vastuseks kommentaaridele: jah, ma olen siiski veel elus. ei ole ühtegi kuristikku siin mägede vahel kukkunud (kui aus olla, pole ühtegi näinudki), kui k+ik need ordu välja jätta, kus ma tegelkult elan eksole, ja pole ühegi milka lehma poolt ka veel ära söödud, et minust veelgi paremat shokolaadi teha. :) ja madis, m+iste "konkreetselt otsi andma" tähendab eesti keeli "ära surema". a no, sa penskar, pole vist noorte slängiga enam kursis (v+i aretan ma siin iseomaenda eesti keele slängi välja..?)
ja siis jätkuvalt vabandused mu eesti keele +igekirja pärast. mitte aint neid katuseid ei m+tle ma, vaid .. igast mui reegleid ja asju ka, mida ma enam normaalse inimese kombel järgida ei suuda. sortsports, elate üle ju.
...jätk..
viinis oli tore, nagu ma juba ennist ütlesin. k+igepealt suundusime haus der musik'i. maja, kus läbi viie korruse on austria muusikaelu tutvustatud. k+ik need k+igek+igek+ige klassikalisemad heliloojad ja filharmoonikud (ja nüüd kirjutasin kindlasti selle s+na väga valesti) olid seal esindatud igast seinte ja stendide ja vaateakende peal. ja ägedaid installatsioone oli ka. näiteks mida kuuleb kuuekuune loode ema k+hus. v+i milline on tokyo tänavamüra. v+i hoopis antarktika tuul. ja mingi toreda tehnoloogia läbi sai virtuaalse orkestri dirigeerimist ka proovida, aga see ei olnud m+istuslikele inimestele loodud. pärast juhendi lugemist tundus k+ik väga loogiline ja kerge, kuid praktikas juhtnööre järgides tegi orkester k+ike muud, kui seda, mida teha üritasid. v+i tegid tegelikult. ja okeiokeiokei, niikuinii olime meie lollid ja ei jaganud matsu +igesti lahti, nagu ikka, aga ma jään jätkuvalt enda arvamuse juurde, et see pole m+istuslikele loodud.
edasi läksime sööma. mina s+in pastat. hästi maitses. ja kelner tundis pärast esimest s+na ära, et ma välismaalane olen. ta ise oli itaaliast ja pärast seda kui ma hallo ütlesin, küsis ta, et ahah, sa pole austerlane, EKSOLE?! ma pidin shoki saama ja m+tlesin, et fakk, kuidas saab hallo-d nii valesti siis öelda? aga no ta kuidagi seletas et välimus ja hallo ja k+ik kokku. pärast seda olime törtsu (tunnikese) niisama viinis kesklinnas jalutamas. jah, see nägi endiselt täpselt samasugune välja kui eelmised kaks korda, kui ma täpselt sel samal tänaval jalutanud olen.. (jah, rohkem pole eriti seal, viinis, käinud ja no alati satun samale tänavale jalutama). järgmiseks oli planetaarium. see oli äge. ei saanud küll sajaprotsendiliselt k+igest aru, kuid värk käis ikka osoonikihi, selle puudumise, marsi- ja maaelu ümber. edasi läksime wiener prateri peale. see on vaateratas, kust avaneb (ülla-ülla!) ilus vaade viinile. sai ilusaid ... vaatepilte teha. (kes ilgelt huvitatud on (jah, isa, see on sulle), siis siin on link: http://www.prater.wien.info/). ja puhtjuhuslikult asus wiener prater l+bustuspargis ja kadri sai siis +htupoolikul seda väikest last enda sees välja elada igasuguste (teiste jaoks) okserataste ja -rakettide peal. illlllllllllllllllllllgelt lahe oli. mina olengi l+bustuspargifanatt. kui keegi PUHTJUHUSLIKULT tahab mulle parimat eestissesaabumiskinki teha, siis v+ib orgunnida mulle ja paarile kaaslasele l+bustuspargireisi särkaniemi, soome. sest no, geniaalsel eestil pole ju l+bustusparke. v+i noh, v+ib-olla on ka, aga l+bu seal küll ei saa. ehk siis see oli VIHJEVIHJEVIHJE! ma ei tea küll kellele, aga no, küll keegi loeb ja v+tab vihjeks.
