noniinoniinonii.
jäin oma jutuga novembrikuusse maturaballi aegadesse...ehk siis löön aga oma märkmikukese järjekordselt lahti ja vaatan, millega hilisemal ajal hakkama olen saanud.
ning jah, olen endiselt täie elu ja tervise juures. (teie kahjuks v+i +nneks, ma ei tea, peate ise otsustama)

nädal hiljem (21. novembril, 2008. aastal) käisin mingi teise kooli [HTL Kapfenberg (ärge küsige, ma ei tea siiamaani peast, mida see lühend tähendab)] ballil. oli jälle tegelt tore end paar tundi ilusaks teha ja siis ilus kleit selga ajada ja siis vurravurra kingakeste k+psudes ballile kepsutada. ja siis seekord isegi päriselt tantsup+randal keerutada (ja noh päriselt ikka ka keerutada ja keerelda), sest keegi poisslaps oskas hästi tantsida ja siis seejuures ka mind tantsutada. suht vahva oli tegelt niisama keerelda ja siis pärast komplimente oma tantsuoskuse kohta vastu v+tta. arvati isegi, et ma päriselt tegelengi tantsimise, v+i vähemalt balletiga, sest mu jalad pidavat ju sulgkerged olema (väitsid pealtnägijad). ning jah, kadri ego t+usis lakke jälle.

järgmisel päeval vurasin v+lts-empsiga grazi, sest tal oli seal mingi seminar ja ma kasutasin rahulikult v+imalust niisama autoga kaasa s+ita, sest polnud enne kunagi grazis käinud. ja ikka sigarahule jäin, et kaasa s+itsin, sest ikka uskumatult ilus linn on. ära armusin t+esti esimesest silmapilgust. okei, päris mitte esimesest, aga no siiski-siiski eksole. vanalinn on seal suur ja ilus. ja meenutab tallinna vanalinna. sellepärast olengi siimaani veel alati roosade p+skedega, kui grazi peale m+tted liiguvad. päeva veetsin juliaga. hästihästi tore tüdruk/naine/neidis/neiu/tütarlaps/sisestaisesobivs+na, kes on tegelt mu v+ltspapsi venna tütar. umbes 23-aastane ja käis ka kunagi nooruses vahetusaastal, prantsusmaal nimelt. hästi sümpaatne ja meeldiv inimene. tekkis järjekordselt inimese tunne mul ühes+naga, kui sain tsivilisatsiooniaugust välja, inimeste keskele (r+hk s+nal inimeste, mitte mingi.. mitteinimeste keskele). et no sai ikka muudest asjadest ka vahepeal räägitud, mitte ainult teatud inimestega mandunud teemadest nagu näiteks "millist värvi ma oma juuksed nüüd värvin?" v+i "kes kellele mida ja miks ütles". eeeeeehk siis olen ikka väga külaellu sisse integreerunud. aga tulles tagasi teema juurde, graz oli ja on endiselt sigailus ja tol päeval t+es+na kujutasin ette, et sinna tahangi ülikooli minna. selle m+tte purustas aga veebruaris tehtud külaskäik grazi ülikoolid lahtiste uste päevadele, kus avastasin, et vist ikka ei taha midagi seal +ppida, sest seal pole midagi huvitavat mu jaoks vist. mitte, et ma teaks juba, mida ma +ppida tahan, aga no .. ei olnud minu jaoks. nii palju tean öelda. aa, ja siis seal grazis (mis on umbes tallinnasuurune linn tegelt) on selline äge toidukohtade kett nagu .. ma ei mäleta nime. ühe koha nimi oli sagewerk. ja siis ma armusin ära sellesse, sest sa saad ise enda roa valmis teha. ses m+ttes, et on mingid erinevad lehekesed ja siis ise tärnitad ja ristitad, mida täpselt oma pitsa peale v+i salati sisse tahad. retsilt kaif.

ahjaa, sama päeva +htul, stanzi tagasi j+udes, läksin veel ühe s+brantsi, cornelia (conny) sünnipäevale. ta sai 16 ja on nüüd seaduse silmis täitsa suur inimene. tohib meie liidumaas lausa kaheni väljas olla ja siis veel +lut ja veini ka veel sealjuures kaanida. ja mis veelgi enam - hääletada tohib ka. ma ei tea, kas olen rääkinud, aga siin, austrias, anti septembris 2008 esimest korda hääle+igus ka 16-aastastele. et noh, alatest 16 tohid hääletama minna. erakondi ja poliitikuid valida. suhteliselt uskumatu. valimistulemused ei olnud just k+ige toredamad seejuures, sest k+ik noored tundusid valinud olevat paremale kalduvate parteide poolt, kelle p+him+tete hulka kuulub ka välismaalaste vihkamine. jippii!

