Oma päeviku sain ilusasti kätte. Ja topicu sain ka probleemideta tehtud. (ool thänks tu Kaisa).
See jube nädal on ka nüüd üle elatud. Veel jubedam on jälle ees. Miks alati tundub, et eelseisev nädal on jubedam. Tegelikult ka. Või on asi lihtsalt selles, et mida aeg edasi, seda jubedamaks ainult läheb? Ja nüüd kostub kuskilt mingi hääl: "It only gets worse."

Igatahes. Pikk-pikk nädalavahetus (tervelt kaks täispikka päeva, millest üks kulub õppimisele) on ees. Seda ma kavatsen täiel rinnal nautida: magada ja lõbutseda ja õppida. Jees, dät's leim, aga nii ma plaanin seda veeta.

Muide-muide. Jack Johnson on hea. Jamie Cullum ka minu meelest. Või noh, endiselt. Ta uus plaat on mycket bra. (Selle a-tähe asemel peaks see rootslaste spets a ringiga olema vist. See täht mida Liina hääldab aaaamering.)

Ja nüüd mu sõsar naerab ennast herneks.

Nagu ma enne ütlesin, ei saa minust kokk. Veel vähem õmbleja.
Aga õnneks sai see jube nädal läbi. Nüüd on üks veel jubedam ees. Ja noh, selle jubeda nädala lõpetuseks suutsin ma oma päeviku ära kaotada. Ma siiski väga-väga loodan, et see on literatuuriklassis, kus ma seda viimati enda mäletamist mööda nägin. Ja täna selgus veel see pisiasi, et mul endal ei ole selle klassi võtit kuskilt võimalik saada. Päris jube. Ja koristajaid ma ei näinud. Ma siiski loodan, et ma saan kuidagi oma Eesti topicu tehtud, hoolimata pisiasjast, et pooled materjalidest on päeviku vahel.

Ma olen viimastel päevade jooksul (või noh, nädalate jooksul) avastanud, et minust vist ikka kokka ei saa, ükskõik kui palju ma üritaksin. Mis sellest, et oma sünnipäeva puhul viisin kooli mufffffineid, aga noh.. (Siia tuleb selline eriti khuuli näoga emmessenni smaili.) Saladuskatte all tegin ma need muffinid tordipulbrist, niiet ma vist ikka nii ei saa öelda, et ma need PÄRIS ise tegin. Sest et alati aitab keemia kaasa. (HAHA) Ja rääkides keemiast, avastasin ma tänase tunni jooksul, et ma saan aru, mida ma tegema pean. Kui õpetaja annab ülesande kätte, oskan seda lohvalt teha. VAO lihtsalt selle peale. Ma olen ise nii uhke praegu enda üle. Selline.. tuupuri tunne tekkis kohe. Ja ego on ka katusest kõrgemal, niiet te peate kannatama.

OH, rääkides egost. Tähistasin ma täna koolis oma sünnipäeva. Jubearmas oli see, et sain lilli ka. :) Ma absoluutselt ei osanud seda oodata. Oehoehoeh. Kui Ireen hommikul enne inglise keele tundi mulle vapustavalt ilusa roosi kinkis, oli see küll parim algus päevale. Tõesti noh! Oeh. Nii hea tuju tuleb kogu aeg, kui sellele mõtlen. :)

Puhh

Viimastel päevadel olen mõistnud, et endale meeldiva kanga leidmine polegi nii lihtne. Ma mõtlen selliselt meeldivat, et hind ei jätaks rahakotti tuuletõmbust. Aga täna ma lõpuks leidsin kuldse kesktee: must. Aun on vist küll väga-väga õnnelik, kui näeb, mis leinariietust ma eelistan. Haha! Aga mul on ükskõik, see endale mulle vähemalt meeldib. :)

Ja homme! Homme on rebaste retsimine. Peaks vist vägaväga vara üles tõusma, et õigel ajal pealtvaatajana ja raadiohäälena kohal olla. Siis saab kõva häälega üle kooli teiste üle itsitada. Hahahha!

Üle pika aja leidsin põhjuse täiendada oma ploogiajalugu veel ühe postituse võrra. Seekord on selle põhjenduseks sündmus: mu õde tuli eile. Sellega kaasnevad ka minule mõned seiklused, millest ma võib-olla viitsin mõni teine kord rääkida. Tegelikult on mul praegu ka päris palju energiat, sest et ma magasin kolm tundi. See oli vahva. Aga ma vist ikkagi jätan selle mõneks teiseks korraks. Selle jutustamise. Aga võib-olla ei jäta ka. Pagana pihta, mulle ei meeldi see, et ma olen Kaalude tähtkujust. Ma tõesti ei suuda kunagi otsustada. Jubejubejube!
Okei. Leidsin kompromissi. Teen lühikokkuvõtte. Laenasin Handolt bassi õe jaoks (mille eest ma väga-väga tänan teda), ootasin rongi Balti Jaamas (rongi, mis jäi kümme minutit hiljaks), läksin õega bändiproovi kaasa ning avastasin, et Dharma Gaia teeb head muusikat. Tegelikult ka. Nad esinevad Pudi Rida Rockil ka.
Ja nüüd kui ma loen, siis ma avastan, et ilma pisiasjadeta pole see seiklus pooltki nii huvitav. Haha. Ma tean, ma jätan väga mageda mulje niiviisi. Aga noh, mul ükskõik. :)

Hm. Ja täna oli bändiproov. Sellise bändi proov, kus ma ise ka mängin midagi. Või noh, üritan vähemalt muljet jätta, et mängin, sest et ma ei oska nagu eriti või nii. Mul tekkis väga saamatu inimese tunne, kuigi juba midagigi võiks ju ära teha, sest et kuus aastat juba seda pilli mängitud. Aga ei, ma ikka ja jälle üllatan ennastki tõestades, et ma olen tõsine valge. Ja teised jätsid väga-väga osavate inimeste mulje. Vao! lihtsalt selle peale!


Praegu tuleb telekas South Park: the Movie ja mina istun rüperaal (jah, tõesti, see on uus eesti keelne sõna lap-topi jaoks) süles ja mõtlen, et peaks selle lobaajamise ära lõpetama siin ploogis. Ma lihtsalt raiskan nende vaeste inimeste aega, kes on võtnud nõuks aeg-ajalt mu postitusi lugeda. Aga samas võib ka seda hullust jätkata ja meelega, või isegi hea meelega, teiste aega raisata.


Täpselt seitsme päeva ja nelja minuti pärast on midagi vahvat! :)

Ma võtsin täna kõik oma jõu ja jaksu kokku ja uuendasin oma ploogi välimust! (Rõõmuhõiskeid, paluks?) :)

Eile käisin raamatukogus Burdasid otsimas, tulemuseks oli kaheksa Burdat, aga viis võis ainult laenutada. See oli jõhker otsustamine, arvestades veel seda, et ma olen kaalude tähtkujust. Õhtul käisin Othellot kuulamas, mis tõesti oli hea. Üle ootuste hea!

Ma just alles praegu avastasin, et vahepeal on kool alanud ja juba mitu-mitu päeva peal olnud, kuid mina pole sellest siia midagi kirjutanud. Mul on vist midagi viga, et midagi nii-nii kohutavat mainimata jätta. Ahjaa, koolistress ja sügisväsimus on. Ja seda kõike peale esimest koolinädalat. Enda lohutuseks võin öelda, et ma pole ainuke, loodetavasti. Kõige jubedam on see, et õpetajatele on aastad õpetanud, et tuleb esimeselt nädalal kohe õpetama hakata, muidu tuleb kaks nädalat õpilastelt ühte ja sama juttu: "Aga kooli algus on ju... ." Jube lihtsalt, see on ainuke sõna, mis oleks õige kirjeldamaks seda olukorda, mis koolis on. Tekib küsimus, et miks ma ennast sinna linnamüüride vahele ei mata. Siis saaksid linnainimesed ka mind vaatamas käia, kui nad neid müüre tüdrukute tulevatesse riietusruumidesse vaatama saabuvad. Asi on lihtsalt nii, et linnamüürid, mis avastati meie kooli parkla alt, peavad säilima ja linnakodanikel peab olema võimalus neid vaatamas käia. Ja kuulujutud kuulutavad, et vaateruumiks saab tüdrukute riietusruum. Ja ma siiralt loodan, et see on ainult kuulujutt. Meie igavesest spordihalliprojektist ei tule midagi välja, sest et nüüd on ta spordihall/muuseum.