öö veetsime sealsamas karavanis, mis oli mu v+ltstädipoja garaazhi ette pargitud. +htul käisime toas ja rääkisime juttu ja oli niisama tore järjekordselt toredate ja m+istlike inimestega juttu ajada.
järgmisel päeval läksime schloß schönbrunni parki jalutama. (issi: http://www.schoenbrunn.at/) ilgelt ilus ilm oli ja siis jalutasime ja tegime nalja ja jalutasime. v+ltstädipojal on kaks imearmsat last ja üks imearmas abikaasa, niiet ekstreemselt tore oli. lastega sai nii numpsilt nalja ja mängu. sinasamasse lossiparki on ka labürint ehitatud. p++sastest ja .. p++sastest. ehk siis päris äge oli seal ka seigelda. ja pilti teha. ma muideks teen jumalasta palju pilte, aga kuna nendega on siuke junnimine, kuna mu perearvuti on endiselt muinasajast, siis ma eriti ei postita neid, vaid kirjutan dvd-d ja v+tan eestisse kaasa ja siis piinan teid slideshowdega surnuks enda pool. HAHAHAHHAHAHAHAHHAHAHAA. iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigatahes, sel samal päeval s+itsime ka tagasi siia külla. v+i noh, sinna, kus ma elan. mitte-tsivilisatsiooni minusuguse linnavurle jaoks. et no seda olen küll avastanud, et vajan tsivilisatsiooni enda ümber. et saan lihtsalt ühel päeval pähe v+tta, et okei, tahan poole tunni pärast kinno seda filmi vaatama minna, v+i et okei, tahan m+nelt tüübilt no-teatri piletid sisse vehkida, et siis padavai teatrisse putkata. mitte küla-kraavis kinni istuda ning igat tegevust kaks nädalat ette planeerida, sest transport puudub. v+i siis üldse mitte planeerida, sest transport puudub. ja oh, teatrit tahan! ja ooperit! ja kontserti tahan! kunsti tahan ka! (jah, mul sülg voolab hetkel. ning jah, pean lihtsalt end viini paariks nädalaks v+i kuuks istutama)
... tunnikell, sorri, poisid.
What can you do with the new Windows Live? Find out
20 jaanuar 2009
v+tan end nüüd kokku ning hakkan tükk-tüki haaval tagant järgi sündmuste kokkuv+tteid tegema. postitusi tuleb palju ja igaüks tuleb lühike, sest ma kirjutan neid koolis vaba tunni ajal ja no aega pole ju palju. ja endiselt läbi selle geniaalsuse, et ma kirjutan hoopis meili ja siis tuleb mingisugune järjekordne hotmaili reklaam sinna l+ppu. aga vahet pole, ma olengi hotmaili kummardaja vist siis järelikult ju v+i vääääää?
jäin pooleli oktoobrisse...
