"To be full enough to give, and to give from one's fullness: what deeper urge is there?"

(J. M. Coetzee) 

 

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 20:

- Kuidas tunda lennujaamas eestlasi ära?
- Mehed harilikult torisevad ja teevad nalja. Ja siis magavad. Naised vinguvad ja kannavad roosat. Ja siis magavad.

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 19:

Kui Sind ootab ees vastik kohustus, millest üritad ära viilida, siis söö tervislikku eluviisi järgides kommide asemel kuivatatud puuvilju. Kui saiakeste ja šokolaadi ületarbimine paneb kõhu kinni, siis kuivatatud ploomidel, näiteks, on hoopis vastupidine efekt - päev kodus voodis / vetsus garanteeritud!

Juhtnöör Edukaks Eluks vol 18:

Kui oled vaene üliõpilane ning tahad kordki makaronide asemel mingit (odavat!) rooga teha, siis prae pannil tükeldatud sibul, lisa juurde keedetud makaronid ning kalla üle ka törtsu koorega. Palju õnne, said just valmis ülimaitsva PASTAROA!

mm..

eksamite aeg! juhhuu!

kui

Aberdeenis on suur tuul, siis ei lenda sulle siin mitte paksu linnatolmu näkku (sest siin sajab suhteliselt palju vihma), vaid vanad kilekotid, suitsukonid, ajalehed, tühjad krõpsupakid, kakajunnid ja muu kergestilenduv tänavapraht.

ma peaksin..

õppimaaa-aaaa,
aaaa-aagaaa mõtlesin hoopis laulu väljaa-aaaa.
nanananananana
shallalalalalalaaa

täitsin

mingit ankeeti.

küsimus: kui vana sa oled? näpud hakkasid "18" kirjutama.

pärast mõttepausi jõudsin ikka praeguse vanuseni.

ma ei tea, mis muutuma peab, et kunagi ajale järgi jõuaksin.

Õhus on.. paljutki

Ma istun praegu mitte päris maailma parimas kohas, kuid ligilähedal. Lennujaama saabumiste ala on üks emotsiooniderohkemaid paiku, kus viibida. Ootajate ootusärevus, reisijate väsimus, taaskohtumiste rõõm, üksinduse kurbus, laste kilked, nerukurrud, väsimusjonnid. Kõrvallauda lattet segama istunud väsinud ärimees, kes asub oma õhtust snäkki The Times'i saatel nautima, ning samal ajal minust teiselt poolt mööduv über-relvastatud (I'm talking kuulivestid ning hiiglaslikud automaattulirelvad risti rinnal, silmis hirmutavalt kahtlustav pilk) politseinikepatrull. Plätude ning liigsuurte seljakottidega maailmarändurid, ärapõlenud nahaga punapead tarimas hunnikut surfilaudu, ülikoolist vaheajaks kojusaabuvale pojale vastu tulnud isa, lõbusad punkarid, lonkav noorsand, viie-aastane tirts lennukilt saabuva issi harali kätesse jooksmas (samal ajal paar õnnepisarat poetades), järjekordne (minu teada täpselt seesama) politseipatrull (endiselt kahtlustav pilk silmis) ning kohvikudiivanil unelevad magajad, kel ilmselgelt liiga palju tunde veel uue lennu väljumiseni.

Seejuures ka kohvikupoiste argielu, pilootide ning stjuuardite/stjuardesside õhtuväsimus päeva viimastest lendudest, koristajate tüdinenud pilgud, roheliste vestide tatsuvad jalad. Ja siis need esmakohtumiste tüüpilised vestlused erinevate keelte olulisuse ning raskusastmete üle, mida segab aeg-ajalt automatiseeritud teadustajatädi hääl, kes meenutab, et kohvreid ei tasuks jätta järelvalveta ning et pardale on lubatud vaid üks ühik käsipagasit - jeps, lendan odavlennufirmadega.

Mmm … inimestevaataja paradiis. Aga ärimehe latte jahtus ära. Samas, äkki talle meeldibki külm kohv.

veel suve

käisime ühes teises pargis täna ja saime kodu ka ilusaks ja lillelõhnaliseks: