noniinoniinonii.
jäin oma jutuga novembrikuusse maturaballi aegadesse...ehk siis löön aga oma märkmikukese järjekordselt lahti ja vaatan, millega hilisemal ajal hakkama olen saanud.
ning jah, olen endiselt täie elu ja tervise juures. (teie kahjuks v+i +nneks, ma ei tea, peate ise otsustama)
nädal hiljem (21. novembril, 2008. aastal) käisin mingi teise kooli [HTL Kapfenberg (ärge küsige, ma ei tea siiamaani peast, mida see lühend tähendab)] ballil. oli jälle tegelt tore end paar tundi ilusaks teha ja siis ilus kleit selga ajada ja siis vurravurra kingakeste k+psudes ballile kepsutada. ja siis seekord isegi päriselt tantsup+randal keerutada (ja noh päriselt ikka ka keerutada ja keerelda), sest keegi poisslaps oskas hästi tantsida ja siis seejuures ka mind tantsutada. suht vahva oli tegelt niisama keerelda ja siis pärast komplimente oma tantsuoskuse kohta vastu v+tta. arvati isegi, et ma päriselt tegelengi tantsimise, v+i vähemalt balletiga, sest mu jalad pidavat ju sulgkerged olema (väitsid pealtnägijad). ning jah, kadri ego t+usis lakke jälle.
järgmisel päeval vurasin v+lts-empsiga grazi, sest tal oli seal mingi seminar ja ma kasutasin rahulikult v+imalust niisama autoga kaasa s+ita, sest polnud enne kunagi grazis käinud. ja ikka sigarahule jäin, et kaasa s+itsin, sest ikka uskumatult ilus linn on. ära armusin t+esti esimesest silmapilgust. okei, päris mitte esimesest, aga no siiski-siiski eksole. vanalinn on seal suur ja ilus. ja meenutab tallinna vanalinna. sellepärast olengi siimaani veel alati roosade p+skedega, kui grazi peale m+tted liiguvad. päeva veetsin juliaga. hästihästi tore tüdruk/naine/neidis/neiu/tütarlaps/sisestaisesobivs+na, kes on tegelt mu v+ltspapsi venna tütar. umbes 23-aastane ja käis ka kunagi nooruses vahetusaastal, prantsusmaal nimelt. hästi sümpaatne ja meeldiv inimene. tekkis järjekordselt inimese tunne mul ühes+naga, kui sain tsivilisatsiooniaugust välja, inimeste keskele (r+hk s+nal inimeste, mitte mingi.. mitteinimeste keskele). et no sai ikka muudest asjadest ka vahepeal räägitud, mitte ainult teatud inimestega mandunud teemadest nagu näiteks "millist värvi ma oma juuksed nüüd värvin?" v+i "kes kellele mida ja miks ütles". eeeeeehk siis olen ikka väga külaellu sisse integreerunud. aga tulles tagasi teema juurde, graz oli ja on endiselt sigailus ja tol päeval t+es+na kujutasin ette, et sinna tahangi ülikooli minna. selle m+tte purustas aga veebruaris tehtud külaskäik grazi ülikoolid lahtiste uste päevadele, kus avastasin, et vist ikka ei taha midagi seal +ppida, sest seal pole midagi huvitavat mu jaoks vist. mitte, et ma teaks juba, mida ma +ppida tahan, aga no .. ei olnud minu jaoks. nii palju tean öelda. aa, ja siis seal grazis (mis on umbes tallinnasuurune linn tegelt) on selline äge toidukohtade kett nagu .. ma ei mäleta nime. ühe koha nimi oli sagewerk. ja siis ma armusin ära sellesse, sest sa saad ise enda roa valmis teha. ses m+ttes, et on mingid erinevad lehekesed ja siis ise tärnitad ja ristitad, mida täpselt oma pitsa peale v+i salati sisse tahad. retsilt kaif.
ahjaa, sama päeva +htul, stanzi tagasi j+udes, läksin veel ühe s+brantsi, cornelia (conny) sünnipäevale. ta sai 16 ja on nüüd seaduse silmis täitsa suur inimene. tohib meie liidumaas lausa kaheni väljas olla ja siis veel +lut ja veini ka veel sealjuures kaanida. ja mis veelgi enam - hääletada tohib ka. ma ei tea, kas olen rääkinud, aga siin, austrias, anti septembris 2008 esimest korda hääle+igus ka 16-aastastele. et noh, alatest 16 tohid hääletama minna. erakondi ja poliitikuid valida. suhteliselt uskumatu. valimistulemused ei olnud just k+ige toredamad seejuures, sest k+ik noored tundusid valinud olevat paremale kalduvate parteide poolt, kelle p+him+tete hulka kuulub ka välismaalaste vihkamine. jippii!
28. novembril 2008 (reedene päev) oli mu jalkatrenni j+ulupidu. vahva oli. ühes gasthausis (lokaal/pubi/k+rts/söögikoht/joogikoht k+ik ühes), almwirtis unteralmis - need on mu enda jaoks, et kui kunagi seitsmekümne aasta pärast loen, tean ka, millist k+rtsi konkreetselt silmas pean, ja siis s+ime ja j+ime ja loosisime j+ulukinke ka. ma sain üllatus-üllatus j+uluteemalise tassi ja shokolaaditahvli ja j+ulujulla omanikuks. ehk siis elagu igasugused j+ululoosid, kus tegelt inimesed ei oskagi midagi paremat kinkida kui tasse ja vaase ja nahahooldustoodete kinkekomplekte. aga pidu ise oli tore. ja törts varajatesse hommikutundidessegi kestis, nagu kord ja kohus.
5. detsembril (nädal hiljem) oli selline päev nagu KRAMPUS!!!! juhhuijjaa ja juhhuija, te v+ite seitseteist korda arvata, kas tegemist on maailma lahedaima traditsiooniga v+i on tegemist maailma lahedaima traditsiooniga!? vahetuslaplane venemaalt sattus ikka sigavaimustusse sellest ja ei suuda siiamaani (möödunud on kolm kuud) maha rahuneda. okei, selgitan ka siis eksole. siin austrias on nii, et j+uludel ei tule mitte j+uluvana, nagu ikka korralikes läänestunud riikides (ka eestis ja pooles idaplokis, mis tegelt üldse nii läänestunud pole) ennemuiste, vaid hoopis taadike-onuke-poisike-vennake nimega christkind (otset+lkes j+ululaps). see tüüp tuleb ikka 24. detsembril, nagu meilgi traditsiooniliselt. aga .. noja, nüüd taipasin, et see ei puutu üldse asjasse. k+va, ma oskan asju hästi seletada. alustan ikka nii otsast kui v+imalik (ala "kui lugu ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, kui mu isa ja ema ...") sorri. aga tavai, lähen seletusega edasi.. 6. detsembril on aga st. niklause päev. selle sama kaitsepühakuga on ikka tegemist. see meres+itjate ja meremeeste ja laste ja kaupmeeste ja valesüüdistatute ja ..prostituudide (??) kaitsja, kes on tegelikult ka j+uluvana mudel, kuna ta olevat jätnud münte nende inimeste jalan+ude sisse, kes olid oma jalan+ud temale (st. niklausele) kasutamiseks välja jätnud (jah, mul on vikipeedia k+rval lahti. xD). ja siis sellel pühakul on kombeks siinmaal ja tänapäeval lastele lihtsalt +unu, pähkeleid ja shokolaadi tuua. aga seda ka aint headele lastele. ja siis pahadele lastele on tal sellised koletisemürakad nagu krampused kaasas. ja siis viiendal detsembril on nende väikeste kuradikeste päev. ja kogu värk keerleb selle ümber, et mingid kindlad inimesed riietavad end nendesse kuradikeste kostüümidesse ja siis käivad ringi ja karistavad pahasid lapsi - virutavad piitsalaadse asjandusega vastu jalgu v+i tagumikku. ja nagu igal pool kombeks, oli minu külas ka +htul siis ikka korralikud pidustused. mingil kindlal ajahetkel tuli sankt niklaus ja jagas headele lastele kommi. ja siis törts hiljem tulid mingi traditsionaalse näitemängu keskel need kollikesed (täismehed tegelt ikka) ja no vana hea google annab sellise pilditulemuse, mis peab ikka väga paika. ehk siis just täpselt sellised need armsad koletikesed välja näevadki. ja tegelt mul on endal ka pilte, aga tänu mu kaheksagigasele (tänks issi selle eest, muideks, ilgelt mugav on) mälukaardile ja endiselt kiviaja tehnoloogiale, on need pildid mul endiselt mälukaardil ja arvutisse t+mbamata. see selleks. aga no mina sain ikka korralikult tol päeval oma mittesooritatud pahategude eest nahutada. mul pole aimugi, miks, aga nende kollikeste seas olin populaarne, niiet suht tihti tuldi ja anti kobakas vastu jalgu. aga sellest hoolimata olen siiamaani väga vaimustuses sellest. illllllllllgelt tore ja naljakas ja .. törts hirmutav jauramine ikka on. effing lahe, kahju, et eestis selliseid traditsioone pole. aus+na.
samal nädalavahetusel sain ka oma esimese suusaproovi tehtud. pühapäeval käisime veitschis suusatamas. ja kadri tegeles siiski rohkem mäelt lume alla nühkimise, kui suusatamisega, aga no.. nii peabki olema. iga algus on raske ütlen ma selle peale. aga hoolimata igast kukkumistest avastasin juba siis, et sitaks lahe on ikka see mäesuusatamine. seda m+istsin tol hetkel, kui kuskil kolmkend meetrit mööda pehmet lund pärast kukkumist alla libisesin. mu v+lts+ed arvasid, et ma olen ikka päris segane peast, kui pärast kukkumist ilgelt itsitama hakkan ja h+iskan, kui lahe ikka see k+ik on. aa, ja siis tol päeval ühe teise kukkumise käigus tegin törts oma paremale p+lvele liiga, mis paistetas siis üles ja tegi umbes poolteist kuud aia-aia, aga ega see mind siis ei takistanud eksole. ja siis samal päeval (see oli muideks pühapäev ja järgmisel päeval oli järjekordselt mingi püha, mis tähendas, et kooli ei pidanud minema) käisin ka mingil järjekordsel j+ulupeol (bei da gini - järjekordne ääremärkus mulle endale). ja järjekordselt oli tore.
järgmisel nädalavahetusel (järjekordselt reedesel päeval - 12. detsembril - taaskord palju +nne, emme :)) oli hoopis ühe ägeda koosseisu nimega aniada a noar kontsert minu tsiviilisatsioonipuhtas kodukülas. sellist m+nusat rahulikku folki tegid. rahulikku seepärast, et j+uluaeg oli juba käest ja folki sellepärast, et nad teevadki tavaliselt folki. ja siis istusin jälle publiku seas ja m+tlesin, et ououou, kuidas ootan neid viimaseid kuumi juulikuu päevi, kus saab viljandis ringi leelotades elu nautida. ja siis sattusin nii vaimustusse sellest grupist, et rääkisin neile ka, et ouou, mehed, meil on ka selline folgifestival eestis ja ehk tahate esinema tulla? ja siis mehed ütlesid, et jaja, tahame küll, miks mitte, ning andsid paar näidisplaati kaasa ja jäid vastust ootama. mina postitasin need koos törts vigases eesti keeles kirjutatud kirjaga viljandi poole teele ja jäin ka vastust ootama. siiamaani pole midagi tulnud. niiet ei teagi, kuidas nüüd on. ma tegelt ausaltöeldes olin selle vahepeal täiesti ära unustanud, praegu, nina märkmikus üle pika aja, tuli jälle meelde, et selline sündmus oli ka, ja et peaks küsima, kuidas ikka siis lood on.. mnjes.
järgmisel päeval oli mu kohaliku orkestri j+ulupidu webergut'is. see oli ekstreemselt l+bus. nagu j+ulupeod ikka olema peavad. v+i noh, mida nad tavaliselt küll pole, aga minu puhul siin riigis on kuidagi ikkagi olnud eksole. seal s+ime ja j+ime ja mängisime pilli ja l+ime tantsu, niiet ikka top-notch üritus oli. ja siis järjekordselt see kuradima j+ululoos. aga no seekord ei olnud ikka kuradima j+ululoos, vaid hoopis ouououu, sest et mina sain endale kaelaehte, mis ikka maksis kindlasti rohkem kui kokkulepitud 10-15 eurot. ja no oma asjaliku ninaga suutsin välja selgitada, kes selles süüdi oli ja siis sain teda isiklikult tänada. suht hull ikka. aa, ja seal sai ka ikka end katki süüa. jess! ja tänkjuulooorddzhiisuss, et austrias j+ulude ajal väikeste küpsiste küpsetamise ja SÖÖMISE traditsioon on. kas kadri armastab küpsiseid ja on ise üks suur küpsis nüüd pärast j+ule v+i kas kadri armastab küpsiseid ja on ise üks suur küpsis pärast j+ule v+i .. jaa?!