käisin 10-12 oktbooril 2008 aastal yfu pao-seminaril (post-arrival orientation). seal tsillisime kolm päeva lossis ja rääkisime tarka juttu. ilgelt hea ja tore üritus oli. ses m+ttes, et m+nusat pausi pakkus oma vahetus-elust. muide, mul tekib siin tunne, et ma olen mingi kahe identiteediga inimene, sest vahetus+pilastel ongi ju konkreetselt kaks elu. üks siin ja teine seal (vahet pole, kummast riigist vaadates eksole). okei, toimus see ülem-austrias michelsdorfis burg altpersteinis. konkreetselt oligi nii,et astusime rongi pealt maha ja m+tlesime, et ou, see hütt ongi rongijaam vääää? ja no oli ka eksole. pakkisime suured pakikesed auto peale ja matkasime kuskil tunni v+i rohkemgi mäest üles. sest no lossid ei asu ju orgudes. ja pidime k+ik konkreetselt otsad andma. eriti veel need geniaalsed eestlased, kes tulevad sirgest (maastik on sirge noh) riigist. aga kokkuv+ttes oli tore, sest pärast sai m+nusalt uhke enda üle olla, et juhhhuuu, tagasiminnes saab alla hoopis k+ndida. ja seepärast oli ka tore, et sai teise osa teekonnast "99 bottles of beer on the wall"-i lauldud. ja OJAAA, me j+udsime l+puni täpselt siis, kui lossi juurde j+udsime (okeiokei, kuskil kuus pudelit oli veel müüri peal, aga no.. siis kriiskasime ikka seda üle terve +ue, et juhhuu, aint viis ja neli ja kolm ja kaks ja üks ja null pudelit müüri peal). kui klishee see veel olla saab (ja andestage mu +igekirjavigade pärast, 6-tähte ju ei eksisteeri ja muid katuseid pole ka tähtedel olemas siin). terve selle seminari jooksul olid igasugu diskussioonigrupid, kus arutasime igast erinevaid probleeme, mis vahetuaastal ette v+ib tulla ja mis juba ette tulnud on. ehk tavaline m+nus mullamullasullasulla, mida k+ik vahetus+pilased arutavad. aa ja törts pilte sellest olen juba avalikustanud siin blogis. (vihje: keri allapoole)
18-19 oktoober aastal 2008 veetsin viinis. värk oli selles, et mu vanema vahetus+e, johanna, s+psid ja ta ise ka olid plaaninud mu "röövimise". sünnipäevakingiks v+i nii. konkreetselt oligi nii, et öeldi, et paki hambapasta, -hari kaasa ning törts magamis- ning päevariideid ka ja ole laupäeva hommikul kell kaheksa s+iduvalmis. siis seoti silmad kinni, pandi punased käerauad RAKSRAKS minu väikeste +blukeste (NOT!) randmete ümber (vihje: keri uuesti alla, olen sellest üritusest ka juba pilte postitanud) ning talutati autosse. autoks oli meie pere karavan. ja s+it läks lahti. mingil hetkel avastasin, et OU, POISID (tegelt tüdrukud k+ik eksole), ME OLEME VIINIS JU! ja kingiks oligi s+it viini. m+lemad olid ära planeeritud erinevate ürituste ja tegevustega. ilgelt tore oli . . .
. . . jätkub. mul tunnikell helises.
check out the rest of the Windows Live™. More than mail–Windows Live™ goes way beyond your inbox. More than messages
jäin pooleli oktoobrisse...
käisin 10-12 oktbooril 2008 aastal yfu pao-seminaril (post-arrival orientation). seal tsillisime kolm päeva lossis ja rääkisime tarka juttu. ilgelt hea ja tore üritus oli. ses m+ttes, et m+nusat pausi pakkus oma vahetus-elust. muide, mul tekib siin tunne, et ma olen mingi kahe identiteediga inimene, sest vahetus+pilastel ongi ju konkreetselt kaks elu. üks siin ja teine seal (vahet pole, kummast riigist vaadates eksole). okei, toimus see ülem-austrias michelsdorfis burg altpersteinis. konkreetselt oligi nii,et astusime rongi pealt maha ja m+tlesime, et ou, see hütt ongi rongijaam vääää? ja no oli ka eksole. pakkisime suured pakikesed auto peale ja matkasime kuskil tunni v+i rohkemgi mäest üles. sest no lossid ei asu ju orgudes. ja pidime k+ik konkreetselt otsad andma. eriti veel need geniaalsed eestlased, kes tulevad sirgest (maastik on sirge noh) riigist. aga kokkuv+ttes oli tore, sest pärast sai m+nusalt uhke enda üle olla, et