28. novembril 2008 (reedene päev) oli mu jalkatrenni j+ulupidu. vahva oli. ühes gasthausis (lokaal/pubi/k+rts/söögikoht/joogikoht k+ik ühes), almwirtis unteralmis - need on mu enda jaoks, et kui kunagi seitsmekümne aasta pärast loen, tean ka, millist k+rtsi konkreetselt silmas pean, ja siis s+ime ja j+ime ja loosisime j+ulukinke ka. ma sain üllatus-üllatus j+uluteemalise tassi ja shokolaaditahvli ja j+ulujulla omanikuks. ehk siis elagu igasugused j+ululoosid, kus tegelt inimesed ei oskagi midagi paremat kinkida kui tasse ja vaase ja nahahooldustoodete kinkekomplekte. aga pidu ise oli tore. ja törts varajatesse hommikutundidessegi kestis, nagu kord ja kohus.

5. detsembril (nädal hiljem) oli selline päev nagu KRAMPUS!!!! juhhuijjaa ja juhhuija, te v+ite seitseteist korda arvata, kas tegemist on maailma lahedaima traditsiooniga v+i on tegemist maailma lahedaima traditsiooniga!? vahetuslaplane venemaalt sattus ikka sigavaimustusse sellest ja ei suuda siiamaani (möödunud on kolm kuud) maha rahuneda. okei, selgitan ka siis eksole. siin austrias on nii, et j+uludel ei tule mitte j+uluvana, nagu ikka korralikes läänestunud riikides (ka eestis ja pooles idaplokis, mis tegelt üldse nii läänestunud pole) ennemuiste, vaid hoopis taadike-onuke-poisike-vennake nimega christkind (otset+lkes j+ululaps). see tüüp tuleb ikka 24. detsembril, nagu meilgi traditsiooniliselt. aga .. noja, nüüd taipasin, et see ei puutu üldse asjasse. k+va, ma oskan asju hästi seletada. alustan ikka nii otsast kui v+imalik (ala "kui lugu ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, kui mu isa ja ema ...") sorri. aga tavai, lähen seletusega edasi.. 6. detsembril on aga st. niklause päev. selle sama kaitsepühakuga on ikka tegemist. see meres+itjate ja meremeeste ja laste ja kaupmeeste ja valesüüdistatute ja ..prostituudide (??) kaitsja, kes on tegelikult ka j+uluvana mudel, kuna ta olevat jätnud münte nende inimeste jalan+ude sisse, kes olid oma jalan+ud temale (st. niklausele) kasutamiseks välja jätnud (jah, mul on vikipeedia k+rval lahti. xD). ja siis sellel pühakul on kombeks siinmaal ja tänapäeval lastele lihtsalt +unu, pähkeleid ja shokolaadi tuua. aga seda ka aint headele lastele. ja siis pahadele lastele on tal sellised koletisemürakad nagu krampused kaasas. ja siis viiendal detsembril on nende väikeste kuradikeste päev. ja kogu värk keerleb selle ümber, et mingid kindlad inimesed riietavad end nendesse kuradikeste kostüümidesse ja siis käivad ringi ja karistavad pahasid lapsi - virutavad piitsalaadse asjandusega vastu jalgu v+i tagumikku. ja nagu igal pool kombeks, oli minu külas ka +htul siis ikka korralikud pidustused. mingil kindlal ajahetkel tuli sankt niklaus ja jagas headele lastele kommi. ja siis törts hiljem tulid mingi traditsionaalse näitemängu keskel need kollikesed (täismehed tegelt ikka) ja no vana hea google annab sellise pilditulemuse, mis peab ikka väga paika. ehk siis just täpselt sellised need armsad koletikesed välja näevadki. ja tegelt mul on endal ka pilte, aga tänu mu kaheksagigasele (tänks issi selle eest, muideks, ilgelt mugav on) mälukaardile ja endiselt kiviaja tehnoloogiale, on need pildid mul endiselt mälukaardil ja arvutisse t+mbamata. see selleks. aga no mina sain ikka korralikult tol päeval oma mittesooritatud pahategude eest nahutada. mul pole aimugi, miks, aga nende kollikeste seas olin populaarne, niiet suht tihti tuldi ja anti kobakas vastu jalgu. aga sellest hoolimata olen siiamaani väga vaimustuses sellest. illllllllllgelt tore ja naljakas ja .. törts hirmutav jauramine ikka on. effing lahe, kahju, et eestis selliseid traditsioone pole. aus+na.