Täna kogesin enda nahal, et parim uni tuleb ühiskonnaõpetuses. Ma nägin isegi und ka, aga kahjuks enam ei mäleta. See ainult meenub, et kaks korda ärkasin üles. Esimene kord kasutas Teele füüsilist jõudu ja tonksas mind küünarnukiga, teine kord ütles õpetaja väga järsul hääletoonil: "Indrek, loe edasi." Kui ma ehk oleksin ise ärganud, oleks äkki unenägu meeles, aga kes teab.

Rääkides unenägudest tuli mulle meelde, mida ma öösel unes nägin. Nägin seda, et meil oli peres beebi ja me käisime Viru keskuses duši all, sest olime šoppamisest väsinud. Ehk siis all ehete osakonna asemel oli kümme punaste kardinatega duširuumi. Väga-väga naljakas lihtsalt, mida aju toodab.

Ja seda ka veel, et mul on reedeti muusikakool neljast seitsmeni. Ma ruttan pärast kooli Nõmmele kohe. Häo khuul is dätt? Ja jah, Evelin, ma tõesti sõidan Nõmmeni välja! :) (Sa ikka reedeti sõitsid bussiga, et sul ikka polnud hispaania keelt, eks?)


Ja seda ka veel, et ma tegin ühe testi. Selgus, et ma olen sinine ja roheline.
Kokkuvõte:
ISIKSUS Oled sündinud hoolitseja, usud et iga inimene on armastust väärt. Püüad elus palju saavutada. Tahad, et asjad oleksid sinu kontrolli all, sulle ei meeldi eksida. Saavutad oma eesmärgid kergesti.
KOOL Sul leidub alati aega, et oma elu organiseerida. See aitab pingetest vabaneda. Kuna sulle ei meeldi läbi kukkuda, piitsutad end saavutuste nimel eriti agaralt. Sa õpid kiiresti ja naudid vaimseid väljakutseid.
ARMASTUS Sul on kõrged standardid. Inimest, kes neile vastaks, pole kerge leida. Vajad kedagi, kes räägiks oma eesmärkidest ja oleks nende poole liikumisel sama tarmukas kui sina.
KARJÄÄR Saaksid hästi hakkama maakleri, mänedžeri või müügiesindaja ametis. Sulle sobiks ka eraettevõtlus.

Ehk siis ma panin kaks asja kokku. Läks täppi?

Praegu veel avastasin, et alustasin selle kirjutamist 11:16, praegu on kell juba 11:53. Ma olen vist flegmaatiliste kalduvustega?

ma käisin eile kinos! Tšaarli änd de tšokolet fäktorit vaatamas-kuulamas. pärast seda tuli jube-jube šokolaadi isu. aga see šokolaad ei olnud pooltki nii hea, kui ma lootsin. ja õhtul tegi vend pitsat ja ema saiavormi. liiga hea lihtsalt!
täna käisin koolis raadiovärgendusega tegelemas. nägin inimesi, keda tükk-tükk aega pole näinud - õpetajaid. see ei olnud ilus vaatepilt. pole mitte minigsugustki tahtmist homme hommikul vara üles tõusta ja kooli poole sammuma hakata! okei, tegelikult väike tahtmine on, aga selle ma surun alla, sest et ma tõesti ei viitsi! ma olen lihtsalt kohutavalt laisk.

eile parandasin õe kollaseid villaseid sokke. varvastae juurest oli veidi katki. mina kui osav kuduja, mõtlesin, et koon veidike. panin vardad sisse ja kudusin kolm ringi. tulemuseks on nüüd augu kohal ristikheina meenutav soperdis. aga vähemalt parandatud sain! ja hargnema vist ei hakka niipea!

ja õde läks täna ära, Tartusse. dätt iis sääd. aga eks Pudiridarokil kohtume. seegi hea!

Alles hiljuti mõtlesin, et kui palju saladusi on Saiakangi seinad kuulnud. Kui need seinad saaksid rääkida, siis tuleks oi-kui-palju salasoove, unistusi ja ka klatši välja.

Tahaks nii, et kordki elus ühel hetkel kõik su unelmad täituksid, et sa näeksid, kuidas siis oleks, kuidas kõik toimuks. Ja siis veel tahaks tulevikku näha. Piisaks paarist minutist ja niimoodi, et mäletaks minevikku ka. Oh, paljutki tahaks!