juhhhuuu, tagasiminnes saab alla hoopis k+ndida. ja seepärast oli ka tore, et sai teise osa teekonnast "99 bottles of beer on the wall"-i lauldud. ja OJAAA, me j+udsime l+puni täpselt siis, kui lossi juurde j+udsime (okeiokei, kuskil kuus pudelit oli veel müüri peal, aga no.. siis kriiskasime ikka seda üle terve +ue, et juhhuu, aint viis ja neli ja kolm ja kaks ja üks ja null pudelit müüri peal). kui klishee see veel olla saab (ja andestage mu +igekirjavigade pärast, 6-tähte ju ei eksisteeri ja muid katuseid pole ka tähtedel olemas siin). terve selle seminari jooksul olid igasugu diskussioonigrupid, kus arutasime igast erinevaid probleeme, mis vahetuaastal ette v+ib tulla ja mis juba ette tulnud on. ehk tavaline m+nus mullamullasullasulla, mida k+ik vahetus+pilased arutavad. aa ja törts pilte sellest olen juba avalikustanud siin blogis. (vihje: keri allapoole)
18-19 oktoober aastal 2008 veetsin viinis. värk oli selles, et mu vanema vahetus+e, johanna, s+psid ja ta ise ka olid plaaninud mu "röövimise". sünnipäevakingiks v+i nii. konkreetselt oligi nii, et öeldi, et paki hambapasta, -hari kaasa ning törts magamis- ning päevariideid ka ja ole laupäeva hommikul kell kaheksa s+iduvalmis. siis seoti silmad kinni, pandi punased käerauad RAKSRAKS minu väikeste +blukeste (NOT!) randmete ümber (vihje: keri uuesti alla, olen sellest üritusest ka juba pilte postitanud) ning talutati autosse. autoks oli meie pere karavan. ja s+it läks lahti. mingil hetkel avastasin, et OU, POISID (tegelt tüdrukud k+ik eksole), ME OLEME VIINIS JU! ja kingiks oligi s+it viini. m+lemad olid ära planeeritud erinevate ürituste ja tegevustega. ilgelt tore oli . . .
. . . jätkub. mul tunnikell helises.
check out the rest of the Windows Live™. More than mail–Windows Live™ goes way beyond your inbox. More than messages
04 november 2008
ehk endiselt ilusastinaeratav mina.
Connect to the next generation of MSN Messenger Get it now!
1) umbes seal on mu vahetuspere hütt (loe: väike maja), kus ma elan
2) yfu päevadel preili austraalia (loren), preili usa (kristen) ja härra venezuela (luis) - ja no preili usal on ju parim nägu lihtsalt. ta näeb iga päev siuke välja. (okt 10, 2008)
3) meie, väljavahetatavad inimesed
4) seal lossis, kus ülem-austrias ööbisime oli päris ilus tegelt. ja no udu oli ka ja siis olid mäetipud ja siis m+tlesid, et need on pilved ja m+tlesid, et päris naljakas on, et eesti k+rgeim mägi (khmkühmhm) aint kolmsada meetrit on. peategelased pildil on mäed ja udu. see taustal seal on vabatahtlik odinn.
5) ja siis käisime yfukatega jalutamas ka ja pidi palju pilti tegema, sest pildi peal olev pildistaja tuleb soomest ja pildistatav tuleb eestist ja taustal on ju meie loss seal ja palju udu ja ilusad mäed. ja siis m+tled endiselt, et päris naljakas on, et eesti k+rgeim mägi (khmkühmkhm) aint kolmsadameetrit on.(okt 11, 2008)
6) sellised tarkade lausete rääkijad meil seal olidki. odinn ja freyja (okt 12, 2008)
7) käisime kehkas törts k+ndimas ja tegin enda klassi piffidest pilti (okt 14, 2008)
8) klassi+ed sandi ja marlene. esimene käis eelmisel aastal soomes ja teine käis peruus. (okt 14, 2008)
9) ja siis kui koolis suur vahetund v+i vaba tund on, veedame aega nii. philipp ja marlene. (okt 14, 2008)
10) käisin grazis militaarmuusikafestivalil. päris ägedaid trikke tegid teised tegelt. (okt 16, 2008)
11) siis kui mind ära rööviti sünnipäeva puhul (okt 18, 2008)
12) vargad viinis (okt 18, 2008)
13) muusikamajja rööviti mind ka kaasa. see on ka viinis. ja seal oli ilusaid pilte. (okt 18, 2008)
14) viinis käisime jalutamas ka (okt 19, 2008)
15) mina oskan endiselt ilusasti naeratada (okt 26, 2008)
ma aus+na päriselt ka kunagi päris lähitulevikus jutustan ka. k+igest k+igile ja k+ikjale.