samal nädalavahetusel sain ka oma esimese suusaproovi tehtud. pühapäeval käisime veitschis suusatamas. ja kadri tegeles siiski rohkem mäelt lume alla nühkimise, kui suusatamisega, aga no.. nii peabki olema. iga algus on raske ütlen ma selle peale. aga hoolimata igast kukkumistest avastasin juba siis, et sitaks lahe on ikka see mäesuusatamine. seda m+istsin tol hetkel, kui kuskil kolmkend meetrit mööda pehmet lund pärast kukkumist alla libisesin. mu v+lts+ed arvasid, et ma olen ikka päris segane peast, kui pärast kukkumist ilgelt itsitama hakkan ja h+iskan, kui lahe ikka see k+ik on. aa, ja siis tol päeval ühe teise kukkumise käigus tegin törts oma paremale p+lvele liiga, mis paistetas siis üles ja tegi umbes poolteist kuud aia-aia, aga ega see mind siis ei takistanud eksole. ja siis samal päeval (see oli muideks pühapäev ja järgmisel päeval oli järjekordselt mingi püha, mis tähendas, et kooli ei pidanud minema) käisin ka mingil järjekordsel j+ulupeol (bei da gini - järjekordne ääremärkus mulle endale). ja järjekordselt oli tore.

järgmisel nädalavahetusel (järjekordselt reedesel päeval - 12. detsembril - taaskord palju +nne, emme :)) oli hoopis ühe ägeda koosseisu nimega aniada a noar kontsert minu tsiviilisatsioonipuhtas kodukülas. sellist m+nusat rahulikku folki tegid. rahulikku seepärast, et j+uluaeg oli juba käest ja folki sellepärast, et nad teevadki tavaliselt folki. ja siis istusin jälle publiku seas ja m+tlesin, et ououou, kuidas ootan neid viimaseid kuumi juulikuu päevi, kus saab viljandis ringi leelotades elu nautida. ja siis sattusin nii vaimustusse sellest grupist, et rääkisin neile ka, et ouou, mehed, meil on ka selline folgifestival eestis ja ehk tahate esinema tulla? ja siis mehed ütlesid, et jaja, tahame küll, miks mitte, ning andsid paar näidisplaati kaasa ja jäid vastust ootama. mina postitasin need koos törts vigases eesti keeles kirjutatud kirjaga viljandi poole teele ja jäin ka vastust ootama. siiamaani pole midagi tulnud. niiet ei teagi, kuidas nüüd on. ma tegelt ausaltöeldes olin selle vahepeal täiesti ära unustanud, praegu, nina märkmikus üle pika aja, tuli jälle meelde, et selline sündmus oli ka, ja et peaks küsima, kuidas ikka siis lood on.. mnjes.

