Hokei, nüüd on asi nii kaugel, et uus ja veel jubedam veerand on peal. ja mu õde läks täna tagasi Tartusse ja homme tuleb vend. juhuu! tükktükk aega pole näinud. võib-olla see lihtsalt tundub mulle nii, aga noh, vahet pole, peaasi see, et ta on tulemas.

eile sain teada, et täna on saksa keeles kuskil kuuekümne sõna põhivormide peale töö. ja noh, need ei ole ausaltöeldes kõige kergemad asjandused, mida pähe taguda. täna lõppes asi siis nii, et enne tööd tegime seda tavapärast värki, kus kõik tõusevad püsti ja õpetaja küsib. see, kes valesti vastab, istub. ja noh, ma olin vist väga-väga õnnega koos, aga mul tulid kerged sõnad ja ma jäin viimasena püsti. siis ütles õpetaja mulle rõõmsalt: "Sehr gut, fünf. Auf Wiedersehen." Selle peale ei osanud ma midagi teha ega öelda, kuna šokk oli ikka väga-väga suur. seda seetõttu, et ma polnud jõudnud neid kõiki läbigi õppida. et nagu oma kümme sõna oli lõpust õppimata ja algus oli ka juba ununenud. igatahes. pikk ja tegelikult tühine jutt, aga mina pääsesin saksa keele tööst. point oli lihtsalt selles. ja noh, tunnist ka, sest kümme minutit pole mingisugune ajakadu. :)