ja siis! jasiisjasiisjasiisjasiis! järgmisel nädalal s+itsime suusatama. JUHHUIJJJAAA! 17. detsember (kolmapäev vist oli?) kuni 19. detsember. okei, tavai, mitte nii pikalt, aga siiski. salzburgi liidumaal hinterglemmis. mu vahetuspapsi +el on seal selline külalistemaja ja siis me ööbisime seal ja mina käisin kaks päeva s+itmas. mu v+ltspaps oli juba kolm päeva ise seal s+itmas, niiet v+is endale julgelt sellist aeglast tempot lubada, millega mina ikka pidevalt s+itsin. aga no pärast neid kahte päeva olin juba ikka paremas vormis kui enne. et no sain isegi vahepeal s+itmist nautida, mitte aint pidevalt istukile prantsatada ja siis jälle lund suust välja sülitada. (oufakk, mul on vist käekramp juba. kuidagi vasaku käe mingisugune lihas annab veits tunda, et on väsinud. see kuradima trükkimine v+tab ka terve igaviku siin. v+i noh, tegelt on pigem terve igavik möödunud ja ma ikka tahaks k+ike kuidagi kirjalikult säilitada, nii kaua kui veel meeles on. niiet ise süüdi, tean-tean)
järgmisel päeval käisin elus esimest korda sellises kohas nagu "vogelsteign" tantsu löömas. tantsu ei löönud eriti ja nii palju nalja ka ei saanud. kuidagi ekstreemselt tümakas muss oli ja inimesed seal olid ka ikka .. vastavad. ütleme nii. ja siis ja siis tuligi peagi see k+ige tähtsam punkt j+uluajal. kaksk+ndnelidetsember, kus sai KIIIIINNNKEEEEEE! hommikupoole koristasime, ehtisime kuuske, päeval käisime laste j+ulu jumalateenistust kuulamas-vaatamas (eriti numpsik oli - mingi näidendikene muusikaga ja siis too vaimulik seal ees pidas ka eriti numpsi k+ne), v+lts-papsi isa juures saiukesi söömas ja kohvi joomas ning siiis. JA SIIS, lapsed, JA SIIIIIIIS ... tulime koju tagasi kinke avama. l+bus oli. ja kinke sain ka ikka. k+ige otstarbekamaks nendest on senini osutunud mingid m+nusad löhvakad kodupüksid, aga tulevikus kuluvad kindlasti säärekaitsed marjaks ära, kui päriselt jalka tagumiseks lahti läheb (kas ma olen üldse maininud, et jalkatrennis üldse käin? kui ei, siis nüüd mainin. mitte, et ma jalkaäss oleksin v+i et must jalkaäss saaks, aga lihtsalt.. nii l+bu m+ttes v+i nii). (mul nüüd hakkas vasaku käevarre peal mingi lihas tundma andma.. ouououu. ebameeldiv. joogijanu on ka) ja no järgmisel päeval tähistasime noorsoole kohaselt esimest rahulikku j+ulupüha veits künka otsas asuvas hütis. ja no seal oli ka j+ulumeeleolu ikka laialt. :D
ning l+puks, l+puks on kätte j+udnud aeg, kus j+udsin olevikku. ei pea enam midagi tagantjärgi kirjutama. HAHHAHAHA, tüng, totakad. ma jätkan oma sigaigavat (jah, olen juba märganud, et s+na "siga" igasuguste omaduss+nade ette toppimine on mulle miskipärast praegu väga omaseks saanud) kroonikat ning seejuures ka teie, vaeste, kes olete asjaks v+tnud siin seda lugeda, piinamist ning teadvustan, et järgmiseks kuupäevaks on 27. detsember 2008. aastal. hommikupoole käisin meie väikse järve peal oma noorema v+lts+ega uisutamas ning +htal panin padavai rongiga shveitsi poole juba. värk nimelt selles, et tore noortaun hendrik kull s+itis oma s+psidele sveitsi külla ja mind kutsuti ka. ehk sain üle nelja kuu näost-näkku eesti keelt rääkida. ja ikka naljakas oli. väga koomiline. ja mitte ainult eesti keel. sveitsis oli tegemist väga ...omapäraste noormeestega. ehk teisis+nu r+vedatemeestenaljadega mehehakatistega. ei, aga tegelt oli väga tore. nalja sai palju ja suusatada sai ka palju ja sveitsi sai ka näha. suusatada sai sellepärast, et ühel s+psil on suusakuurordis (saas fees) korter ja siis kuni esimese jaanuarini tsillisime seal ja käisime päeval suusatamas-lauatamas ja +htuti muid sinnajuurde kuuluvaid traditisoonilisi asju tegemas (singstari mängimist pean silmas eksole). esimese jaanuari koos uue aastaga v+tsime ka seal vastu. ja eriti tore oli ikka. shampust j+ime ja klaase l+ime ka kokku. ja rikaste rahakulutajate ilutulestikku vaatasime ka. k+ige ägedam oligi see, et konkreetselt südaööl olime korteri balkonil, l+ime klaase kokku ning vaatasime ilutulestikku läbi langeva lume. täiesti perfektne ilm uueks aastaks oli. ja no, pidigi ikka olema, sest kuskil paarituhande meetri k+rgusel ei tohi küll mingist lörtsist juttugi olla. ja siis samal päeval, esimesel jaanuaril, s+itsime padavai luzerni poole, kus tüübid (marco ja liwi) päriselt elavad. käesoleva aasta teisel päeval käisin ma mööda luzerni jalutamas. ja järjekordselt päris ilus linn ikka on. väga hea kebabiga. mul on siiralt kahju, et eestis kebabi süüa ei saa. v+i noh, saab, aga seal pole vastavat kvaliteeti. v+i noh, mittemingit kvaliteeti pole. niiet seepärast ei saagi süüa. okei, kolmandal päeval käisin bernis ja veendusin jälle, et ikka ilusa linnaga on tegemist, ning neljandal päeval pakkisin kotti, s+in hästi +htust (ja no ikka väga hästi!) ja j+in head starbucksi kohvi ning istusin rongi peale, et koju tagais s+ita. viiendal kuupäeval, esmaspäeval, olin hummikul enne kaheksat tagasi austria-kodus. ja siis avastasin, et oi kui hea odav see vana hea austria ikka on. sest sveitsi v+ib rahulikult norraga samale pulgale panna. juhhu! not. (et noh, see not käis aint juhhu kohta, mitte sveitsi elukalliduse kohta)
ja siis hakkas mu kullaarmas kool jälle.
ja no praegu ei viitsi enam üldse edasi kirjutada, aga m+tlen, et kui aint mingi paar kuud on tarvis kokku v+tta, pole ju midagi nii hullu. aga ma olen juba praegu seda siin kuskil poolteist tundi kirjutanud, niiet juhhuijja. ma lähen otsin shokolaadi vahepeal. ning jah, vastuseks teie m+tteis kerkinud küsimusele, olen küll siin vahetusaastal +igetele vahetus+pilastele kohaselt törtsukene (mis törtsukene paraja hunniku v+rra) raskemaks läinud. uops! aga ma lähen nüüd seda shoksi otsima..
...ja tulin juustuleivaga tagasi.
kool hakkas ja siis ei olnud endiselt mitte midagi huvitavat seal toimumas. mingi aeg olin ma isegi päris haige. aga siis sain päris terveks. ja siis tuli yfu-keskaasta seminar. 16. jaanuaris kuni 18. jaanuarini olime koos teiste vahetusmehikestega kohas nimega spithal am pyhrn ning saime jälle osavamaks ja targemaks tänu produktiivsetele ja mitteniiproduktiivsetele grupidiskussioonidele. ja järjekordselt sai nii palju nalja, et vähe pole. ja maailma k+ige segadusseajavama mänguga tutvusin ka. ja no ikka uskumatult uksumatu mäng on see. ma ei hakka siin seletama, aga kui kunagi tulevikus oleme mingi toreda seltskonnaga kuskil toredas kohas ja keegi teab mu käest targalt küsida, et kadri, mis oli see geniaalne mäng, mida sa yfu-keskaasta seminaril tundma +ppisid, siis oskan kindlalt teiega ka seda jagada. iiigatahes, see seminar tegi kuidagi silmad lahti. v+i noh, oligi juba aeg eksole, aga pigem seda pean praegu silmas, et OUOUOU, aint viis kuud veel. ja täpselt pool ajast on läbi. pigem selline pea-/seljaajushokk oli. sest need viis kuud on us-ku-ma-tult kiiresti läinud (nojaa, nüüd juba kuus kuud..eksole) ja edasi läheb t+es+na ainult kiiremini. see p+hi (vahetusaasta)elufilosoofia ikka, et elu on nagu peldikupaberirull - mida lähedamal l+pule, seda kiiremini läheb. ja no ikka väga paika peab. nii vahetusaasta kui ka muidu elu m+ttes. ja no pärast seda seminari on tuju kuidagi konstantselt positiivsuse lainel. isegi endale ajab törts hirmu nahka, et miks ma mingi liuglen ja lendlen ringi pidevalt, naeratus näkku kinni teibitud. okei, päris nii pole, aga peaaegu eksole. väike ilukirjanduslik liialdus oli see.
23. jaanuaril 2009. aastal (ilus tore reedene päev) s+itsin oma küla kaakidega kitzbühelisse (mägiküla pea läänepoolseimas liidumaas tirolis). seal oli parasjagu suusav+istlused. mäesuusatamist pean silmas eksole. olime kuni pühapäevani seal ning nautisime nende kahe päva jooksul mäesuusatamise maailma tippe koos priima ilma ja pörfi lumega. laupäeval oli abfahrt ja pühapäeval slalom. ja siis loomulikult sain järjekordselt ka veenduda, et endiselt ei oska peaasjalikult ainult juustest ja küüntest rääkida. okeiokei, taaskord väike ilukirjanduslik liialdus, need tsikid kogu aeg ka nüüd mingit piffijuttu ei aja (vahepeal peavad sööma ja jooma ka noh xD), aga mingi t+ep+hi mu jutul ikkagi on.
järgmisel nädalavahetusel käisin mu kohaliku küla suusalifti kasutamas. ja suutsin korra oma suusa sügavlumme ära kaotada. suutsin täie auruga korralikku p+lvek+rgusesse lumme sisse s+ita ja siis oma suusa sinnasamasse kuskile ära kaotada. puhta värske 60cm-se lume alla. kuskil viis inimest otsisid seda umbes kümme minutit. aga noh, otsimine kandis vilja - edasi sain juba jälle kahe suusaga s+ita. juhhuu. ja too nädalavahetus oli ühe teise asja pärast ka veel erakordne - ma käisin SAUNAS! mu naabritel, kes on juhuslikult mu v+lts-dad'i venna pere, on iseehitatud saunamajake. said selle suvel+pus just valmis ning nüüd naudivad saunaskäiguluksust iganädalaselt 2-3 korda vähemalt. ja toredate inimestena kutsusid mind ka. eriti khuulio oli. ikka +ige sauna moodi l+hnas ja pea pool+igesti sai leili ka visatud. pärast hüppasime väljas lumme, sest nende dushsh (HAHAHHAHA, päris ägeda kirjaviisi olen ma siin osadele s+nadele välja aretanud xD) oli ära külmunud. tähendab, vesi oli torudes ära külmunud, sest dushsh ise asub väljas. ja no igatahes, väääääägaväga l++gastav oli see k+ik. ja kuradima koduse tunde tekitas ka. tol hetkel olin küll ikka seitsmendas, kui mitte kaheksandas, taevas.