järgmisel päeval oli mu kohaliku orkestri j+ulupidu webergut'is. see oli ekstreemselt l+bus. nagu j+ulupeod ikka olema peavad. v+i noh, mida nad tavaliselt küll pole, aga minu puhul siin riigis on kuidagi ikkagi olnud eksole. seal s+ime ja j+ime ja mängisime pilli ja l+ime tantsu, niiet ikka top-notch üritus oli. ja siis järjekordselt see kuradima j+ululoos. aga no seekord ei olnud ikka kuradima j+ululoos, vaid hoopis ouououu, sest et mina sain endale kaelaehte, mis ikka maksis kindlasti rohkem kui kokkulepitud 10-15 eurot. ja no oma asjaliku ninaga suutsin välja selgitada, kes selles süüdi oli ja siis sain teda isiklikult tänada. suht hull ikka. aa, ja seal sai ka ikka end katki süüa. jess! ja tänkjuulooorddzhiisuss, et austrias j+ulude ajal väikeste küpsiste küpsetamise ja SÖÖMISE traditsioon on. kas kadri armastab küpsiseid ja on ise üks suur küpsis nüüd pärast j+ule v+i kas kadri armastab küpsiseid ja on ise üks suur küpsis pärast j+ule v+i .. jaa?!

ja siis! jasiisjasiisjasiisjasiis! järgmisel nädalal s+itsime suusatama. JUHHUIJJJAAA! 17. detsember (kolmapäev vist oli?) kuni 19. detsember. okei, tavai, mitte nii pikalt, aga siiski. salzburgi liidumaal hinterglemmis. mu vahetuspapsi +el on seal selline külalistemaja ja siis me ööbisime seal ja mina käisin kaks päeva s+itmas. mu v+ltspaps oli juba kolm päeva ise seal s+itmas, niiet v+is endale julgelt sellist aeglast tempot lubada, millega mina ikka pidevalt s+itsin. aga no pärast neid kahte päeva olin juba ikka paremas vormis kui enne. et no sain isegi vahepeal s+itmist nautida, mitte aint pidevalt istukile prantsatada ja siis jälle lund suust välja sülitada. (oufakk, mul on vist käekramp juba. kuidagi vasaku käe mingisugune lihas annab veits tunda, et on väsinud. see kuradima trükkimine v+tab ka terve igaviku siin. v+i noh, tegelt on pigem terve igavik möödunud ja ma ikka tahaks k+ike kuidagi kirjalikult säilitada, nii kaua kui veel meeles on. niiet ise süüdi, tean-tean)

järgmisel päeval käisin elus esimest korda sellises kohas nagu "vogelsteign" tantsu löömas. tantsu ei löönud eriti ja nii palju nalja ka ei saanud. kuidagi ekstreemselt tümakas muss oli ja inimesed seal olid ka ikka .. vastavad. ütleme nii. ja siis ja siis tuligi peagi see k+ige tähtsam punkt j+uluajal. kaksk+ndnelidetsember, kus sai KIIIIINNNKEEEEEE! hommikupoole koristasime, ehtisime kuuske, päeval käisime laste j+ulu jumalateenistust kuulamas-vaatamas (eriti numpsik oli - mingi näidendikene muusikaga ja siis too vaimulik seal ees pidas ka eriti numpsi k+ne), v+lts-papsi isa juures saiukesi söömas ja kohvi joomas ning siiis. JA SIIS, lapsed, JA SIIIIIIIS ... tulime koju tagasi kinke avama. l+bus oli. ja kinke sain ka ikka. k+ige otstarbekamaks nendest on senini osutunud mingid m+nusad löhvakad kodupüksid, aga tulevikus kuluvad kindlasti säärekaitsed marjaks ära, kui päriselt jalka tagumiseks lahti läheb (kas ma olen üldse maininud, et jalkatrennis üldse käin? kui ei, siis nüüd mainin. mitte, et ma jalkaäss oleksin v+i et must jalkaäss saaks, aga lihtsalt.. nii l+bu m+ttes v+i nii). (mul nüüd hakkas vasaku käevarre peal mingi lihas tundma andma.. ouououu. ebameeldiv. joogijanu on ka) ja no järgmisel päeval tähistasime noorsoole kohaselt esimest rahulikku j+ulupüha veits künka otsas asuvas hütis. ja no seal oli ka j+ulumeeleolu ikka laialt. :D