Explore the seven wonders of the world Learn more!
31 oktoober 2008
1) soe septembrikuu päev, kui veel päriselt ka soe oli ja mul tuli järjekordselt tuju end eksponeerida
2) järjekorde 'jalutuskäik' metsas. toredate inimestega siiski. perekonnatuttavad lihtsalt
3) siis kui metalliajastusse jõudsime juba
4) minu küla kohalik järv. silt räägib rohkem kui tuhat sõna
5) kohalik külakirik
6) ma päriselt elan ka maal, aga tegelt mitte nii kõrgel, et vaade niiiiiii ilus oleks kogu aeg
7) käisime alam-austrias kord ja siis ühed mängisid ja teised mitte
8) minu kapellmeister (too vasakul). dirigent vist maakeeli.
9) yfu-kohtumisel kõrgel udu sees. vasakul on preili prantsusmaa ja paremal preili kolumbia
10) mulle päriselt meeldib ka end pildistada
ma tegelt kunagi kirjutan pikemalt ka, ausõna.
Explore the seven wonders of the world Learn more!
08 oktoober 2008
:(
aa, ja kooliarvutites on blogger.com ka plokitud. aga +nneks mingid geniaalsed vennad on leiutanud süsteemi, kuidas ma saan ikkagi postitada - ehk siis kirjuta jutt valmis ja saada kindlale meiliaadressile ja siis ülitark süsteem avaldab ise su postituse. jess!
mida teeksid küll k+ik minusugused vaesed vahetus+pilased ilma blogger'i ja muude hädavajalike internetikeskkondade geniaalsete it-gurudeta?
mida teeksid küll k+ik minusugused vaesed vahetus+pilased ilma blogger'i ja muude hädavajalike internetikeskkondade geniaalsete it-gurudeta?
lauliku lapsep+li
vahepeal olen terveks saanud, koolis käinud ning selle esimese ülisisustatud nädalavahetuse üle elanud. ja väga edukalt üle elanud, sest ülil+bus oli ka eksole.
laupäeval käisime sarnaselt eelmisele nädalavahaetusele niisama peretuttavatega metsas jalutamas ja kadri elas oma fotograafimaniakki jälle välja ja tegi kuskil ikka palju pilte eksole. elu l+puni vist m+nitatakse mind selle pärast, et kui palju ma olen v+imeline ühte lehma pildistama. (jah, te v+ite seda eestis ka nüüd teha) iigatahes seal on üksvesiveski ka tee peal, mille k+rval on suitsuköök ja seal oli orgunnitud meile väike kohalik ja vägaväga vanade traditsioonidega söök. ehk mingi jahu ja searasv kuidagi ära purustatud ja pärast veel kuumast +list läbi kastetud ja siis sai sellise ülivägarasvase, kuid maitsva (maitset pandi ka ikka tegemisel juurde) hakkliha-väljanägemisega ... asja. söödava asja. ja k+rvale juuakse p+him+tteliselt tilgastatud piima, mis on üliärakuumutatud ja üliärasoolatud. aga kokku maitses hästi. kuid no palju just seda sööma ka ei hakanud, sest korralikku seapekki ja muidu rasva tänapäevane steriilne inimene (loe: kadri) eriti hästi ei kannata. samal +htul oli siin kohalikus külas üritus nimega oktoberfest, mis on k+ige olulisem üldse, sest siis saavad jälle k+ik kokku tulla, schlaagrit kuulata ning +ltsi ja veini näost sisse tinutada. igati +nnestunud üritus järjekordselt.