7. veebruaril oli taaskord järjekordne ball. AGA seekord oli ikka päriselt ka VÄGAVÄGA tore. tegemist oli bauernballiga - talunikeball, mis tähendab seda, et see oli talunike liidu poolt korraldatud ja mis tähendab ka seda, et k+ik rahvuskostüümides kohale tulevad ja traditsioonilisi tantse tantsivad ja traditsiooniliselt +lut kaanivad. isegi minul oli dirndl (seekord elagu wikipedia) seljas. ja teiste s+nul pidavat see mulle väga hästi passima. ja no kuna tegemist ikka oli tantsuballiga, siis sain ka mina ikka korralikult tantsu vihtuda. märkimist vajab, et steiermargi, v+i tegelt üleüldiselt austria, polkad ja valsid (nende peamised rahvatantsud) on ikka jupimat maad kiiremad kui meie omad. ja tantsimine ka siis sellest tingituna kiirem ja keeruderohkem. ja no see kuulub siis küll nagu reegelina sinna juurde, et pärast kolme polkat ja ühte valssi, on sul süda nii paha, et vähe pole. aga pärast hunnikut värsket +hku ja vett v+id loota ja isegi tunda, et eluvaim jääb veel sisse.
järgmisel nädalal +nnestus mul isegi kaks korda grazis käia. esmaspäeval käisime klassiga ülikoolide lahtiste uste päeval, millest juba varem rääkisin, ning kolmapäeval kutsus mu kooli teatrigrupi juhendaja mind lihtsalt oma teatrigrupiga kaasa. mulle plekiti k+ik niisama kinni. eriti vahva. ehk siis s+itsime poole päeva pealt grazi, käisime pitsarestoranis pitsat näkku vehkimas ning pärast seda suundusime grazi ooperimajja ekskursioonile. ekstreemselt huvitav oli. ja ekstreemselt ilus ka ikka. ja l+petuseks suundusime ka kostüümilattu. mis oli loomulikult hiiglaslik. ja nagu ikka teatrite kostüümilaod, p+randast laeni sigalahedate kostüümidega täispakitud. ja no loomulikult tegin pilte ka, aga kui isegi detsembrikuu alguses kl+psitud kaadrid veel mälukaardil istuvad, ei tasu loota, et hilisemadki arvutis on. niiet .. t+es+na, korraldan eestis huvilistele slaidsh+u+htuid ja piinan teid poolsurnuks. :)
s+brapäeva ei tähistanud üldse hullult. ma unustasin isegi ära, et s+brapäev on. käisin hoopis eisstockschießen'it tegemas. reeglitelt ja p+him+ttelt on see nagu curling, aga nende ülipoleeritud jurakate asemel on .. mingid muud kirjeldamatud jurakad. aga järjekordselt oli tore ja sai veidike ekstreemse külma ja lumetuisuses tuules seisusporti teha. aga mainimist tasub fakt, et me, mu jalkanaiskonnatiim, ei olnud sugugi viimased nendest seitsmeteistkümnest meeskonnast, kes osa v+tsid. k+igest üleeelviimased olime. :D
ja no tavai, nüüd sai küll igasugune v+hm otsa. silmad vajuvad kinni ja s+rmed ei allu enam korraldustele. ma pean magama minema. ning jah on vastus teie m+tteis kerkinud küsimusele, et ouou, mis kadriga juhtunud on, et ta juba kell üksteist magama läheb!? n+rgaks on jäänud vä? t+es+na, n+rgaks ja vanaks. sest juba 12 aasta pärast olen ma 30. just täpselt seda ütles mu v+ltsemps mu kaheksateistkümnendal sünnipäeval. ekstreemselt +el.
aga nii palju ütlen, et juhhuijjajuhhuijja, mu +de tuleb juba homme mulle külla!! ja no konkreetselt ei j+uagi ära oodata.
ja nüüd soovin edasi öelda veel +nnitluss+nad nendele vastele, kes selle postituse lugemisele vastu pidasid. job well done! ma üritan siis kunagi oma postitustega kaasaega ka j+uda, et teid ikka tihedamini aktuaalsed uudised siin ees ootaks. :)
10 veebruar 2009
oktoober 2008 l+pus käisin arvatavasti niisama koolis ja proovides ja siis avastasin ikka, et enda klassis ei ole ikka k+ige targemad piffid koos. november 2008 alguses jätkasin samas vaimus, aint et hingedepäeval v+i manüüdeiteagikuidasneidkahteesimestpäevanimetatakse käisime orkestriga kirikus ja kiriku k+rval ja taga (loe: surnuaial) mängimas.
6. novembril käisin bruckis (minu koolilinna (kapfenbergi) k+rval asuv linn törts suurema tsivilisatsiooniga) oma koolidirektori poja kontserdil. poiss (mees oma parimates aastates - keskaekriisis) mängib tenorsaksi ja isegi hästi. aint muss t+mbus ühekülgseks. k+ik improd ja lood olid ühe poognaga t+mmatud. a noh päris direle näkku ka ei hakka ütlema, et JOU, mulle ei meeldinud. tegelt meeldis ikka. sest kontserdite ja kultuuri tarbimise (no laulujamängu pean silmas) koha peal oli ikka küll üks suur k+rb sinnamaani. järgmisel päeval t+mbasin poolv++raste inimestega st.pöltenisse. tegemist oli tegelt mu tegeliku +e tegelikult norras ja tegelikkuses (törts ülepingutatud sai nüüd noh) kohatud s+branna eli s+pradega ja siis me suundusime ühiselt sinna soolaleivapeole. ja tore oli järjekordselt uute ja huvitavate inimestega suhelda. ja seal l+in jälle laineid oma dialekti ja päris saksa keele seguse keeleoskusega.
15. november oli maturaball. ehk noh, koolil+petajad saavad kokku koos k+ikide oma s+prade ja perekondadega ja siis tantsivad nad (= l+petajad) varem selgeks+pitud ja spets koreograafiaga tantsu ja siis keskööl teevad mingi näitemängu ka. ehk siis juhhuuu, vahva. okei, tegelt nii vahva ka polnud, aga tegelt törts ikka.. ma olen päris hea emotsioonide edasiandja, olen avastanud.
tavaiks, tunnikell jälle.
muidu niisama tervitusi sinna halli eestisse.
aa, muide, mul on siin, austrias, juuksed üldiselt heledamad. päris vahva. olengi päriselt blond. arvatavasti seepärast, et siin on üldiselt rohkem päikest. ka talvel. ja täna mulle tehti just elu paremuselt teine kompliment (sandi poolt - klassi+de, kes eelmisel aastal soomes oli vahetus+pilaseks): "kadri, sa oled täitsa blond, aga siiski tark. imetabane." (on siuke s+na üldse olemas nagu imetabane?!)
check out the rest of the Windows Live™. More than mail–Windows Live™ goes way beyond your inbox. More than messages
26 jaanuar 2009
vastuseks kommentaaridele: jah, ma olen siiski veel elus. ei ole ühtegi kuristikku siin mägede vahel kukkunud (kui aus olla, pole ühtegi näinudki), kui k+ik need ordu välja jätta, kus ma tegelkult elan eksole, ja pole ühegi milka lehma poolt ka veel ära söödud, et minust veelgi paremat shokolaadi teha. :) ja madis, m+iste "konkreetselt otsi andma" tähendab eesti keeli "ära surema". a no, sa penskar, pole vist noorte slängiga enam kursis (v+i aretan ma siin iseomaenda eesti keele slängi välja..?)
ja siis jätkuvalt vabandused mu eesti keele +igekirja pärast. mitte aint neid katuseid ei m+tle ma, vaid .. igast mui reegleid ja asju ka, mida ma enam normaalse inimese kombel järgida ei suuda. sortsports, elate üle ju.
...jätk..
viinis oli tore, nagu ma juba ennist ütlesin. k+igepealt suundusime haus der musik'i. maja, kus läbi viie korruse on austria muusikaelu tutvustatud. k+ik need k+igek+igek+ige klassikalisemad heliloojad ja filharmoonikud (ja nüüd kirjutasin kindlasti selle s+na väga valesti) olid seal esindatud igast seinte ja stendide ja vaateakende peal. ja ägedaid installatsioone oli ka. näiteks mida kuuleb kuuekuune loode ema k+hus. v+i milline on tokyo tänavamüra. v+i hoopis antarktika tuul. ja mingi toreda tehnoloogia läbi sai virtuaalse orkestri dirigeerimist ka proovida, aga see ei olnud m+istuslikele inimestele loodud. pärast juhendi lugemist tundus k+ik väga loogiline ja kerge, kuid praktikas juhtnööre järgides tegi orkester k+ike muud, kui seda, mida teha üritasid. v+i tegid tegelikult. ja okeiokeiokei, niikuinii olime meie lollid ja ei jaganud matsu +igesti lahti, nagu ikka, aga ma jään jätkuvalt enda arvamuse juurde, et see pole m+istuslikele loodud.
edasi läksime sööma. mina s+in pastat. hästi maitses. ja kelner tundis pärast esimest s+na ära, et ma välismaalane olen. ta ise oli itaaliast ja pärast seda kui ma hallo ütlesin, küsis ta, et ahah, sa pole austerlane, EKSOLE?! ma pidin shoki saama ja m+tlesin, et fakk, kuidas saab hallo-d nii valesti siis öelda? aga no ta kuidagi seletas et välimus ja hallo ja k+ik kokku. pärast seda olime törtsu (tunnikese) niisama viinis kesklinnas jalutamas. jah, see nägi endiselt täpselt samasugune välja kui eelmised kaks korda, kui ma täpselt sel samal tänaval jalutanud olen.. (jah, rohkem pole eriti seal, viinis, käinud ja no alati satun samale tänavale jalutama). järgmiseks oli planetaarium. see oli äge. ei saanud küll sajaprotsendiliselt k+igest aru, kuid värk käis ikka osoonikihi, selle puudumise, marsi- ja maaelu ümber. edasi läksime wiener prateri peale. see on vaateratas, kust avaneb (ülla-ülla!) ilus vaade viinile. sai ilusaid ... vaatepilte teha. (kes ilgelt huvitatud on (jah, isa, see on sulle), siis siin on link: http://www.prater.wien.info/). ja puhtjuhuslikult asus wiener prater l+bustuspargis ja kadri sai siis +htupoolikul seda väikest last enda sees välja elada igasuguste (teiste jaoks) okserataste ja -rakettide peal. illlllllllllllllllllllgelt lahe oli. mina olengi l+bustuspargifanatt. kui keegi PUHTJUHUSLIKULT tahab mulle parimat eestissesaabumiskinki teha, siis v+ib orgunnida mulle ja paarile kaaslasele l+bustuspargireisi särkaniemi, soome. sest no, geniaalsel eestil pole ju l+bustusparke. v+i noh, v+ib-olla on ka, aga l+bu seal küll ei saa. ehk siis see oli VIHJEVIHJEVIHJE! ma ei tea küll kellele, aga no, küll keegi loeb ja v+tab vihjeks.
öö veetsime sealsamas karavanis, mis oli mu v+ltstädipoja garaazhi ette pargitud. +htul käisime toas ja rääkisime juttu ja oli niisama tore järjekordselt toredate ja m+istlike inimestega juttu ajada.
järgmisel päeval läksime schloß schönbrunni parki jalutama. (issi: http://www.schoenbrunn.at/) ilgelt ilus ilm oli ja siis jalutasime ja tegime nalja ja jalutasime. v+ltstädipojal on kaks imearmsat last ja üks imearmas abikaasa, niiet ekstreemselt tore oli. lastega sai nii numpsilt nalja ja mängu. sinasamasse lossiparki on ka labürint ehitatud. p++sastest ja .. p++sastest. ehk siis päris äge oli seal ka seigelda. ja pilti teha. ma muideks teen jumalasta palju pilte, aga kuna nendega on siuke junnimine, kuna mu perearvuti on endiselt muinasajast, siis ma eriti ei postita neid, vaid kirjutan dvd-d ja v+tan eestisse kaasa ja siis piinan teid slideshowdega surnuks enda pool. HAHAHAHHAHAHAHAHHAHAHAA. iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigatahes, sel samal päeval s+itsime ka tagasi siia külla. v+i noh, sinna, kus ma elan. mitte-tsivilisatsiooni minusuguse linnavurle jaoks. et no seda olen küll avastanud, et vajan tsivilisatsiooni enda ümber. et saan lihtsalt ühel päeval pähe v+tta, et okei, tahan poole tunni pärast kinno seda filmi vaatama minna, v+i et okei, tahan m+nelt tüübilt no-teatri piletid sisse vehkida, et siis padavai teatrisse putkata. mitte küla-kraavis kinni istuda ning igat tegevust kaks nädalat ette planeerida, sest transport puudub. v+i siis üldse mitte planeerida, sest transport puudub. ja oh, teatrit tahan! ja ooperit! ja kontserti tahan! kunsti tahan ka! (jah, mul sülg voolab hetkel. ning jah, pean lihtsalt end viini paariks nädalaks v+i kuuks istutama)
... tunnikell, sorri, poisid.
