1. võitsin kihlveoga valentinipäeval Kaialt viilu juustu. success!
2. ja no nüüd on lugu nii, et nendest 15 eesti kroonist, mida 14 kuud oma rahakoti vahel kandnud olen, on alles ainult 10. kui muidu luban inimestele anda 5 krooni, kui nad millegi tol hetkel võimatuna näivaga hakkama saavad, siis see kord see nii väga võimatuna näiv ei olnudki nii väga võimatu. ja Kaia on 5 eesti krooni võrra rikkam. see oli pärast valentinipäeva-kihlvedu - karmavõlg vist.
ps! "ma annan sulle 5 krooni, kui sa ..." asendasin nüüd "ma annan sulle 5 krooni, kui sa ... . a mul on aint kümpa kotis, seega pead viieka tagasi andma"-ga.
pps! ma muidu teen siin igast tarku asju ka, a nendest kunagi hiljem.
ppps! amoxicillin
17 märts 2012
meil siin
nartsissid õitsevad ja linnud laulavad öö läbi ja päike paistab väljas ja mingi kirsipuulaadne puu õitseb ka ja jõle ilus on ja muidu on ka pungad igal pool ja ühte lahedasse parki peab minema, kus peaks hetkel nartsissimeri olema.
13 märts 2012
11 märts 2012
mul oli täna
lõunal vähemalt +17 kraadi sooja ja päike paistis kuumalt. kunagi veebruaris oli ka üks päev ülisoe. suvi tuli meelde ja ma ei osanud end riidesse panna.
22 veebruar 2012
mulle
nii meeldivad hilisõhtused unetusetunnid, kus tulen enda maailma kriteeriumite järgi geniaalsuste peale.
täna jõudsin kahele ilusale järeldusele, millest teine on .. haha, sitaks lahe :
2 aastat hiljem ja ma käin selles ülikoolis.
(pildid pole minu omad)
täna jõudsin kahele ilusale järeldusele, millest teine on .. haha, sitaks lahe :
"fck this, i'm going to hogwarts," (Kadri Vilgats, 27 December, 2009)väljendasin ma oma saamatust ülikoolivaliku osas tol unetul ööl näoraamatu seinale.
2 aastat hiljem ja ma käin selles ülikoolis.
(pildid pole minu omad)
16 veebruar 2012
ma olen vist elus
midagi õigesti ka teinud, sest proua Karma õnnistas mind just vending machine'is ühe šokolaadi asemel kahega. gotta love technology!
13 veebruar 2012
09 veebruar 2012
rõõmusõnum vol .. 2? 3? 76?
megaõnn võib jälle alata. ja nüüd on mul jälle põhjus, miks oma neljapäevasid oodata (hoolimata faktist, et see üks mu töisemaid päevi nädalas).
nimelt, mu antropoloogia seminari juhendaja on sel semestril Islandilt pärit Dr Arnar Árnason, kelle näol on tegemist ülihea juhendajaga. küsib, kuulab, seletab, annab vastukaja, kas su idee üldse mõtlemistki väärt on, ning ... on hea huumoriga. okei, tunnistan, et paaril korral ei saanud ta küsimustest aru, aga nagu selgus, polnud ma ainuke (kerged formulatsiooniprobleemid). pluss, tal on maailma kentsakaim aktsient - islandi ja šoti segu. muidu on ta uurimisvaldkondadeks peamiselt surm, sellega kaasnevad emotsioonid (lein nt), psühhoteraapia, mälestused, identiteet ning mingil määral ka nendega seonduv poliitika.
okei, ma üritan mitte liiga vaimustuses olla, et oma ootusi liiga kõrgeks ei ajaks. aga pärast esimest seminari tundub, et antropoloogia hakkab mulle sel poolaastal palju rohkem meeldima. (lisaks veel fakt, et me lektor pole ka enam oma 'uhm'-isid ja 'like'-isid täis lausetega tihti segaduses paistev ameerika härrasmees)
nimelt, mu antropoloogia seminari juhendaja on sel semestril Islandilt pärit Dr Arnar Árnason, kelle näol on tegemist ülihea juhendajaga. küsib, kuulab, seletab, annab vastukaja, kas su idee üldse mõtlemistki väärt on, ning ... on hea huumoriga. okei, tunnistan, et paaril korral ei saanud ta küsimustest aru, aga nagu selgus, polnud ma ainuke (kerged formulatsiooniprobleemid). pluss, tal on maailma kentsakaim aktsient - islandi ja šoti segu. muidu on ta uurimisvaldkondadeks peamiselt surm, sellega kaasnevad emotsioonid (lein nt), psühhoteraapia, mälestused, identiteet ning mingil määral ka nendega seonduv poliitika.