järgmiseks päevaks oli ajakavas väljas+it osade pillimeestega. minek oli hommikul kell 6.15 ja minek oli Altruppersdorfi, mis asub alam-austrias, ja minek oli ka enam-vähem veinikeldri avatud uste päevadele. ehk hea (hea = eesti m+istes ülimaitsev ja kvaliteetne) pokaal veini maksis 20 eeku. see oli ka +nnestunud üritus, sest nalja oli rohkem kui v+is oodata ja järjekordselt veendusin, et siin kohalikud inimesed on ikka siiralt ja südamest üdini soojad ja lahked. ja nagu ennist mainisin, siis tegemist oli alam-austriaga, niiet konkreetselt oligi üks hetk, kui bussist välja vaatasin, et ouuuu, miks austria täpselt nagu eesti välja näeb? kus künkad ja mäed on? ma ei jätnud seda ka oma host-sisile mainimata ja tema selgitas kohe lahkelt ühe lausega: kadri, see on ALAM-austria.
ongi tegelt päris naljakas, sest ma sel nädalavahetusel avastasingi, et need, kellega siin kohalikus orkestris koos mängin (vanust on täpselt inimestel 15 kuni 65), saan ma seitsekümmend korda paremini läbi, kui nendega, kes mu klassis koolipinki nühkides niiv+rdkuiv+rd kvaliteetaega veedavad. ses m+ttes, et eile konkreetselt panid paar tüüpi mu klassist käsna-kalleks ära maskeerunud üliuue ja üliilusa (sest tegemist oli (tähelepanu: OLI) siiski käsna-kallega) tahvlisvammi p+lema. arvatavasti immutasid kellegi juukselakiga selle läbi ja panid lihtsalt heaga tule otsa. suur tuhk oli aint alles, kui mina vaest svammikest hiljem nägin. ja me saime juba suure loengu osaliseks sellepärast, et meie klass on pidevalt k+ige räpasem ja k+ige rohkem segamini. ja me pidavat nagu lapsed käituma. niiet suhteliselt p+nev aasta t+otab mul tulla.
aa, rääkides koolist, siis 15. novembril peaks vist matuuraball mul olema. v+i noh, l+puklassiball (meie m+istes siis sajapäevaball). ja no kuna siin k+ik piffid on ikka üliagarad, siis on poolest suvest saati juba k+igil kleidid olemas. ma olen mingi totaalne äutsaider, sest mul ju pole. aa, emme ja issi, kui te seda loete, siis ma pean endale ühes+naga kleidi ostma. arvatavasti pole need väga odavad. v+i noh, kindlasti pole need väga odavad, sest ma olen juba hindu kuulnud ja suhteliselt k+htulahtistavad on need. sorri. te armastate mind ikka veel, eks? :D
nüüd tuleb väike jätk saagale "minu vahetusisa arvab, et ma olen pooletoobine vahetuslaplane, kes tuleb taga-kaukaasia kalurikülast", sest konkreetselt leidis aset järgnev vestlus:
tema(arvatavasti naljatades, aga ma pole kindel eksole): eestis pole äkki mune
mina: jah. mune pole, me impordime neid venemaalt.
tema: ...
mina: kanu ka.
tema: t+esti? polegi kanu? ja impordite neid venemaalt? nojaah siis ...
mina: tshernob+list
tema: eh, nüüd sa teed küll nalja ..?
mina: ...
ja ma siiski loodan, et ta m+istis, et kanade kasvatamine ei ole ainult läänemaailma ja venemaa k+rgtehnoloogiliste meetodite vili, vaid et nad kasvavad sealsamas taga-kaukaasia kalurikülas ka, kust ta vahetuslaplane pärit on.
ja seda väljendit vahetuslaplane kasutan ma sellepärast, et mu host-vanaisa arvas, et ma tulen lapimaalt ja et see on omaette riik. aga no ta on päriselt ka veidike kuulu-luulu, niiet see pole midagi hullu.
