eino täna oli küll päeva k+rghetk mitte orkestriproov, vaid tsill noorema +ega kohaliku järve ääres. olime just mingi miljon korda saja plärtsatusega ja seitsmekümnel erineval viisil vette hüpanud, kui ma ütlesin, et ma lähen päevitama. ja siis paistis päike ikka üheksakümnega ja ilgelt palav hakkas ja ma j+udsin m+elda, et hullult m+nna on. siis ujusime üle järve ja tagasi ja siis läks päev edasi.

+htupoole oli orkestriproov. ganz naljakas, sest nad ainult mängivadki marsse ja häälestus pole kodune teema kahjuks. ma arvan, et kui enne, eestis olles, seisis elevant mul ikka suhteliselt kolme jalaga k+rva peal, kui ma pidin enda pilli häälestama, siis tagasi eestisse j+udes seisavad vähemalt kaks tiinet emaelevanti koos oma olemasolevate pojukestega minu k+ikide k+rvade peal. mitte nii ganz naljakas kahjuks. aga inimesed on nii toredad ja s+bralikud. seda eriti veel siis, kui ma kohalikus keeles neile head aega ütlen. ja ERITI veel siis, kui ma ütlen neile kohalikus keeles orava saba, mis mul kahjuks kogu aeg meeles pole. hoachkatschlschwuachh. midagi taolist.

ja nii tore on, et eesti keele slängis saab igasugu asju numbritega väljendada - lendasime SAJAGA peale ja siis tegime SEITSEKENDSEITSE tiiru ümber maakera.