What can you do with the new Windows Live? Find out
ja siis jätkuvalt vabandused mu eesti keele +igekirja pärast. mitte aint neid katuseid ei m+tle ma, vaid .. igast mui reegleid ja asju ka, mida ma enam normaalse inimese kombel järgida ei suuda. sortsports, elate üle ju.
...jätk..
viinis oli tore, nagu ma juba ennist ütlesin. k+igepealt suundusime haus der musik'i. maja, kus läbi viie korruse on austria muusikaelu tutvustatud. k+ik need k+igek+igek+ige klassikalisemad heliloojad ja filharmoonikud (ja nüüd kirjutasin kindlasti selle s+na väga valesti) olid seal esindatud igast seinte ja stendide ja vaateakende peal. ja ägedaid installatsioone oli ka. näiteks mida kuuleb kuuekuune loode ema k+hus. v+i milline on tokyo tänavamüra. v+i hoopis antarktika tuul. ja mingi toreda tehnoloogia läbi sai virtuaalse orkestri dirigeerimist ka proovida, aga see ei olnud m+istuslikele inimestele loodud. pärast juhendi lugemist tundus k+ik väga loogiline ja kerge, kuid praktikas juhtnööre järgides tegi orkester k+ike muud, kui seda, mida teha üritasid. v+i tegid tegelikult. ja okeiokeiokei, niikuinii olime meie lollid ja ei jaganud matsu +igesti lahti, nagu ikka, aga ma jään jätkuvalt enda arvamuse juurde, et see pole m+istuslikele loodud.
edasi läksime sööma. mina s+in pastat. hästi maitses. ja kelner tundis pärast esimest s+na ära, et ma välismaalane olen. ta ise oli itaaliast ja pärast seda kui ma hallo ütlesin, küsis ta, et ahah, sa pole austerlane, EKSOLE?! ma pidin shoki saama ja m+tlesin, et fakk, kuidas saab hallo-d nii valesti siis öelda? aga no ta kuidagi seletas et välimus ja hallo ja k+ik kokku. pärast seda olime törtsu (tunnikese) niisama viinis kesklinnas jalutamas. jah, see nägi endiselt täpselt samasugune välja kui eelmised kaks korda, kui ma täpselt sel samal tänaval jalutanud olen.. (jah, rohkem pole eriti seal, viinis, käinud ja no alati satun samale tänavale jalutama). järgmiseks oli planetaarium. see oli äge. ei saanud küll sajaprotsendiliselt k+igest aru, kuid värk käis ikka osoonikihi, selle puudumise, marsi- ja maaelu ümber. edasi läksime wiener prateri peale. see on vaateratas, kust avaneb (ülla-ülla!) ilus vaade viinile. sai ilusaid ... vaatepilte teha. (kes ilgelt huvitatud on (jah, isa, see on sulle), siis siin on link: http://www.prater.wien.info/). ja puhtjuhuslikult asus wiener prater l+bustuspargis ja kadri sai siis +htupoolikul seda väikest last enda sees välja elada igasuguste (teiste jaoks) okserataste ja -rakettide peal. illlllllllllllllllllllgelt lahe oli. mina olengi l+bustuspargifanatt. kui keegi PUHTJUHUSLIKULT tahab mulle parimat eestissesaabumiskinki teha, siis v+ib orgunnida mulle ja paarile kaaslasele l+bustuspargireisi särkaniemi, soome. sest no, geniaalsel eestil pole ju l+bustusparke. v+i noh, v+ib-olla on ka, aga l+bu seal küll ei saa. ehk siis see oli VIHJEVIHJEVIHJE! ma ei tea küll kellele, aga no, küll keegi loeb ja v+tab vihjeks.
öö veetsime sealsamas karavanis, mis oli mu v+ltstädipoja garaazhi ette pargitud. +htul käisime toas ja rääkisime juttu ja oli niisama tore järjekordselt toredate ja m+istlike inimestega juttu ajada.
järgmisel päeval läksime schloß schönbrunni parki jalutama. (issi: http://www.schoenbrunn.at/) ilgelt ilus ilm oli ja siis jalutasime ja tegime nalja ja jalutasime. v+ltstädipojal on kaks imearmsat last ja üks imearmas abikaasa, niiet ekstreemselt tore oli. lastega sai nii numpsilt nalja ja mängu. sinasamasse lossiparki on ka labürint ehitatud. p++sastest ja .. p++sastest. ehk siis päris äge oli seal ka seigelda. ja pilti teha. ma muideks teen jumalasta palju pilte, aga kuna nendega on siuke junnimine, kuna mu perearvuti on endiselt muinasajast, siis ma eriti ei postita neid, vaid kirjutan dvd-d ja v+tan eestisse kaasa ja siis piinan teid slideshowdega surnuks enda pool. HAHAHAHHAHAHAHAHHAHAHAA. iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigatahes, sel samal päeval s+itsime ka tagasi siia külla. v+i noh, sinna, kus ma elan. mitte-tsivilisatsiooni minusuguse linnavurle jaoks. et no seda olen küll avastanud, et vajan tsivilisatsiooni enda ümber. et saan lihtsalt ühel päeval pähe v+tta, et okei, tahan poole tunni pärast kinno seda filmi vaatama minna, v+i et okei, tahan m+nelt tüübilt no-teatri piletid sisse vehkida, et siis padavai teatrisse putkata. mitte küla-kraavis kinni istuda ning igat tegevust kaks nädalat ette planeerida, sest transport puudub. v+i siis üldse mitte planeerida, sest transport puudub. ja oh, teatrit tahan! ja ooperit! ja kontserti tahan! kunsti tahan ka! (jah, mul sülg voolab hetkel. ning jah, pean lihtsalt end viini paariks nädalaks v+i kuuks istutama)
... tunnikell, sorri, poisid.
What can you do with the new Windows Live? Find out
20 jaanuar 2009
v+tan end nüüd kokku ning hakkan tükk-tüki haaval tagant järgi sündmuste kokkuv+tteid tegema. postitusi tuleb palju ja igaüks tuleb lühike, sest ma kirjutan neid koolis vaba tunni ajal ja no aega pole ju palju. ja endiselt läbi selle geniaalsuse, et ma kirjutan hoopis meili ja siis tuleb mingisugune järjekordne hotmaili reklaam sinna l+ppu. aga vahet pole, ma olengi hotmaili kummardaja vist siis järelikult ju v+i vääääää?
jäin pooleli oktoobrisse...
käisin 10-12 oktbooril 2008 aastal yfu pao-seminaril (post-arrival orientation). seal tsillisime kolm päeva lossis ja rääkisime tarka juttu. ilgelt hea ja tore üritus oli. ses m+ttes, et m+nusat pausi pakkus oma vahetus-elust. muide, mul tekib siin tunne, et ma olen mingi kahe identiteediga inimene, sest vahetus+pilastel ongi ju konkreetselt kaks elu. üks siin ja teine seal (vahet pole, kummast riigist vaadates eksole). okei, toimus see ülem-austrias michelsdorfis burg altpersteinis. konkreetselt oligi nii,et astusime rongi pealt maha ja m+tlesime, et ou, see hütt ongi rongijaam vääää? ja no oli ka eksole. pakkisime suured pakikesed auto peale ja matkasime kuskil tunni v+i rohkemgi mäest üles. sest no lossid ei asu ju orgudes. ja pidime k+ik konkreetselt otsad andma. eriti veel need geniaalsed eestlased, kes tulevad sirgest (maastik on sirge noh) riigist. aga kokkuv+ttes oli tore, sest pärast sai m+nusalt uhke enda üle olla, et juhhhuuu, tagasiminnes saab alla hoopis k+ndida. ja seepärast oli ka tore, et sai teise osa teekonnast "99 bottles of beer on the wall"-i lauldud. ja OJAAA, me j+udsime l+puni täpselt siis, kui lossi juurde j+udsime (okeiokei, kuskil kuus pudelit oli veel müüri peal, aga no.. siis kriiskasime ikka seda üle terve +ue, et juhhuu, aint viis ja neli ja kolm ja kaks ja üks ja null pudelit müüri peal). kui klishee see veel olla saab (ja andestage mu +igekirjavigade pärast, 6-tähte ju ei eksisteeri ja muid katuseid pole ka tähtedel olemas siin). terve selle seminari jooksul olid igasugu diskussioonigrupid, kus arutasime igast erinevaid probleeme, mis vahetuaastal ette v+ib tulla ja mis juba ette tulnud on. ehk tavaline m+nus mullamullasullasulla, mida k+ik vahetus+pilased arutavad. aa ja törts pilte sellest olen juba avalikustanud siin blogis. (vihje: keri allapoole)
18-19 oktoober aastal 2008 veetsin viinis. värk oli selles, et mu vanema vahetus+e, johanna, s+psid ja ta ise ka olid plaaninud mu "röövimise". sünnipäevakingiks v+i nii. konkreetselt oligi nii, et öeldi, et paki hambapasta, -hari kaasa ning törts magamis- ning päevariideid ka ja ole laupäeva hommikul kell kaheksa s+iduvalmis. siis seoti silmad kinni, pandi punased käerauad RAKSRAKS minu väikeste +blukeste (NOT!) randmete ümber (vihje: keri uuesti alla, olen sellest üritusest ka juba pilte postitanud) ning talutati autosse. autoks oli meie pere karavan. ja s+it läks lahti. mingil hetkel avastasin, et OU, POISID (tegelt tüdrukud k+ik eksole), ME OLEME VIINIS JU! ja kingiks oligi s+it viini. m+lemad olid ära planeeritud erinevate ürituste ja tegevustega. ilgelt tore oli . . .
. . . jätkub. mul tunnikell helises.
check out the rest of the Windows Live™. More than mail–Windows Live™ goes way beyond your inbox. More than messages
jäin pooleli oktoobrisse...
käisin 10-12 oktbooril 2008 aastal yfu pao-seminaril (post-arrival orientation). seal tsillisime kolm päeva lossis ja rääkisime tarka juttu. ilgelt hea ja tore üritus oli. ses m+ttes, et m+nusat pausi pakkus oma vahetus-elust. muide, mul tekib siin tunne, et ma olen mingi kahe identiteediga inimene, sest vahetus+pilastel ongi ju konkreetselt kaks elu. üks siin ja teine seal (vahet pole, kummast riigist vaadates eksole). okei, toimus see ülem-austrias michelsdorfis burg altpersteinis. konkreetselt oligi nii,et astusime rongi pealt maha ja m+tlesime, et ou, see hütt ongi rongijaam vääää? ja no oli ka eksole. pakkisime suured pakikesed auto peale ja matkasime kuskil tunni v+i rohkemgi mäest üles. sest no lossid ei asu ju orgudes. ja pidime k+ik konkreetselt otsad andma. eriti veel need geniaalsed eestlased, kes tulevad sirgest (maastik on sirge noh) riigist. aga kokkuv+ttes oli tore, sest pärast sai m+nusalt uhke enda üle olla, et juhhhuuu, tagasiminnes saab alla hoopis k+ndida. ja seepärast oli ka tore, et sai teise osa teekonnast "99 bottles of beer on the wall"-i lauldud. ja OJAAA, me j+udsime l+puni täpselt siis, kui lossi juurde j+udsime (okeiokei, kuskil kuus pudelit oli veel müüri peal, aga no.. siis kriiskasime ikka seda üle terve +ue, et juhhuu, aint viis ja neli ja kolm ja kaks ja üks ja null pudelit müüri peal). kui klishee see veel olla saab (ja andestage mu +igekirjavigade pärast, 6-tähte ju ei eksisteeri ja muid katuseid pole ka tähtedel olemas siin). terve selle seminari jooksul olid igasugu diskussioonigrupid, kus arutasime igast erinevaid probleeme, mis vahetuaastal ette v+ib tulla ja mis juba ette tulnud on. ehk tavaline m+nus mullamullasullasulla, mida k+ik vahetus+pilased arutavad. aa ja törts pilte sellest olen juba avalikustanud siin blogis. (vihje: keri allapoole)
18-19 oktoober aastal 2008 veetsin viinis. värk oli selles, et mu vanema vahetus+e, johanna, s+psid ja ta ise ka olid plaaninud mu "röövimise". sünnipäevakingiks v+i nii. konkreetselt oligi nii, et öeldi, et paki hambapasta, -hari kaasa ning törts magamis- ning päevariideid ka ja ole laupäeva hommikul kell kaheksa s+iduvalmis. siis seoti silmad kinni, pandi punased käerauad RAKSRAKS minu väikeste +blukeste (NOT!) randmete ümber (vihje: keri uuesti alla, olen sellest üritusest ka juba pilte postitanud) ning talutati autosse. autoks oli meie pere karavan. ja s+it läks lahti. mingil hetkel avastasin, et OU, POISID (tegelt tüdrukud k+ik eksole), ME OLEME VIINIS JU! ja kingiks oligi s+it viini. m+lemad olid ära planeeritud erinevate ürituste ja tegevustega. ilgelt tore oli . . .