okei, ma üritan mitte liiga vaimustuses olla, et oma ootusi liiga kõrgeks ei ajaks. aga pärast esimest seminari tundub, et antropoloogia hakkab mulle sel poolaastal palju rohkem meeldima. (lisaks veel fakt, et me lektor pole ka enam oma 'uhm'-isid ja 'like'-isid täis lausetega tihti segaduses paistev ameerika härrasmees)
06 veebruar 2012
ma vist peast
pooldebiilik.
ma tõesti ei saa aru, mis takistab mul igapäevase ühe-hingetõmbe-viisakuse:
- "terekuidassulläheb"
- "teretänanmullähebhästikuidassulläheb"
asemel ütlema:
-"terekuidassulläheb"
-"teretänanmullähebhästi"
aga no ma lohutasin end jälle vanade eestlastega ja mõtlesin siis seminaris oma kohale istudes, et "kus viga näed laita, seal tule ja aita," ning loodan, et aitan end sellega, et lõpuks kunagi õpin oma vigadest. (kunagi = võimalikult ruttu)
aga muidu ma olin eelmisel semestril nii vaimustuses oma rahvusvahelise suhete seminari juhendajast, et sain teada, millal ta sellelgi semestril tunde annab, ning nüüd lõpetasingi jälle tema klassiruumis istudes. tunnistan, et tundsin end eriliselt, kui ta tundis mu ära ja tervitas kohe sõbralikult, mäletas mu nime ning tõi tunni jooksul näiteid (ok, tegelt oli aint üks - see oli ilukirjanduslik liialdus siin), kuidas näiteks antropoloogid asju teisiti tõlgendavad (vaadates mulle otsa samal ajal). ja loomulikult, kui ta rääkis pool tundi kriitilise mõtlemise tähendusest ja olulisusest, tahtis mingi osa minust väikeseid südamekesi oma vihikuservale kritseldama hakata. a see oleks vist veidi kentsakas olnud.
muidu on täna esmaspäev ja mul on tuju hea. imelik, ma tean. oma haigusest olen ma põmst üle saanud. vahetevahel okasionaalne köhahoog, aga see ka taandub juba. väljas oli täna +7 kraadi sooja ja ma nööpisin mantli eest isegi lahti (ok, mitte täitsa ja ok, mul on soe mantel). a mõte on selles, et ilm oli ilus, linnud laulsid ja päike paistis. ehk ei olegi Aberdeeni näol tegu kõige nõmedama ilmaga linnaga maamuna peal?
ma tõesti ei saa aru, mis takistab mul igapäevase ühe-hingetõmbe-viisakuse:
- "terekuidassulläheb"
- "teretänanmullähebhästikuidassulläheb"
asemel ütlema:
-"terekuidassulläheb"
-"teretänanmullähebhästi"
aga no ma lohutasin end jälle vanade eestlastega ja mõtlesin siis seminaris oma kohale istudes, et "kus viga näed laita, seal tule ja aita," ning loodan, et aitan end sellega, et lõpuks kunagi õpin oma vigadest. (kunagi = võimalikult ruttu)
aga muidu ma olin eelmisel semestril nii vaimustuses oma rahvusvahelise suhete seminari juhendajast, et sain teada, millal ta sellelgi semestril tunde annab, ning nüüd lõpetasingi jälle tema klassiruumis istudes. tunnistan, et tundsin end eriliselt, kui ta tundis mu ära ja tervitas kohe sõbralikult, mäletas mu nime ning tõi tunni jooksul näiteid (ok, tegelt oli aint üks - see oli ilukirjanduslik liialdus siin), kuidas näiteks antropoloogid asju teisiti tõlgendavad (vaadates mulle otsa samal ajal). ja loomulikult, kui ta rääkis pool tundi kriitilise mõtlemise tähendusest ja olulisusest, tahtis mingi osa minust väikeseid südamekesi oma vihikuservale kritseldama hakata. a see oleks vist veidi kentsakas olnud.
muidu on täna esmaspäev ja mul on tuju hea. imelik, ma tean. oma haigusest olen ma põmst üle saanud. vahetevahel okasionaalne köhahoog, aga see ka taandub juba. väljas oli täna +7 kraadi sooja ja ma nööpisin mantli eest isegi lahti (ok, mitte täitsa ja ok, mul on soe mantel). a mõte on selles, et ilm oli ilus, linnud laulsid ja päike paistis. ehk ei olegi Aberdeeni näol tegu kõige nõmedama ilmaga linnaga maamuna peal?