murel rokib noh! täna avastasime on pändiga võimed, mille olemasolust me polnud teadlikud. osavus noh! tige tikker tuleb päris hästi välja, ühe korraga saime päris vilunuks. meil on tulevikuplaanid tehtud: teeme lugusid, plaadistame ja saame kuulsaks! (selle kuulsuse-osa panin ma küll ise juurde.)

igatahes. head ööd. magama peaks minema

ja seda ka veel, et ma maandun lähipäevil maale, niiet jälle tuleb minust puhkus!

täna ärkasime õega hilja ja mõtlesime, et peaks midagi tarka tegema. kell kolm tuli mõte, et läheks turule ja ostaks midagi värsket. veerand tundi enne nelja panime Nõmme turu poole ratastega plagama. kartulileti juures müüjad imestasid õe viiekümneseitsmenda aasta uunikumi pärast ja arutasid velgede ja raamistiku valmimisaasta üle. vahva, nagu mingi iidne auto oleks olnud.
tagasi tulime kartulite, murelite, mustikate, maasikate, kurkide ja nektariinidega. tegime korraliku lõunasöögi, magustoiduks tegime kooki. siis oligi õhtu käes, kell oli seitse. kõik oli kusjuures jube maitsev.

ja seda toorest kraami sai nüüd öökimiseni süüa.

Biker Mice From Mars tekitab tõsist nostalgiat. mina oli vanasti Throttle, õde Vinnie ja vend Modo. oh seda lapsepõlve küll. ;)

hiiumaanahk tuleb maha. ma võiksin varsti seda müüma hakata.

eile oli väga-väga tore. ma lihtsalt eeldan, et hando jätkab oma laagrite tegemist. siis saab peaaegu igal õhtul sellist mõnusat muusikat kuulata ja head seltskonda nautida.

ma vist just avastasin, et mu elu pole üldse huvitav. evelin meil siin, käis langevarjuga hüppamas. no on tsikk noh. selle peale pole mitte midagi muud öelda kui, ma tahan ka! varsti hakkan ma jalgu vastu maad trampima, juukseid kiskuma, käsi puusa panema ja röökides ja karjudes nutma.

eile käisin ma kinos ja linnas ja avastasin, et igal pool on saled-aled. mina kui nädala-ajane-hiiumaalane ei teadnud sellest midagi. ja kui kellelgi on raha üle, siis alati võib selle mulle kinkida, küll mina juba sellele kasutuse leian.

praegu just avastasin, et kell on 16:16. peab midagi soovima! ... okei nüüd on juba hilja...

ma nüüd kirjutan siia üles, et kahekümneseitsmendal juunil panin ma enda ploooogile käunteri. sest et siia pole ma veel seda kirjutanud.

mul on hiiumaast vasak jalalaba paistes. parmud sõid ära. täiesti jube noh. ja täna käisime õe-vennaga piknikul. pärast seda hakkas kõht valutama, sest et ma sõin liiga palju. aga pärast läks kõik korda.

ja kurbadest asjadest ma lihtsalt ei räägi.

ja headest asjadest nii palju, et siis juba täna. ehk noh...kuna kell on kaksteist läbi, on mu vanemate pulmaaastapäev. väga äge, eks! :)


ja kui ma tavaliselt kirjutan piissss, siis ma ei mõtle seda inimpissi vaid seda piiiissssii... nagu inglise keelset piiisssi. ehk siis peace noh! rahu noh! või värki!

fa-fa-fa! ma olen tagasi. änd the horror bigins ögenn! livv uitt dätt! :)


piissss! ja haarake päikest ja pilvi, need ulatuvad teieni!

täna rabasin ma tööd teha, nii hullusti, et kõht rebenes. tegelikult ei rebenenud ja tööd ei teinud ka hullusti. lihtsalt koristasin ja pakkisin. homme lähen hiiumaaaaale! jehu! kaheksa päeva puhkust minust. nautige seda nii kaua, kuniks seda on. eksekseks!

ja täna käisin veel puugisüsti ka tegemas. ma olen ko-hu-ta-valt eeskujuliku käitumisega. vaktsineeritud ja puha. ülejäänud ma lihtsalt vaikin maha.

ja mina ei tea mis ma küll teen. kõik minu ümber on kohutavalt andekad: kirjutavad, luuletavad, musitseerivad, teevad sporti ja on veel pagana head selles. mina ei suuda isegi vajalikuks ajaks pükse ära parandada.

miks ma küll selliseks olen loodud?

kell on südaöö läbi. ehk siis kell on kaksteist läbi. täna on juba homme. või noh, saate aru ju küll.

eile olesklesin kodus. kuid lõpuks koristasin oma kirstu ära. rookisin vanad vihikud välja ja uusi ka sisse ei pannud, sest neid lihtsalt pole. ja õhtul tegin endale ehteid. väga šefid tulid. aga täna läks sõrmus juba katki. kui koduuksest sisse astusin lõin käe vastu raudust ära ja siis pool palli tuli küljest ära sõrmusel. :( dät's sääd.
täna külastasime ireeniga kaltsukaid. ma sain endale kolmekümne eesti krooni eest väga-väga ilusa koti. ma olen nüüd lõpuks uhke enda üle!