ning l+puks, l+puks on kätte j+udnud aeg, kus j+udsin olevikku. ei pea enam midagi tagantjärgi kirjutama. HAHHAHAHA, tüng, totakad. ma jätkan oma sigaigavat (jah, olen juba märganud, et s+na "siga" igasuguste omaduss+nade ette toppimine on mulle miskipärast praegu väga omaseks saanud) kroonikat ning seejuures ka teie, vaeste, kes olete asjaks v+tnud siin seda lugeda, piinamist ning teadvustan, et järgmiseks kuupäevaks on 27. detsember 2008. aastal. hommikupoole käisin meie väikse järve peal oma noorema v+lts+ega uisutamas ning +htal panin padavai rongiga shveitsi poole juba. värk nimelt selles, et tore noortaun hendrik kull s+itis oma s+psidele sveitsi külla ja mind kutsuti ka. ehk sain üle nelja kuu näost-näkku eesti keelt rääkida. ja ikka naljakas oli. väga koomiline. ja mitte ainult eesti keel. sveitsis oli tegemist väga ...omapäraste noormeestega. ehk teisis+nu r+vedatemeestenaljadega mehehakatistega. ei, aga tegelt oli väga tore. nalja sai palju ja suusatada sai ka palju ja sveitsi sai ka näha. suusatada sai sellepärast, et ühel s+psil on suusakuurordis (saas fees) korter ja siis kuni esimese jaanuarini tsillisime seal ja käisime päeval suusatamas-lauatamas ja +htuti muid sinnajuurde kuuluvaid traditisoonilisi asju tegemas (singstari mängimist pean silmas eksole). esimese jaanuari koos uue aastaga v+tsime ka seal vastu. ja eriti tore oli ikka. shampust j+ime ja klaase l+ime ka kokku. ja rikaste rahakulutajate ilutulestikku vaatasime ka. k+ige ägedam oligi see, et konkreetselt südaööl olime korteri balkonil, l+ime klaase kokku ning vaatasime ilutulestikku läbi langeva lume. täiesti perfektne ilm uueks aastaks oli. ja no, pidigi ikka olema, sest kuskil paarituhande meetri k+rgusel ei tohi küll mingist lörtsist juttugi olla. ja siis samal päeval, esimesel jaanuaril, s+itsime padavai luzerni poole, kus tüübid (marco ja liwi) päriselt elavad. käesoleva aasta teisel päeval käisin ma mööda luzerni jalutamas. ja järjekordselt päris ilus linn ikka on. väga hea kebabiga. mul on siiralt kahju, et eestis kebabi süüa ei saa. v+i noh, saab, aga seal pole vastavat kvaliteeti. v+i noh, mittemingit kvaliteeti pole. niiet seepärast ei saagi süüa. okei, kolmandal päeval käisin bernis ja veendusin jälle, et ikka ilusa linnaga on tegemist, ning neljandal päeval pakkisin kotti, s+in hästi +htust (ja no ikka väga hästi!) ja j+in head starbucksi kohvi ning istusin rongi peale, et koju tagais s+ita. viiendal kuupäeval, esmaspäeval, olin hummikul enne kaheksat tagasi austria-kodus. ja siis avastasin, et oi kui hea odav see vana hea austria ikka on. sest sveitsi v+ib rahulikult norraga samale pulgale panna. juhhu! not. (et noh, see not käis aint juhhu kohta, mitte sveitsi elukalliduse kohta)

ja siis hakkas mu kullaarmas kool jälle.

ja no praegu ei viitsi enam üldse edasi kirjutada, aga m+tlen, et kui aint mingi paar kuud on tarvis kokku v+tta, pole ju midagi nii hullu. aga ma olen juba praegu seda siin kuskil poolteist tundi kirjutanud, niiet juhhuijja. ma lähen otsin shokolaadi vahepeal. ning jah, vastuseks teie m+tteis kerkinud küsimusele, olen küll siin vahetusaastal +igetele vahetus+pilastele kohaselt törtsukene (mis törtsukene paraja hunniku v+rra) raskemaks läinud. uops! aga ma lähen nüüd seda shoksi otsima..