koolis ma enam hispaania ja ladina keeles ei pea käima, sest et mul pole neid eestis ka ja nüüd on mul nende asemel kolm korda nädalas individuaal+pe koolidirektoriga. saksa keelt +pime. ja väga hea ikka on. ja ülejäänud kolmel korral on mul lihtsalt vaba tund. juhhuijaa ja suur täna arvutitele, mis on ühel korrusel, sest ma suhteliselt ikka väga palju kasutan ära v+imalust koolis arvutis käia, sest kodus ma teen seda niigi palju juba (mis on ikka ekstreemselt vähe ühe harju keskmise eestlase kohta). aga nendel geniaalsetel arvutitel koolis on youtube keelatud ja kiirus ja klaviatuurid on ka kuskilt täpselt eelkiviajast, niiet mu s+rmelihased saavad igapäevaselt korralikku valu ikka.
sel nädalavahetusel (reede-pühapäev) on mul yfu-ga pao-laager, mis on see kokkuv+ttev kolmpäevak, mis toimubki tavaliselt kuskiltäpselt praegu (oktoobri keskel) ja kus me räägime oma elust. see toimub kuskil kindluses ülem-austrias, niiet vaated on kindlasti maaaaaaaaaliliselt maaaaaaaaaaalilised. ja järjekordselt saan oma fotohaigust välja elada, sest ma ostsin endale ülimugava fotokoti ka, niiet elu on ilus ja mugav eksole. ja lehmade pildistamine v+ibki varsti taasalata!
juhhuijaa!
laupäeval käisime sarnaselt eelmisele nädalavahaetusele niisama peretuttavatega metsas jalutamas ja kadri elas oma fotograafimaniakki jälle välja ja tegi kuskil ikka palju pilte eksole. elu l+puni vist m+nitatakse mind selle pärast, et kui palju ma olen v+imeline ühte lehma pildistama. (jah, te v+ite seda eestis ka nüüd teha) iigatahes seal on üksvesiveski ka tee peal, mille k+rval on suitsuköök ja seal oli orgunnitud meile väike kohalik ja vägaväga vanade traditsioonidega söök. ehk mingi jahu ja searasv kuidagi ära purustatud ja pärast veel kuumast +list läbi kastetud ja siis sai sellise ülivägarasvase, kuid maitsva (maitset pandi ka ikka tegemisel juurde) hakkliha-väljanägemisega ... asja. söödava asja. ja k+rvale juuakse p+him+tteliselt tilgastatud piima, mis on üliärakuumutatud ja üliärasoolatud. aga kokku maitses hästi. kuid no palju just seda sööma ka ei hakanud, sest korralikku seapekki ja muidu rasva tänapäevane steriilne inimene (loe: kadri) eriti hästi ei kannata. samal +htul oli siin kohalikus külas üritus nimega oktoberfest, mis on k+ige olulisem üldse, sest siis saavad jälle k+ik kokku tulla, schlaagrit kuulata ning +ltsi ja veini näost sisse tinutada. igati +nnestunud üritus järjekordselt.
järgmiseks päevaks oli ajakavas väljas+it osade pillimeestega. minek oli hommikul kell 6.15 ja minek oli Altruppersdorfi, mis asub alam-austrias, ja minek oli ka enam-vähem veinikeldri avatud uste päevadele. ehk hea (hea = eesti m+istes ülimaitsev ja kvaliteetne) pokaal veini maksis 20 eeku. see oli ka +nnestunud üritus, sest nalja oli rohkem kui v+is oodata ja järjekordselt veendusin, et siin kohalikud inimesed on ikka siiralt ja südamest üdini soojad ja lahked. ja nagu ennist mainisin, siis tegemist oli alam-austriaga, niiet konkreetselt oligi üks hetk, kui bussist välja vaatasin, et ouuuu, miks austria täpselt nagu eesti välja näeb? kus künkad ja mäed on? ma ei jätnud seda ka oma host-sisile mainimata ja tema selgitas kohe lahkelt ühe lausega: kadri, see on ALAM-austria.
