneb probleem definitsioonides - mis on loomulik ning mis võõras? Mis moodustab keskkonna? Kas fakt, et mingisugune väline tegur omab ligipääsu tollele keskkonnale, annab märku, et keskkonna näol on tegemist protsessiga, pideva sissetuleva ja väljamineva info vahetusega, mispuhul ei peaks olema ebaharilik uue, sissetuleva info vastuvõtmine ning sünteesimine, muutes terminid "võõras" ning "väline" tähtsusetuteks ja väikesteks?
Ok, fair enough, aktsepteerime, et aset on leidmas pidev muutumise protsess. Muutumiste jada, mil ei ole ei algust ega lõppu. Sirge, kõver, parabool? Fakt on aga see, et kui panna sellele jadale maha punktid A ja B, siis saame lõputult pika nimekirja näitajatest, mis ei ole püsivaks jäänud, vaid on oma olekut muutnud koostöös teiste samalaadsete näitajatega (mis ehk kunagi olid ka "võõrad" ja "välised").
Doominoefekt? Samas pole ju võimalik määrata kindlat null-punkti, kust kõik alguse sai (kui välistada suur pauk, Jumala valguse loomine, inimese sünd jms)?
Self-fulfilling prophecy? Pigem midagi sinnakanti, aga ilma igasuguste negatiivsete konnotatsioonideta küll, sest oluline mitte ei ole hukka mõista, süüdlast otsida ning näpuga osutada, vaid hoopis märgata, mõelda, aktsepteerida ning edasi liikuda, sest et vastuvoolu ujumisel ja käed rüpes mossitamisel pole suurt mõtet.
Ja vahepeal on suur tohuvabohu, puder ja kapsad, seebivesi. Kuni see mõningase aja järel selgineb. Kuni tuleb uus tulemine - põhud pööningul, paabeli segadus, soodom ja komorra. Kuni seegi äike õhu jälle lahedaks lööb.
Siinkohal seisneb probleem definitsioonides - mis on loomulik ning mis võõras? Mis moodustab keskkonna? Kas fakt, et mingisugune väline tegur omab ligipääsu tollele keskkonnale, annab märku, et keskkonna näol on tegemist protsessiga, pideva sissetuleva ja väljamineva info vahetusega, mispuhul ei peaks olema ebaharilik uue, sissetuleva info vastuvõtmine ning sünteesimine, muutes terminid "võõras" ning "väline" tähtsusetuteks ja väikesteks?
Ok, fair enough, aktsepteerime, et aset on leidmas pidev muutumise protsess. Muutumiste jada, mil ei ole ei algust ega lõppu. Sirge, kõver, parabool? Fakt on aga see, et kui panna sellele jadale maha punktid A ja B, siis saame lõputult pika nimekirja näitajatest, mis ei ole püsivaks jäänud, vaid on oma olekut muutnud koostöös teiste samalaadsete näitajatega (mis ehk kunagi olid ka "võõrad" ja "välised").
Doominoefekt? Samas pole ju võimalik määrata kindlat null-punkti, kust kõik alguse sai (kui välistada suur pauk, Jumala valguse loomine, inimese sünd jms)?
Self-fulfilling prophecy? Pigem midagi sinnakanti, aga ilma igasuguste negatiivsete konnotatsioonideta küll, sest oluline mitte ei ole hukka mõista, süüdlast otsida ning näpuga osutada, vaid hoopis märgata, mõelda, aktsepteerida ning edasi liikuda, sest et vastuvoolu ujumisel ja käed rüpes mossitamisel pole suurt mõtet.
Ja vahepeal on suur tohuvabohu, puder ja kapsad, seebivesi. Kuni see mõningase aja järel selgineb. Kuni tuleb uus tulemine - põhud pööningul, paabeli segadus, soodom ja komorra. Kuni seegi äike õhu jälle lahedaks lööb.