megaõnn võib jälle alata. ja nüüd on mul jälle põhjus, miks oma neljapäevasid oodata (hoolimata faktist, et see üks mu töisemaid päevi nädalas).
nimelt, mu antropoloogia seminari juhendaja on sel semestril Islandilt pärit Dr Arnar Árnason, kelle näol on tegemist ülihea juhendajaga. küsib, kuulab, seletab, annab vastukaja, kas su idee üldse mõtlemistki väärt on, ning ... on hea huumoriga. okei, tunnistan, et paaril korral ei saanud ta küsimustest aru, aga nagu selgus, polnud ma ainuke (kerged formulatsiooniprobleemid). pluss, tal on maailma kentsakaim aktsient - islandi ja šoti segu. muidu on ta uurimisvaldkondadeks peamiselt surm, sellega kaasnevad emotsioonid (lein nt), psühhoteraapia, mälestused, identiteet ning mingil määral ka nendega seonduv poliitika.
okei, ma üritan mitte liiga vaimustuses olla, et oma ootusi liiga kõrgeks ei ajaks. aga pärast esimest seminari tundub, et antropoloogia hakkab mulle sel poolaastal palju rohkem meeldima. (lisaks veel fakt, et me lektor pole ka enam oma 'uhm'-isid ja 'like'-isid täis lausetega tihti segaduses paistev ameerika härrasmees)
1 kommentaar:
ijeee
Postita kommentaar