. . . jätkub. mul tunnikell helises.
check out the rest of the Windows Live™. More than mail–Windows Live™ goes way beyond your inbox. More than messages
04 november 2008
ehk endiselt ilusastinaeratav mina.
Connect to the next generation of MSN Messenger Get it now!
1) umbes seal on mu vahetuspere hütt (loe: väike maja), kus ma elan
2) yfu päevadel preili austraalia (loren), preili usa (kristen) ja härra venezuela (luis) - ja no preili usal on ju parim nägu lihtsalt. ta näeb iga päev siuke välja. (okt 10, 2008)
3) meie, väljavahetatavad inimesed
4) seal lossis, kus ülem-austrias ööbisime oli päris ilus tegelt. ja no udu oli ka ja siis olid mäetipud ja siis m+tlesid, et need on pilved ja m+tlesid, et päris naljakas on, et eesti k+rgeim mägi (khmkühmhm) aint kolmsada meetrit on. peategelased pildil on mäed ja udu. see taustal seal on vabatahtlik odinn.
5) ja siis käisime yfukatega jalutamas ka ja pidi palju pilti tegema, sest pildi peal olev pildistaja tuleb soomest ja pildistatav tuleb eestist ja taustal on ju meie loss seal ja palju udu ja ilusad mäed. ja siis m+tled endiselt, et päris naljakas on, et eesti k+rgeim mägi (khmkühmkhm) aint kolmsadameetrit on.(okt 11, 2008)
6) sellised tarkade lausete rääkijad meil seal olidki. odinn ja freyja (okt 12, 2008)
7) käisime kehkas törts k+ndimas ja tegin enda klassi piffidest pilti (okt 14, 2008)
8) klassi+ed sandi ja marlene. esimene käis eelmisel aastal soomes ja teine käis peruus. (okt 14, 2008)
9) ja siis kui koolis suur vahetund v+i vaba tund on, veedame aega nii. philipp ja marlene. (okt 14, 2008)
10) käisin grazis militaarmuusikafestivalil. päris ägedaid trikke tegid teised tegelt. (okt 16, 2008)
11) siis kui mind ära rööviti sünnipäeva puhul (okt 18, 2008)
12) vargad viinis (okt 18, 2008)
13) muusikamajja rööviti mind ka kaasa. see on ka viinis. ja seal oli ilusaid pilte. (okt 18, 2008)
14) viinis käisime jalutamas ka (okt 19, 2008)
15) mina oskan endiselt ilusasti naeratada (okt 26, 2008)
ma aus+na päriselt ka kunagi päris lähitulevikus jutustan ka. k+igest k+igile ja k+ikjale.
Explore the seven wonders of the world Learn more!
31 oktoober 2008
1) soe septembrikuu päev, kui veel päriselt ka soe oli ja mul tuli järjekordselt tuju end eksponeerida
2) järjekorde 'jalutuskäik' metsas. toredate inimestega siiski. perekonnatuttavad lihtsalt
3) siis kui metalliajastusse jõudsime juba
4) minu küla kohalik järv. silt räägib rohkem kui tuhat sõna
5) kohalik külakirik
6) ma päriselt elan ka maal, aga tegelt mitte nii kõrgel, et vaade niiiiiii ilus oleks kogu aeg
7) käisime alam-austrias kord ja siis ühed mängisid ja teised mitte
8) minu kapellmeister (too vasakul). dirigent vist maakeeli.
9) yfu-kohtumisel kõrgel udu sees. vasakul on preili prantsusmaa ja paremal preili kolumbia
10) mulle päriselt meeldib ka end pildistada
ma tegelt kunagi kirjutan pikemalt ka, ausõna.
Explore the seven wonders of the world Learn more!
08 oktoober 2008
:(
aa, ja kooliarvutites on blogger.com ka plokitud. aga +nneks mingid geniaalsed vennad on leiutanud süsteemi, kuidas ma saan ikkagi postitada - ehk siis kirjuta jutt valmis ja saada kindlale meiliaadressile ja siis ülitark süsteem avaldab ise su postituse. jess!
mida teeksid küll k+ik minusugused vaesed vahetus+pilased ilma blogger'i ja muude hädavajalike internetikeskkondade geniaalsete it-gurudeta?
mida teeksid küll k+ik minusugused vaesed vahetus+pilased ilma blogger'i ja muude hädavajalike internetikeskkondade geniaalsete it-gurudeta?
lauliku lapsep+li
vahepeal olen terveks saanud, koolis käinud ning selle esimese ülisisustatud nädalavahetuse üle elanud. ja väga edukalt üle elanud, sest ülil+bus oli ka eksole.
laupäeval käisime sarnaselt eelmisele nädalavahaetusele niisama peretuttavatega metsas jalutamas ja kadri elas oma fotograafimaniakki jälle välja ja tegi kuskil ikka palju pilte eksole. elu l+puni vist m+nitatakse mind selle pärast, et kui palju ma olen v+imeline ühte lehma pildistama. (jah, te v+ite seda eestis ka nüüd teha) iigatahes seal on üksvesiveski ka tee peal, mille k+rval on suitsuköök ja seal oli orgunnitud meile väike kohalik ja vägaväga vanade traditsioonidega söök. ehk mingi jahu ja searasv kuidagi ära purustatud ja pärast veel kuumast +list läbi kastetud ja siis sai sellise ülivägarasvase, kuid maitsva (maitset pandi ka ikka tegemisel juurde) hakkliha-väljanägemisega ... asja. söödava asja. ja k+rvale juuakse p+him+tteliselt tilgastatud piima, mis on üliärakuumutatud ja üliärasoolatud. aga kokku maitses hästi. kuid no palju just seda sööma ka ei hakanud, sest korralikku seapekki ja muidu rasva tänapäevane steriilne inimene (loe: kadri) eriti hästi ei kannata. samal +htul oli siin kohalikus külas üritus nimega oktoberfest, mis on k+ige olulisem üldse, sest siis saavad jälle k+ik kokku tulla, schlaagrit kuulata ning +ltsi ja veini näost sisse tinutada. igati +nnestunud üritus järjekordselt.
järgmiseks päevaks oli ajakavas väljas+it osade pillimeestega. minek oli hommikul kell 6.15 ja minek oli Altruppersdorfi, mis asub alam-austrias, ja minek oli ka enam-vähem veinikeldri avatud uste päevadele. ehk hea (hea = eesti m+istes ülimaitsev ja kvaliteetne) pokaal veini maksis 20 eeku. see oli ka +nnestunud üritus, sest nalja oli rohkem kui v+is oodata ja järjekordselt veendusin, et siin kohalikud inimesed on ikka siiralt ja südamest üdini soojad ja lahked. ja nagu ennist mainisin, siis tegemist oli alam-austriaga, niiet konkreetselt oligi üks hetk, kui bussist välja vaatasin, et ouuuu, miks austria täpselt nagu eesti välja näeb? kus künkad ja mäed on? ma ei jätnud seda ka oma host-sisile mainimata ja tema selgitas kohe lahkelt ühe lausega: kadri, see on ALAM-austria.
ongi tegelt päris naljakas, sest ma sel nädalavahetusel avastasingi, et need, kellega siin kohalikus orkestris koos mängin (vanust on täpselt inimestel 15 kuni 65), saan ma seitsekümmend korda paremini läbi, kui nendega, kes mu klassis koolipinki nühkides niiv+rdkuiv+rd kvaliteetaega veedavad. ses m+ttes, et eile konkreetselt panid paar tüüpi mu klassist käsna-kalleks ära maskeerunud üliuue ja üliilusa (sest tegemist oli (tähelepanu: OLI) siiski käsna-kallega) tahvlisvammi p+lema. arvatavasti immutasid kellegi juukselakiga selle läbi ja panid lihtsalt heaga tule otsa. suur tuhk oli aint alles, kui mina vaest svammikest hiljem nägin. ja me saime juba suure loengu osaliseks sellepärast, et meie klass on pidevalt k+ige räpasem ja k+ige rohkem segamini. ja me pidavat nagu lapsed käituma. niiet suhteliselt p+nev aasta t+otab mul tulla.
aa, rääkides koolist, siis 15. novembril peaks vist matuuraball mul olema. v+i noh, l+puklassiball (meie m+istes siis sajapäevaball). ja no kuna siin k+ik piffid on ikka üliagarad, siis on poolest suvest saati juba k+igil kleidid olemas. ma olen mingi totaalne äutsaider, sest mul ju pole. aa, emme ja issi, kui te seda loete, siis ma pean endale ühes+naga kleidi ostma. arvatavasti pole need väga odavad. v+i noh, kindlasti pole need väga odavad, sest ma olen juba hindu kuulnud ja suhteliselt k+htulahtistavad on need. sorri. te armastate mind ikka veel, eks? :D
nüüd tuleb väike jätk saagale "minu vahetusisa arvab, et ma olen pooletoobine vahetuslaplane, kes tuleb taga-kaukaasia kalurikülast", sest konkreetselt leidis aset järgnev vestlus:
tema(arvatavasti naljatades, aga ma pole kindel eksole): eestis pole äkki mune
mina: jah. mune pole, me impordime neid venemaalt.
tema: ...
mina: kanu ka.
tema: t+esti? polegi kanu? ja impordite neid venemaalt? nojaah siis ...
mina: tshernob+list
tema: eh, nüüd sa teed küll nalja ..?
mina: ...
ja ma siiski loodan, et ta m+istis, et kanade kasvatamine ei ole ainult läänemaailma ja venemaa k+rgtehnoloogiliste meetodite vili, vaid et nad kasvavad sealsamas taga-kaukaasia kalurikülas ka, kust ta vahetuslaplane pärit on.
ja seda väljendit vahetuslaplane kasutan ma sellepärast, et mu host-vanaisa arvas, et ma tulen lapimaalt ja et see on omaette riik. aga no ta on päriselt ka veidike kuulu-luulu, niiet see pole midagi hullu.
koolis ma enam hispaania ja ladina keeles ei pea käima, sest et mul pole neid eestis ka ja nüüd on mul nende asemel kolm korda nädalas individuaal+pe koolidirektoriga. saksa keelt +pime. ja väga hea ikka on. ja ülejäänud kolmel korral on mul lihtsalt vaba tund. juhhuijaa ja suur täna arvutitele, mis on ühel korrusel, sest ma suhteliselt ikka väga palju kasutan ära v+imalust koolis arvutis käia, sest kodus ma teen seda niigi palju juba (mis on ikka ekstreemselt vähe ühe harju keskmise eestlase kohta). aga nendel geniaalsetel arvutitel koolis on youtube keelatud ja kiirus ja klaviatuurid on ka kuskilt täpselt eelkiviajast, niiet mu s+rmelihased saavad igapäevaselt korralikku valu ikka.
sel nädalavahetusel (reede-pühapäev) on mul yfu-ga pao-laager, mis on see kokkuv+ttev kolmpäevak, mis toimubki tavaliselt kuskiltäpselt praegu (oktoobri keskel) ja kus me räägime oma elust. see toimub kuskil kindluses ülem-austrias, niiet vaated on kindlasti maaaaaaaaaliliselt maaaaaaaaaaalilised. ja järjekordselt saan oma fotohaigust välja elada, sest ma ostsin endale ülimugava fotokoti ka, niiet elu on ilus ja mugav eksole. ja lehmade pildistamine v+ibki varsti taasalata!
juhhuijaa!