ja liina, oh, see minu õde liina, on kohutavalt tubli. ta saab tartu ülikooli tingimusteta igale poole sisse. see on lihtsalt üli-üli lahe! peaks ka mõnel olümpiaadil teise koha saama, ehk siis saaks ka kunagi? väga äge. ja elleri katsetel läks tal päris normaalselt, nagu ta ise väidab.

ja hando ja karl ja siret ei pea kooli vahetama. see on ka tore. jäävad! alatiseks! :)


kõik on lihtsalt väga tore ja hea.

täna oli ülimalt tore. päeva lõpuks me otsustasime eveliniga, et hakkame sõbrannadeks. või noh. evelin tegelikult ütles, et selle otsusega peab veidi veel ootama.. aga ega see kaugel enam pole..;)

algatuseks me rüüstasime tiimarit. otsustasime, et hakkame kunstnikeks ja teeme ise endale originaalsed ehted. minu arve oli 74 eesti raha ja evelini oma 85. ma ei või kui palju ägedaid asju sealt tegelikult leidis. väga-väga lahe lihtsalt. evelin kusjuures pani maha päeva killu. vaatas mingit lille ja ütles: "neid topiks küll kuskile". aga kuhu, see jäi mulle arusaamatuks. ;) ma rohkem ei kirjuta midagi siia, mis üllad ja lahedad ideed meid külastasid, sest äkki keegi varastab ära ja siis me pole enam originaalsed, mille poole me nii-väga püüdleme. ;)
pärast seda piinasin evelini oma teksasteotsinguga. lõpptulemus: minul: hall pluus, null paari teksaseid. evelinil: triibuline pluus, null paari teksaseid (sest tema ei otsinudki) .
ja veel avastasin ma kui hea on raphaeli ja tiramisu jäätised kristiine keskuse esimese korruse itaalia-jäätise-putkast ostetuna. vapustav lihtsalt. pärast jäätise söömist ja pärast veidikest pükste otsimist ja pärast ilusate kleitide avastamisrõõmu siirdusime midagi soolast sööma. evelin piirdus salatitega. mina haarasin kõrgemalt ja ostsin prismast pitsalõigu ja dallase saia. ja loomulikult ei tohi ka mainimata jätta purgilimonaadi, millest mul pärast süda pahaks läks.
mustamäel läksime me otsima kaltsukat, mis pandi pool tundi enne meie saabumist kinni. siis läksime minimaxi otsima. mis pandi samuti õigel ajal kinni. lihtsalt meie jõudsime liiga hilja sinna. lõpuks jõudsime pagaripoistesse 10 minutit enne sulgemist. hea seegi. :)
mustameäl me veel veidi jalutasime. ja laulsime kõva häälega: "uuulallallaa, ai laav ju beibi. uullallallallaa laav miiii tunait!" sinna vahele tegin seda kärisevat häält ka, seda häält, mida evelin teha ei oska. ja kui ta üritab, siis saab palju nalja. selle laulmise peale hakkas üks vanatädi meid vaatama ja evelin lehvitas talle. me vist meeldisime talle. :) (või kui ei meeldinud, siis nalja ja mõtlemisainet sai ta tänu meile küll...)
sutsu aja pärast avastasime laste mänguväljaku, kus oli kiik ja liumägi ja ronimisredel, kus sai väga mugavalt istuda. sinna me siis jäimegi. enam kui pooleks tunniks, kuni tuli väike tüdruk nimega anet ja ronis meie kõrvale istuma. kuulas meie juttu ja vaatas meid veidike aega, kuni me tervitasime. ja ta tervitas vastu. siis hakkas tema rääkima ja meie kuulasime. vahepeal me laulsime talle. sest et ta palus, et me laulaksime. lõpuks tema kuulas ja meie rääkisime ja meie kuulasime ja tema rääkis. noh sama moodi, nagu tavaline vestlus ikka käib. tegelikult jättis ta endast väga intelligentse ja targa lapse mulje. ta oli viie aastane. kõigest. ja ta kõnevõimekus ja sõnavara oli kohati kõrgemalt arenenud kui minu oma.
tahaks endale ka kunagi sellist. sellist tarka ja toredat last. aga selleks peab olema heade geenidega issi. keegi on vabatahtlik?

pärast nägime eveliniga trolli, millel oli täht D peal. tekib küsimus: kuhu sõidab troll number D? "Depoosse," vastab keegi sosinal nurgast. :)
ja veel peale seda. tuli killer nali! kõnnime tipi ühikatest mööda trummi poole. ja kuskil platsil on ratastega kolm tüdrukut, kes näisid minu jaoks väga-väga sarnased ja umbes 10-aastased. mida lähemale me eveliniga jõuame, seda kavalamate pilkudega nad meid vaatavad. lõpuks sosistab kõige esimene teistele: "Vaata, kes tulevad!" Veidi aja pärast vastab ise oma küsimusele veel vaiksemal hääletoonil: "Inimesed tulevad..."



ja sellest tuli nüüd vist mu rekord. pikkuserekord noh!