...ja tulin juustuleivaga tagasi.

kool hakkas ja siis ei olnud endiselt mitte midagi huvitavat seal toimumas. mingi aeg olin ma isegi päris haige. aga siis sain päris terveks. ja siis tuli yfu-keskaasta seminar. 16. jaanuaris kuni 18. jaanuarini olime koos teiste vahetusmehikestega kohas nimega spithal am pyhrn ning saime jälle osavamaks ja targemaks tänu produktiivsetele ja mitteniiproduktiivsetele grupidiskussioonidele. ja järjekordselt sai nii palju nalja, et vähe pole. ja maailma k+ige segadusseajavama mänguga tutvusin ka. ja no ikka uskumatult uksumatu mäng on see. ma ei hakka siin seletama, aga kui kunagi tulevikus oleme mingi toreda seltskonnaga kuskil toredas kohas ja keegi teab mu käest targalt küsida, et kadri, mis oli see geniaalne mäng, mida sa yfu-keskaasta seminaril tundma +ppisid, siis oskan kindlalt teiega ka seda jagada. iiigatahes, see seminar tegi kuidagi silmad lahti. v+i noh, oligi juba aeg eksole, aga pigem seda pean praegu silmas, et OUOUOU, aint viis kuud veel. ja täpselt pool ajast on läbi. pigem selline pea-/seljaajushokk oli. sest need viis kuud on us-ku-ma-tult kiiresti läinud (nojaa, nüüd juba kuus kuud..eksole) ja edasi läheb t+es+na ainult kiiremini. see p+hi (vahetusaasta)elufilosoofia ikka, et elu on nagu peldikupaberirull - mida lähedamal l+pule, seda kiiremini läheb. ja no ikka väga paika peab. nii vahetusaasta kui ka muidu elu m+ttes. ja no pärast seda seminari on tuju kuidagi konstantselt positiivsuse lainel. isegi endale ajab törts hirmu nahka, et miks ma mingi liuglen ja lendlen ringi pidevalt, naeratus näkku kinni teibitud. okei, päris nii pole, aga peaaegu eksole. väike ilukirjanduslik liialdus oli see.

23. jaanuaril 2009. aastal (ilus tore reedene päev) s+itsin oma küla kaakidega kitzbühelisse (mägiküla pea läänepoolseimas liidumaas tirolis). seal oli parasjagu suusav+istlused. mäesuusatamist pean silmas eksole. olime kuni pühapäevani seal ning nautisime nende kahe päva jooksul mäesuusatamise maailma tippe koos priima ilma ja pörfi lumega. laupäeval oli abfahrt ja pühapäeval slalom. ja siis loomulikult sain järjekordselt ka veenduda, et endiselt ei oska peaasjalikult ainult juustest ja küüntest rääkida. okeiokei, taaskord väike ilukirjanduslik liialdus, need tsikid kogu aeg ka nüüd mingit piffijuttu ei aja (vahepeal peavad sööma ja jooma ka noh xD), aga mingi t+ep+hi mu jutul ikkagi on.

järgmisel nädalavahetusel käisin mu kohaliku küla suusalifti kasutamas. ja suutsin korra oma suusa sügavlumme ära kaotada. suutsin täie auruga korralikku p+lvek+rgusesse lumme sisse s+ita ja siis oma suusa sinnasamasse kuskile ära kaotada. puhta värske 60cm-se lume alla. kuskil viis inimest otsisid seda umbes kümme minutit. aga noh, otsimine kandis vilja - edasi sain juba jälle kahe suusaga s+ita. juhhuu. ja too nädalavahetus oli ühe teise asja pärast ka veel erakordne - ma käisin SAUNAS! mu naabritel, kes on juhuslikult mu v+lts-dad'i venna pere, on iseehitatud saunamajake. said selle suvel+pus just valmis ning nüüd naudivad saunaskäiguluksust iganädalaselt 2-3 korda vähemalt. ja toredate inimestena kutsusid mind ka. eriti khuulio oli. ikka +ige sauna moodi l+hnas ja pea pool+igesti sai leili ka visatud. pärast hüppasime väljas lumme, sest nende dushsh (HAHAHHAHA, päris ägeda kirjaviisi olen ma siin osadele s+nadele välja aretanud xD) oli ära külmunud. tähendab, vesi oli torudes ära külmunud, sest dushsh ise asub väljas. ja no igatahes, väääääägaväga l++gastav oli see k+ik. ja kuradima koduse tunde tekitas ka. tol hetkel olin küll ikka seitsmendas, kui mitte kaheksandas, taevas.