laupäeval käisime sarnaselt eelmisele nädalavahaetusele niisama peretuttavatega metsas jalutamas ja kadri elas oma fotograafimaniakki jälle välja ja tegi kuskil ikka palju pilte eksole. elu l+puni vist m+nitatakse mind selle pärast, et kui palju ma olen v+imeline ühte lehma pildistama. (jah, te v+ite seda eestis ka nüüd teha) iigatahes seal on üksvesiveski ka tee peal, mille k+rval on suitsuköök ja seal oli orgunnitud meile väike kohalik ja vägaväga vanade traditsioonidega söök. ehk mingi jahu ja searasv kuidagi ära purustatud ja pärast veel kuumast +list läbi kastetud ja siis sai sellise ülivägarasvase, kuid maitsva (maitset pandi ka ikka tegemisel juurde) hakkliha-väljanägemisega ... asja. söödava asja. ja k+rvale juuakse p+him+tteliselt tilgastatud piima, mis on üliärakuumutatud ja üliärasoolatud. aga kokku maitses hästi. kuid no palju just seda sööma ka ei hakanud, sest korralikku seapekki ja muidu rasva tänapäevane steriilne inimene (loe: kadri) eriti hästi ei kannata. samal +htul oli siin kohalikus külas üritus nimega oktoberfest, mis on k+ige olulisem üldse, sest siis saavad jälle k+ik kokku tulla, schlaagrit kuulata ning +ltsi ja veini näost sisse tinutada. igati +nnestunud üritus järjekordselt.
järgmiseks päevaks oli ajakavas väljas+it osade pillimeestega. minek oli hommikul kell 6.15 ja minek oli Altruppersdorfi, mis asub alam-austrias, ja minek oli ka enam-vähem veinikeldri avatud uste päevadele. ehk hea (hea = eesti m+istes ülimaitsev ja kvaliteetne) pokaal veini maksis 20 eeku. see oli ka +nnestunud üritus, sest nalja oli rohkem kui v+is oodata ja järjekordselt veendusin, et siin kohalikud inimesed on ikka siiralt ja südamest üdini soojad ja lahked. ja nagu ennist mainisin, siis tegemist oli alam-austriaga, niiet konkreetselt oligi üks hetk, kui bussist välja vaatasin, et ouuuu, miks austria täpselt nagu eesti välja näeb? kus künkad ja mäed on? ma ei jätnud seda ka oma host-sisile mainimata ja tema selgitas kohe lahkelt ühe lausega: kadri, see on ALAM-austria.
ongi tegelt päris naljakas, sest ma sel nädalavahetusel avastasingi, et need, kellega siin kohalikus orkestris koos mängin (vanust on täpselt inimestel 15 kuni 65), saan ma seitsekümmend korda paremini läbi, kui nendega, kes mu klassis koolipinki nühkides niiv+rdkuiv+rd kvaliteetaega veedavad. ses m+ttes, et eile konkreetselt panid paar tüüpi mu klassist käsna-kalleks ära maskeerunud üliuue ja üliilusa (sest tegemist oli (tähelepanu: OLI) siiski käsna-kallega) tahvlisvammi p+lema. arvatavasti immutasid kellegi juukselakiga selle läbi ja panid lihtsalt heaga tule otsa. suur tuhk oli aint alles, kui mina vaest svammikest hiljem nägin. ja me saime juba suure loengu osaliseks sellepärast, et meie klass on pidevalt k+ige räpasem ja k+ige rohkem segamini. ja me pidavat nagu lapsed käituma. niiet suhteliselt p+nev aasta t+otab mul tulla.
aa, rääkides koolist, siis 15. novembril peaks vist matuuraball mul olema. v+i noh, l+puklassiball (meie m+istes siis sajapäevaball). ja no kuna siin k+ik piffid on ikka üliagarad, siis on poolest suvest saati juba k+igil kleidid olemas. ma olen mingi totaalne äutsaider, sest mul ju pole. aa, emme ja issi, kui te seda loete, siis ma pean endale ühes+naga kleidi ostma. arvatavasti pole need väga odavad. v+i noh, kindlasti pole need väga odavad, sest ma olen juba hindu kuulnud ja suhteliselt k+htulahtistavad on need. sorri. te armastate mind ikka veel, eks? :D
nüüd tuleb väike jätk saagale "minu vahetusisa arvab, et ma olen pooletoobine vahetuslaplane, kes tuleb taga-kaukaasia kalurikülast", sest konkreetselt leidis aset järgnev vestlus:
tema(arvatavasti naljatades, aga ma pole kindel eksole): eestis pole äkki mune
mina: jah. mune pole, me impordime neid venemaalt.
tema: ...
mina: kanu ka.
tema: t+esti? polegi kanu? ja impordite neid venemaalt? nojaah siis ...
mina: tshernob+list
tema: eh, nüüd sa teed küll nalja ..?
mina: ...
ja ma siiski loodan, et ta m+istis, et kanade kasvatamine ei ole ainult läänemaailma ja venemaa k+rgtehnoloogiliste meetodite vili, vaid et nad kasvavad sealsamas taga-kaukaasia kalurikülas ka, kust ta vahetuslaplane pärit on.
ja seda väljendit vahetuslaplane kasutan ma sellepärast, et mu host-vanaisa arvas, et ma tulen lapimaalt ja et see on omaette riik. aga no ta on päriselt ka veidike kuulu-luulu, niiet see pole midagi hullu.
koolis ma enam hispaania ja ladina keeles ei pea käima, sest et mul pole neid eestis ka ja nüüd on mul nende asemel kolm korda nädalas individuaal+pe koolidirektoriga. saksa keelt +pime. ja väga hea ikka on. ja ülejäänud kolmel korral on mul lihtsalt vaba tund. juhhuijaa ja suur täna arvutitele, mis on ühel korrusel, sest ma suhteliselt ikka väga palju kasutan ära v+imalust koolis arvutis käia, sest kodus ma teen seda niigi palju juba (mis on ikka ekstreemselt vähe ühe harju keskmise eestlase kohta). aga nendel geniaalsetel arvutitel koolis on youtube keelatud ja kiirus ja klaviatuurid on ka kuskilt täpselt eelkiviajast, niiet mu s+rmelihased saavad igapäevaselt korralikku valu ikka.
sel nädalavahetusel (reede-pühapäev) on mul yfu-ga pao-laager, mis on see kokkuv+ttev kolmpäevak, mis toimubki tavaliselt kuskiltäpselt praegu (oktoobri keskel) ja kus me räägime oma elust. see toimub kuskil kindluses ülem-austrias, niiet vaated on kindlasti maaaaaaaaaliliselt maaaaaaaaaaalilised. ja järjekordselt saan oma fotohaigust välja elada, sest ma ostsin endale ülimugava fotokoti ka, niiet elu on ilus ja mugav eksole. ja lehmade pildistamine v+ibki varsti taasalata!
juhhuijaa!
30 september 2008
kogutud jutud
ma olen kuskil poolteist nädalat lubanud endale ja teistele, et jajaa, järgmisel päeval kirjutan blogi ka ja siis k+ik sündmused saavad kajastatud ja arhiveeritud, aga selle tegemiseni pole ma siiamaani j+udnud. lihtsalt huvi pärast ütlen, et kell on 10:44 ennel+unat (sest hommik on ju normaalsetes lääneriikides kuskil seitsekaheksa aint ja ülejäänud aeg enne kahteteist on ennel+una ja pärast kahteteist on pärastl+una. ja kell neli on +htu, muideks). suur p+hjus, miks ma just praegu endale nii palju aega v+tta saan ja seda blogi kirjutan, on see, et ma olen tegelt haige (r++muh+isked palun seekord ära jätta). tegelikult tavaline sügishaigus on, mis tuleb alati paar nädalat pärast kooli algust. ja see on tegelikult juba mingi neljas aasta, kus ma jäängi täpselt kaks (okei, seekord kolm, aga kes neid nädalaid ikka loeb, eks?) nädalat pärast kooli algust haigeks. tegemist on tavalise nohu ja paksupea olekuga, niiet mitte midagi t+sist. aga piisavalt nohune, et koolist täna koju jääda. jalkatrenni ka eile ei läinud ja eelmisel neljapäeval sadas vihma, niiet mu kaualubatud esimene jalkatrenn on kaugustesse edasi lükkunud.
alustades algusest, siis esimene koolinädal oli tavaline. tunde korralikult ei toimunud ja inimesed ka väga suhtlemisaltid polnud, niiet mitte midagi erilist. ja minu meelest see vahetus+pilaste fenomen, et v++rad astuvad ligi ja teavad sinust rohkem kui sinu bioloogilised vanemad, ei pea paika. pigem peab paika see, et sa pead ise juurde minema ja ikka varrukast igasugu küsimusi puistama, et dialoogi (v+i tegelikult siiski sinupoolset monoloogi) ärkvel hoida. esimese koolinädala l+pus tuli mu tugiisik meile külla, et üle tsekkida, kas k+ik ikka sujub ja kas elu ikka tundub nagu seitsmendas taevas. et siis jah. aga tema tegi tol päeval selgeks, et inglise keeles peaks ikka vähem rääkima ja tuleks ikka kasuks, kui ma läheksin klass allapoole ja sinna klassi, kus pole inglise keele süva+pet. veidike masendav ikka oli too päev, sest alates kolmandast päevast umbes olen ma pidevalt üritanud ainult saksa keeles rääkida ja küsinud ninglise keeles t+lkeid mingite s+nade kohta. ja ütleme nii, et kaheksa aastat inglise keele süva+pet siin koolis ei ole just v+rreldav kaheksa aastaga tik-is, niiet pärast ülivajalikku telefonik+net emme ja issi ja vennaga, jäin ma ikka sinna, kus ma olin (ehk siis 8a klass), ja saatsin tugiisiku soovitused sinnasamusessegi. okei, inglise keeles räägime nüüd veel vähem eksole, sest k+iki asju seletatakse mulle saksa keeles. ka nende s+nade tähendusi, mida ma ei tea. ja noh, nüüd mu host-mum teatas üldse, et hakkab minuga ainult dialektis rääkima. ma ütlesin selle peale, et ta on +el. tema naeris.
aga samasse klassi jäämine oli tark tegu. inimesed ongi tegelikult väga toredad. ma nüüd ei tea, mitmele ma juba seda järgnevat juttu rääkinud olen, aga kordamine on markuse ema, niiet siit see tuleb. ehk inimesed jumalasta soojenesid üles. selles m+ttes, et pole üliagarad alati suhtlemises, aga päris poole jutu pealt minema ka ei k+nni, niiet k+ik on hästi. ja noh, minu klassi juurde kuulub vaieldamatul s+na "mikrolaineahi". värk selles, et kuskilt (ärge küsige kust, sest mul pole aimugi) pandi see kaadervärk pihta ja nüüd on igapäevaseks meelelahutuseks erinevate asjade mikrouuni toppimine ja selle erinevate p+lemisastmete jälgimine. niiet cd-d ja plastikpudelid mikrouunis on minu jaoks igapäevane nähtus. tindipliiatsi täiteballoon ka. ja viimane kord käis sealt foolium läbi. see ikka p+les pidevalt ja suure sinise leegiga, niiet kui kellelgi on huvi selle vastu, et kuidas see ikka t+esti välja näeb, kui foolim mikrolaineahju toppida ja k+ik nupud täie v+imsuse peale kruttida, siis ärge tehke seda. ma v+in detailse ülevaate anda. ja pärast on muidugi klassiruum meeldivat aroomi täis. ja siis sai keegi veel kuskilt eelseisvate valimiste puhul hunnikutes veidike rohkempainduvaid joonlaudu ja oli helde neid ka teistele jagama ja no üksteise peksmine joonlaudadega oli ka ikka nädal aega väga teemas. ilge m+nus litakas käis ka iga löögiga kaasas, niiet l+bu kui palju. ja kuna siin on selline värk, et igal klassil on oma ruum ja +petajad lihtsalt vahetuvad klassi ees, siis pole vahetunnis +petajaid ka just korda loomas. ja kui m+ni satubki m+nele mikrouuniaktsioonile v+i joonlauatapule peale, siis paar korda on lihtsalt nii olnud, et ta vaatab pealt, naerab kaasa, raputab muiates pead, samal ajal m+eldes: "oh seda tänapäeva noorust küll," ja jalutab edasi. ja konkreetselt bioloogia+petajal puudub igasugune autoriteet ja distsipliin tunnis on ikka väga nullilähedane. ehk siis mu klassikaaslased ütlevad ise ka, et jah, me oleme väga lapsikud. kihistavad ja itsitavad ise samal ajal ning jätkavad näiteks paberkuulikeste laialiloopimist v+i üksteise joonlauaga peksmist.