7. veebruaril oli taaskord järjekordne ball. AGA seekord oli ikka päriselt ka VÄGAVÄGA tore. tegemist oli bauernballiga - talunikeball, mis tähendab seda, et see oli talunike liidu poolt korraldatud ja mis tähendab ka seda, et k+ik rahvuskostüümides kohale tulevad ja traditsioonilisi tantse tantsivad ja traditsiooniliselt +lut kaanivad. isegi minul oli dirndl (seekord elagu wikipedia) seljas. ja teiste s+nul pidavat see mulle väga hästi passima. ja no kuna tegemist ikka oli tantsuballiga, siis sain ka mina ikka korralikult tantsu vihtuda. märkimist vajab, et steiermargi, v+i tegelt üleüldiselt austria, polkad ja valsid (nende peamised rahvatantsud) on ikka jupimat maad kiiremad kui meie omad. ja tantsimine ka siis sellest tingituna kiirem ja keeruderohkem. ja no see kuulub siis küll nagu reegelina sinna juurde, et pärast kolme polkat ja ühte valssi, on sul süda nii paha, et vähe pole. aga pärast hunnikut värsket +hku ja vett v+id loota ja isegi tunda, et eluvaim jääb veel sisse.

järgmisel nädalal +nnestus mul isegi kaks korda grazis käia. esmaspäeval käisime klassiga ülikoolide lahtiste uste päeval, millest juba varem rääkisin, ning kolmapäeval kutsus mu kooli teatrigrupi juhendaja mind lihtsalt oma teatrigrupiga kaasa. mulle plekiti k+ik niisama kinni. eriti vahva. ehk siis s+itsime poole päeva pealt grazi, käisime pitsarestoranis pitsat näkku vehkimas ning pärast seda suundusime grazi ooperimajja ekskursioonile. ekstreemselt huvitav oli. ja ekstreemselt ilus ka ikka. ja l+petuseks suundusime ka kostüümilattu. mis oli loomulikult hiiglaslik. ja nagu ikka teatrite kostüümilaod, p+randast laeni sigalahedate kostüümidega täispakitud. ja no loomulikult tegin pilte ka, aga kui isegi detsembrikuu alguses kl+psitud kaadrid veel mälukaardil istuvad, ei tasu loota, et hilisemadki arvutis on. niiet .. t+es+na, korraldan eestis huvilistele slaidsh+u+htuid ja piinan teid poolsurnuks. :)

s+brapäeva ei tähistanud üldse hullult. ma unustasin isegi ära, et s+brapäev on. käisin hoopis eisstockschießen'it tegemas. reeglitelt ja p+him+ttelt on see nagu curling, aga nende ülipoleeritud jurakate asemel on .. mingid muud kirjeldamatud jurakad. aga järjekordselt oli tore ja sai veidike ekstreemse külma ja lumetuisuses tuules seisusporti teha. aga mainimist tasub fakt, et me, mu jalkanaiskonnatiim, ei olnud sugugi viimased nendest seitsmeteistkümnest meeskonnast, kes osa v+tsid. k+igest üleeelviimased olime. :D


ja no tavai, nüüd sai küll igasugune v+hm otsa. silmad vajuvad kinni ja s+rmed ei allu enam korraldustele. ma pean magama minema. ning jah on vastus teie m+tteis kerkinud küsimusele, et ouou, mis kadriga juhtunud on, et ta juba kell üksteist magama läheb!? n+rgaks on jäänud vä? t+es+na, n+rgaks ja vanaks. sest juba 12 aasta pärast olen ma 30. just täpselt seda ütles mu v+ltsemps mu kaheksateistkümnendal sünnipäeval. ekstreemselt +el.

aga nii palju ütlen, et juhhuijjajuhhuijja, mu +de tuleb juba homme mulle külla!! ja no konkreetselt ei j+uagi ära oodata.

ja nüüd soovin edasi öelda veel +nnitluss+nad nendele vastele, kes selle postituse lugemisele vastu pidasid. job well done! ma üritan siis kunagi oma postitustega kaasaega ka j+uda, et teid ikka tihedamini aktuaalsed uudised siin ees ootaks. :)