mu klassis tegelikult on ka kaks tüdrukut, kes veetsid eelmise aasta ära. üks oli peruus ja teine soomes. ja kui ma selle teisega tutvusin teisel koolinädalal (teda esimesel polnud, sest ta oli kuskil ... ära), siis ma m+tlesin, et suren k+huvalukrampidesse ära, sest ma konkreetselt olin niiiii palju naernud, kui järsku tuli keset ladina keele tundi kuskilt vastav soomekeelne roppus. ja ma siis ikka seletasin talle, et meile, eestlastele, meeldib v++rkeeles ropendada. vene ja soome keelega eesotsas. läti keeles ka, kui aint oskaks, aga nii kaugele pole veel arenenud noh.
aa, rääkides arenemisest, siis väike vahepala: vektorid. ei, vahepala: host-dad hoopis, sest temalt tulevad vahetevahel kuldaväärt küsimused àla "kas teil seal ka helikopterid on?" v+i "grillkana. kas sa tead, mis see on ja kuidas seda tehakse? kas teil seal ka grillkana on?" v+i "raamatukogu. kas teil seal ka raamatukogud on?" ja kui mina, tema arvates t+enäoliselt pooletoobine vahetuslaplane kuskilt taga-kaukaasia külakesest, m+tlesin, et sain küsimusest valesti aru ja küsisin kindluse m+ttes üle, et "raamatukogud?", siis tema hakkas seletama, misasi üks raamatukogu on ja kuidas see funktsioneerib. hoolimata sellest, et mu host-mum töötab raamatukogus ja ma olen kuskil ikka ... palju juba seal käinud ja igast asju teha aidanud.
okei, jätkates kooliteemal, siis 19. septembril käisime klassiga viinis linna kanalisatsioonisüsteemis ja schnapsimuuseumis. see oli tore, sest kui tihti ikka saad käia solgiveetorudes ringi ja kuulata giidi juttu? tegelt oli see seotud selle ühe kuulsaima austria filmi (ei, mitte "heliseva muusika") "kolmanda mehe" sisuga. ja kui ma oleks paremini giidist aru saanud, siis oleks see tegelikult ka veel huvitavam olnud. ja see teine muuseum oli ka lahe. tegemist oli mingi perekonaaäriga p+him+tteliselt, mida siis siis oli ikka korralikult juba edasi pärandatud, ja siis tutvustati igasugu erinevaid jooke ja nende tegemist ja pärast saime maitsta ka. ja kadri avastas, et pole päris schnapsus+ber, sest ei maitsend hää. pärast, kojunaastes, läksime veel osadega välja, mis oli ka loomulikult tore.
ja millalgi sellele viiniekskursioonile eelneval päeval rääkisin ma meie inglisekeelse ajaloo tunnis lühidalt eesti ajaloost ja kommunismist ja selle m+judest. ja siis üks düüd ei suutnud ära imestada, kui palju ma ikka enda riigi ajaloo kohta tean ja kuidas ikka on v+imalik nii hästi inglise keelt osata. ja mina siis sain järjekordse egolaksu kirja. jess. aa, ja nagu ikka kombeks, huvitab ka seda noorsugu siin v++rkeele puhul ainult need k+ige inetumad s+nad. niiet ma ühel saatuslikul rongis+idul koju +petasingi selgeks, kuidas on "lähme keppima" eesti keeles. ja nüüd tuleb seda igast august, söögi alla ja söögi peale, ka matemaatika tunni ajal, mis ei ole üldse sobilik, sest üllatus-üllatus, mu mata+petaja on ka kooli k+ige kurikuulsam üldse (sarnaselt ireenile eksole). tempo ongi kiirem kui ojasool ja arusaamiseks ei jää aega, isegi siis, kui ma saaksin k+ikidest mataterminitest aru eksole. aga tegelt üks tund just sain aru, mida ja kuidas lahendama peab. seda pidi aint kalkukaga tegema, niiet mina olin +nnelik eksole.
ja siis ja siis ja siis saabus mu sünnipäevanädal. kuskil teisipäeval sain paki enda perelt k+ige paremaga eksole. ehk siis kadrioru kommikarbi ja eesti musta leivaga. villaseid sokke ja kalkuka tellisin ka ning ühed sussid sain kauba peale ka veel. villaseid sokke sellepärast, et koolis käivad k+ik susside v+i sokkidega. ma kasutan siis selleks oma villaseid sokke, mis on jubearmsad, muideks, ja komplimente olen ka juba nende kohta saanud. ehk too teisipäevane päev oli +nnelik. neljapäev oli ka +nnelik päev tegelt. okei, k+ik seesama vana - aasta vanem ja täiskasvanud ja puha - aga siis see ka veel, et toredad inimesed eestist pidasid mind meeles (v+i siis oskasid hästi siin edastatud vihjet lugeda) ja +nnistasid mind k+ige paremate soovidega üldse noh. aga toredad inimesed koolis üllatasid ka. hommikul kodus sain kommikarbi ja kaelaehte saksofoni-ripatsiga ja sünnipäevakaardi ka. k+ige meeldivam oli aga koolis. hommikul bussis olid klassikaaslased nagu ikka, tavalised, ja siis kui ma neist hiljem üles klassi j+udsin, ise samal ajal midagi oma kullakalli telefoniga häkkides, ootas minu koha peal mind viieliitrine sünnipäevalipsukesega +llevaat. strike one. strike two oli siis, kui kolm hullumeelset tüdrukut (kaks nendest need endised vahetus+pilased) puistasid mind kinkidega üle - üks küpsetas ise hulllllllllult maitsva koogi ning teised ostsid kokku ilgelt palju erinevaid magusaid asju ning pakkisid need k+ik eraldi kingikesteks. ülivägaarmas oli ikka. ja ühe lasteraamatu - "max und moritz" - kinkisid ka. tagakaanele kirjutasid sünnipäevasoove ja muid toredaid asju. ja ühe veini-shampuse vahepealse asja kinkisid ka. seda pole ma veel ära joonud, niiet ma täpselt ei tea, millega tegemist on. +lts on tegelt juba otsas, sest laupäeval oli meil siin maipuu (mingisugune traditsioon, et mais ehitakse mingi naljakas asi ära ja pannakse püsti ja siis nüüd umbes l+igatakse maha see) mahasaagimine ja ma jagasin heldelt oma vaati k+igiga. mul oli tegelikult see suur au see puu maha l+igata, niiet tore oli eksole. aga pöördudes tagasi oma sünnipäeva juurde, siis strike three oli ühe klassivenna poolt väljaprinditud austria ja eesti lipp, kuhu m+lema peale oli eesti keeles kirjutatud "palju +nne sünnipäevaks" ja eesti lipu peale oli lisaks veel kirjutatud "häid pühi" ka. l+ppu oli lisatud, et törts küll liiga vara.. :) ja sünnipäeva+nnitlustel seisavad k+ikide mu klassikaaslaste nimed ka all, niiet ülivägaarmas oli see ka. ja alates mu sünnipäevast k+rgub minu koha peal eesti lipp. ma istun klassis viimases reas ning tagaseinale minu koha juurde on kleebitud eesti lipp. eilsega lisandus sinna muidugi paar vastavat eestikeelset s+na ka, mida on targem arvatavasti mitte avalikustada, aga noh.. eesti keeles siiski. :D ja strike four oli mu host-sis'i ja ta s+pside poolt korraldatud röövimine. ehk ma sain neljapäeval paberi, mis hoiatab mind inimvarguse eest ühel vastaval oktoobrikuisel nädalavahetusel, niiet see saab ka l+bus olema. pärast, koolist saabudes, s+ime kodus k+ik koos l+unat, puhusin k+ik 18 küünalt ühekorraga ära, ning joonistasin vahukoorega l+busa näo tordile, niiet igati kordaläinud sünnipäev oli. laupäeval sain veel kutse kinno, mida ma arvatavasti kasutan kuskil kevadel, kui pealeräägitud saksa keelest ka ikka aru saan eksole.
laupäeval oli veel proov ka, niiet sünnipäeva puhul pidin ma dirigeerima ka. selline tore tradítsioon on, et kui sünnipäevalaps peab mingi marsi välja valima ning seda dirigeerima, niiet mul +nnestus olla üks nendest paljudest, kellel oli viimase kahe nädala jooksul sünnipäev olnud ning kes pidi dirigenti mängima. järgmisel päeval oli hommikul kirikus mingi messi mängimine ning pärast seda mindi ühiselt kohalikku k+rtsi ennel+unast aega veetma. seal sain ikka oma dialekti ka arendada, sest saksa keele rääkimine on ikka keeruline noh.
ja eile. eile oli ka tore päev. okei, sel moel mittetore, et eile jäin ma haigeks ja ma liikusin koolis nagu zombi ringi (üks isegi küsis pärast narkootikumide kohta nalja tegemist, et oota, aga päriselt ka oled sa täna midagi söönud, sest sa näed veidike ... (sisesta siia vastav liigutus hajeviloleku kohta) välja). aga sel moel oli tore, et eile saabus mulle kolm toredat asja. liina (mu päris +de. see veresugulane noh) saatis mulle ilgelt toreda sünnipäevakingi. see on lihtsalt kirjeldamatu. nii palju räägin, et sisaldas palju ilusaidilusaid k+rvar+ngaid, magusaid komme ning tagam+tetega pakendeid. (kadri on +nnelik). minu toredad eestist saatsid mulle ka sünnipäevapaki. see on ka kirjeldamatu. sisaldas eesti leiba ja eesti komme (nende kahe mosaiigikommi eest olen l+pmata tänulik!) ning teisi tähtsaid asju, millest k+ik teadma ei pea noh. ja üks teine tore belgiast saatis sünnipäevakaardi pika ja toreda jutuga. niiet peaks mainima, et üliemotsionaalne pärastl+una oli mul. lisaks sellele, et ma olin haige.
ja nüüd ma olengi just üle tunni aja seda blogi siin kirjutanud. vahepeal olid pausid nuuskamiseks ja uute taskurätikute toomiseks, aga no.. suhteliselt pikalt ikka. niiet vabandused ette ja taha, sest ma siirdun nüüd horisontaalasendisse ning ei ole seega v+imeline kirju kirjutama, mida ma tegelikult niiiväga tahaksin teha, kuid väsimus niidab ning paranemine on kohustuslik.
ja ma just avastasin, et järgnevad kolm nädalavahetust on mul juba ärasisustatud, päris p+nev. :)
alustades algusest, siis esimene koolinädal oli tavaline. tunde korralikult ei toimunud ja inimesed ka väga suhtlemisaltid polnud, niiet mitte midagi erilist. ja minu meelest see vahetus+pilaste fenomen, et v++rad astuvad ligi ja teavad sinust rohkem kui sinu bioloogilised vanemad, ei pea paika. pigem peab paika see, et sa pead ise juurde minema ja ikka varrukast igasugu küsimusi puistama, et dialoogi (v+i tegelikult siiski sinupoolset monoloogi) ärkvel hoida. esimese koolinädala l+pus tuli mu tugiisik meile külla, et üle tsekkida, kas k+ik ikka sujub ja kas elu ikka tundub nagu seitsmendas taevas. et siis jah. aga tema tegi tol päeval selgeks, et inglise keeles peaks ikka vähem rääkima ja tuleks ikka kasuks, kui ma läheksin klass allapoole ja sinna klassi, kus pole inglise keele süva+pet. veidike masendav ikka oli too päev, sest alates kolmandast päevast umbes olen ma pidevalt üritanud ainult saksa keeles rääkida ja küsinud ninglise keeles t+lkeid mingite s+nade kohta. ja ütleme nii, et kaheksa aastat inglise keele süva+pet siin koolis ei ole just v+rreldav kaheksa aastaga tik-is, niiet pärast ülivajalikku telefonik+net emme ja issi ja vennaga, jäin ma ikka sinna, kus ma olin (ehk siis 8a klass), ja saatsin tugiisiku soovitused sinnasamusessegi. okei, inglise keeles räägime nüüd veel vähem eksole, sest k+iki asju seletatakse mulle saksa keeles. ka nende s+nade tähendusi, mida ma ei tea. ja noh, nüüd mu host-mum teatas üldse, et hakkab minuga ainult dialektis rääkima. ma ütlesin selle peale, et ta on +el. tema naeris.
aga samasse klassi jäämine oli tark tegu. inimesed ongi tegelikult väga toredad. ma nüüd ei tea, mitmele ma juba seda järgnevat juttu rääkinud olen, aga kordamine on markuse ema, niiet siit see tuleb. ehk inimesed jumalasta soojenesid üles. selles m+ttes, et pole üliagarad alati suhtlemises, aga päris poole jutu pealt minema ka ei k+nni, niiet k+ik on hästi. ja noh, minu klassi juurde kuulub vaieldamatul s+na "mikrolaineahi". värk selles, et kuskilt (ärge küsige kust, sest mul pole aimugi) pandi see kaadervärk pihta ja nüüd on igapäevaseks meelelahutuseks erinevate asjade mikrouuni toppimine ja selle erinevate p+lemisastmete jälgimine. niiet cd-d ja plastikpudelid mikrouunis on minu jaoks igapäevane nähtus. tindipliiatsi täiteballoon ka. ja viimane kord käis sealt foolium läbi. see ikka p+les pidevalt ja suure sinise leegiga, niiet kui kellelgi on huvi selle vastu, et kuidas see ikka t+esti välja näeb, kui foolim mikrolaineahju toppida ja k+ik nupud täie v+imsuse peale kruttida, siis ärge tehke seda. ma v+in detailse ülevaate anda. ja pärast on muidugi klassiruum meeldivat aroomi täis. ja siis sai keegi veel kuskilt eelseisvate valimiste puhul hunnikutes veidike rohkempainduvaid joonlaudu ja oli helde neid ka teistele jagama ja no üksteise peksmine joonlaudadega oli ka ikka nädal aega väga teemas. ilge m+nus litakas käis ka iga löögiga kaasas, niiet l+bu kui palju. ja kuna siin on selline värk, et igal klassil on oma ruum ja +petajad lihtsalt vahetuvad klassi ees, siis pole vahetunnis +petajaid ka just korda loomas. ja kui m+ni satubki m+nele mikrouuniaktsioonile v+i joonlauatapule peale, siis paar korda on lihtsalt nii olnud, et ta vaatab pealt, naerab kaasa, raputab muiates pead, samal ajal m+eldes: "oh seda tänapäeva noorust küll," ja jalutab edasi. ja konkreetselt bioloogia+petajal puudub igasugune autoriteet ja distsipliin tunnis on ikka väga nullilähedane. ehk siis mu klassikaaslased ütlevad ise ka, et jah, me oleme väga lapsikud. kihistavad ja itsitavad ise samal ajal ning jätkavad näiteks paberkuulikeste laialiloopimist v+i üksteise joonlauaga peksmist.
mu klassis tegelikult on ka kaks tüdrukut, kes veetsid eelmise aasta ära. üks oli peruus ja teine soomes. ja kui ma selle teisega tutvusin teisel koolinädalal (teda esimesel polnud, sest ta oli kuskil ... ära), siis ma m+tlesin, et suren k+huvalukrampidesse ära, sest ma konkreetselt olin niiiii palju naernud, kui järsku tuli keset ladina keele tundi kuskilt vastav soomekeelne roppus. ja ma siis ikka seletasin talle, et meile, eestlastele, meeldib v++rkeeles ropendada. vene ja soome keelega eesotsas. läti keeles ka, kui aint oskaks, aga nii kaugele pole veel arenenud noh.
aa, rääkides arenemisest, siis väike vahepala: vektorid. ei, vahepala: host-dad hoopis, sest temalt tulevad vahetevahel kuldaväärt küsimused àla "kas teil seal ka helikopterid on?" v+i "grillkana. kas sa tead, mis see on ja kuidas seda tehakse? kas teil seal ka grillkana on?" v+i "raamatukogu. kas teil seal ka raamatukogud on?" ja kui mina, tema arvates t+enäoliselt pooletoobine vahetuslaplane kuskilt taga-kaukaasia külakesest, m+tlesin, et sain küsimusest valesti aru ja küsisin kindluse m+ttes üle, et "raamatukogud?", siis tema hakkas seletama, misasi üks raamatukogu on ja kuidas see funktsioneerib. hoolimata sellest, et mu host-mum töötab raamatukogus ja ma olen kuskil ikka ... palju juba seal käinud ja igast asju teha aidanud.
okei, jätkates kooliteemal, siis 19. septembril käisime klassiga viinis linna kanalisatsioonisüsteemis ja schnapsimuuseumis. see oli tore, sest kui tihti ikka saad käia solgiveetorudes ringi ja kuulata giidi juttu? tegelt oli see seotud selle ühe kuulsaima austria filmi (ei, mitte "heliseva muusika") "kolmanda mehe" sisuga. ja kui ma oleks paremini giidist aru saanud, siis oleks see tegelikult ka veel huvitavam olnud. ja see teine muuseum oli ka lahe. tegemist oli mingi perekonaaäriga p+him+tteliselt, mida siis siis oli ikka korralikult juba edasi pärandatud, ja siis tutvustati igasugu erinevaid jooke ja nende tegemist ja pärast saime maitsta ka. ja kadri avastas, et pole päris schnapsus+ber, sest ei maitsend hää. pärast, kojunaastes, läksime veel osadega välja, mis oli ka loomulikult tore.
ja millalgi sellele viiniekskursioonile eelneval päeval rääkisin ma meie inglisekeelse ajaloo tunnis lühidalt eesti ajaloost ja kommunismist ja selle m+judest. ja siis üks düüd ei suutnud ära imestada, kui palju ma ikka enda riigi ajaloo kohta tean ja kuidas ikka on v+imalik nii hästi inglise keelt osata. ja mina siis sain järjekordse egolaksu kirja. jess. aa, ja nagu ikka kombeks, huvitab ka seda noorsugu siin v++rkeele puhul ainult need k+ige inetumad s+nad. niiet ma ühel saatuslikul rongis+idul koju +petasingi selgeks, kuidas on "lähme keppima" eesti keeles. ja nüüd tuleb seda igast august, söögi alla ja söögi peale, ka matemaatika tunni ajal, mis ei ole üldse sobilik, sest üllatus-üllatus, mu mata+petaja on ka kooli k+ige kurikuulsam üldse (sarnaselt ireenile eksole). tempo ongi kiirem kui ojasool ja arusaamiseks ei jää aega, isegi siis, kui ma saaksin k+ikidest mataterminitest aru eksole. aga tegelt üks tund just sain aru, mida ja kuidas lahendama peab. seda pidi aint kalkukaga tegema, niiet mina olin +nnelik eksole.
ja siis ja siis ja siis saabus mu sünnipäevanädal. kuskil teisipäeval sain paki enda perelt k+ige paremaga eksole. ehk siis kadrioru kommikarbi ja eesti musta leivaga. villaseid sokke ja kalkuka tellisin ka ning ühed sussid sain kauba peale ka veel. villaseid sokke sellepärast, et koolis käivad k+ik susside v+i sokkidega. ma kasutan siis selleks oma villaseid sokke, mis on jubearmsad, muideks, ja komplimente olen ka juba nende kohta saanud. ehk too teisipäevane päev oli +nnelik. neljapäev oli ka +nnelik päev tegelt. okei, k+ik seesama vana - aasta vanem ja täiskasvanud ja puha - aga siis see ka veel, et toredad inimesed eestist pidasid mind meeles (v+i siis oskasid hästi siin edastatud vihjet lugeda) ja +nnistasid mind k+ige paremate soovidega üldse noh. aga toredad inimesed koolis üllatasid ka. hommikul kodus sain kommikarbi ja kaelaehte saksofoni-ripatsiga ja sünnipäevakaardi ka. k+ige meeldivam oli aga koolis. hommikul bussis olid klassikaaslased nagu ikka, tavalised, ja siis kui ma neist hiljem üles klassi j+udsin, ise samal ajal midagi oma kullakalli telefoniga häkkides, ootas minu koha peal mind viieliitrine sünnipäevalipsukesega +llevaat. strike one. strike two oli siis, kui kolm hullumeelset tüdrukut (kaks nendest need endised vahetus+pilased) puistasid mind kinkidega üle - üks küpsetas ise hulllllllllult maitsva koogi ning teised ostsid kokku ilgelt palju erinevaid magusaid asju ning pakkisid need k+ik eraldi kingikesteks. ülivägaarmas oli ikka. ja ühe lasteraamatu - "max und moritz" - kinkisid ka. tagakaanele kirjutasid sünnipäevasoove ja muid toredaid asju. ja ühe veini-shampuse vahepealse asja kinkisid ka. seda pole ma veel ära joonud, niiet ma täpselt ei tea, millega tegemist on. +lts on tegelt juba otsas, sest laupäeval oli meil siin maipuu (mingisugune traditsioon, et mais ehitakse mingi naljakas asi ära ja pannakse püsti ja siis nüüd umbes l+igatakse maha see) mahasaagimine ja ma jagasin heldelt oma vaati k+igiga. mul oli tegelikult see suur au see puu maha l+igata, niiet tore oli eksole. aga pöördudes tagasi oma sünnipäeva juurde, siis strike three oli ühe klassivenna poolt väljaprinditud austria ja eesti lipp, kuhu m+lema peale oli eesti keeles kirjutatud "palju +nne sünnipäevaks" ja eesti lipu peale oli lisaks veel kirjutatud "häid pühi" ka. l+ppu oli lisatud, et törts küll liiga vara.. :) ja sünnipäeva+nnitlustel seisavad k+ikide mu klassikaaslaste nimed ka all, niiet ülivägaarmas oli see ka. ja alates mu sünnipäevast k+rgub minu koha peal eesti lipp. ma istun klassis viimases reas ning tagaseinale minu koha juurde on kleebitud eesti lipp. eilsega lisandus sinna muidugi paar vastavat eestikeelset s+na ka, mida on targem arvatavasti mitte avalikustada, aga noh.. eesti keeles siiski. :D ja strike four oli mu host-sis'i ja ta s+pside poolt korraldatud röövimine. ehk ma sain neljapäeval paberi, mis hoiatab mind inimvarguse eest ühel vastaval oktoobrikuisel nädalavahetusel, niiet see saab ka l+bus olema. pärast, koolist saabudes, s+ime kodus k+ik koos l+unat, puhusin k+ik 18 küünalt ühekorraga ära, ning joonistasin vahukoorega l+busa näo tordile, niiet igati kordaläinud sünnipäev oli. laupäeval sain veel kutse kinno, mida ma arvatavasti kasutan kuskil kevadel, kui pealeräägitud saksa keelest ka ikka aru saan eksole.
laupäeval oli veel proov ka, niiet sünnipäeva puhul pidin ma dirigeerima ka. selline tore tradítsioon on, et kui sünnipäevalaps peab mingi marsi välja valima ning seda dirigeerima, niiet mul +nnestus olla üks nendest paljudest, kellel oli viimase kahe nädala jooksul sünnipäev olnud ning kes pidi dirigenti mängima. järgmisel päeval oli hommikul kirikus mingi messi mängimine ning pärast seda mindi ühiselt kohalikku k+rtsi ennel+unast aega veetma. seal sain ikka oma dialekti ka arendada, sest saksa keele rääkimine on ikka keeruline noh.
ja eile. eile oli ka tore päev. okei, sel moel mittetore, et eile jäin ma haigeks ja ma liikusin koolis nagu zombi ringi (üks isegi küsis pärast narkootikumide kohta nalja tegemist, et oota, aga päriselt ka oled sa täna midagi söönud, sest sa näed veidike ... (sisesta siia vastav liigutus hajeviloleku kohta) välja). aga sel moel oli tore, et eile saabus mulle kolm toredat asja. liina (mu päris +de. see veresugulane noh) saatis mulle ilgelt toreda sünnipäevakingi. see on lihtsalt kirjeldamatu. nii palju räägin, et sisaldas palju ilusaidilusaid k+rvar+ngaid, magusaid komme ning tagam+tetega pakendeid. (kadri on +nnelik). minu toredad eestist saatsid mulle ka sünnipäevapaki. see on ka kirjeldamatu. sisaldas eesti leiba ja eesti komme (nende kahe mosaiigikommi eest olen l+pmata tänulik!) ning teisi tähtsaid asju, millest k+ik teadma ei pea noh. ja üks teine tore belgiast saatis sünnipäevakaardi pika ja toreda jutuga. niiet peaks mainima, et üliemotsionaalne pärastl+una oli mul. lisaks sellele, et ma olin haige.
ja nüüd ma olengi just üle tunni aja seda blogi siin kirjutanud. vahepeal olid pausid nuuskamiseks ja uute taskurätikute toomiseks, aga no.. suhteliselt pikalt ikka. niiet vabandused ette ja taha, sest ma siirdun nüüd horisontaalasendisse ning ei ole seega v+imeline kirju kirjutama, mida ma tegelikult niiiväga tahaksin teha, kuid väsimus niidab ning paranemine on kohustuslik.
ja ma just avastasin, et järgnevad kolm nädalavahetust on mul juba ärasisustatud, päris p+nev. :)