ongi tegelt päris naljakas, sest ma sel nädalavahetusel avastasingi, et need, kellega siin kohalikus orkestris koos mängin (vanust on täpselt inimestel 15 kuni 65), saan ma seitsekümmend korda paremini läbi, kui nendega, kes mu klassis koolipinki nühkides niiv+rdkuiv+rd kvaliteetaega veedavad. ses m+ttes, et eile konkreetselt panid paar tüüpi mu klassist käsna-kalleks ära maskeerunud üliuue ja üliilusa (sest tegemist oli (tähelepanu: OLI) siiski käsna-kallega) tahvlisvammi p+lema. arvatavasti immutasid kellegi juukselakiga selle läbi ja panid lihtsalt heaga tule otsa. suur tuhk oli aint alles, kui mina vaest svammikest hiljem nägin. ja me saime juba suure loengu osaliseks sellepärast, et meie klass on pidevalt k+ige räpasem ja k+ige rohkem segamini. ja me pidavat nagu lapsed käituma. niiet suhteliselt p+nev aasta t+otab mul tulla.
aa, rääkides koolist, siis 15. novembril peaks vist matuuraball mul olema. v+i noh, l+puklassiball (meie m+istes siis sajapäevaball). ja no kuna siin k+ik piffid on ikka üliagarad, siis on poolest suvest saati juba k+igil kleidid olemas. ma olen mingi totaalne äutsaider, sest mul ju pole. aa, emme ja issi, kui te seda loete, siis ma pean endale ühes+naga kleidi ostma. arvatavasti pole need väga odavad. v+i noh, kindlasti pole need väga odavad, sest ma olen juba hindu kuulnud ja suhteliselt k+htulahtistavad on need. sorri. te armastate mind ikka veel, eks? :D
nüüd tuleb väike jätk saagale "minu vahetusisa arvab, et ma olen pooletoobine vahetuslaplane, kes tuleb taga-kaukaasia kalurikülast", sest konkreetselt leidis aset järgnev vestlus:
tema(arvatavasti naljatades, aga ma pole kindel eksole): eestis pole äkki mune
mina: jah. mune pole, me impordime neid venemaalt.
tema: ...
mina: kanu ka.
tema: t+esti? polegi kanu? ja impordite neid venemaalt? nojaah siis ...
mina: tshernob+list
tema: eh, nüüd sa teed küll nalja ..?
mina: ...
ja ma siiski loodan, et ta m+istis, et kanade kasvatamine ei ole ainult läänemaailma ja venemaa k+rgtehnoloogiliste meetodite vili, vaid et nad kasvavad sealsamas taga-kaukaasia kalurikülas ka, kust ta vahetuslaplane pärit on.
ja seda väljendit vahetuslaplane kasutan ma sellepärast, et mu host-vanaisa arvas, et ma tulen lapimaalt ja et see on omaette riik. aga no ta on päriselt ka veidike kuulu-luulu, niiet see pole midagi hullu.
koolis ma enam hispaania ja ladina keeles ei pea käima, sest et mul pole neid eestis ka ja nüüd on mul nende asemel kolm korda nädalas individuaal+pe koolidirektoriga. saksa keelt +pime. ja väga hea ikka on. ja ülejäänud kolmel korral on mul lihtsalt vaba tund. juhhuijaa ja suur täna arvutitele, mis on ühel korrusel, sest ma suhteliselt ikka väga palju kasutan ära v+imalust koolis arvutis käia, sest kodus ma teen seda niigi palju juba (mis on ikka ekstreemselt vähe ühe harju keskmise eestlase kohta). aga nendel geniaalsetel arvutitel koolis on youtube keelatud ja kiirus ja klaviatuurid on ka kuskilt täpselt eelkiviajast, niiet mu s+rmelihased saavad igapäevaselt korralikku valu ikka.
sel nädalavahetusel (reede-pühapäev) on mul yfu-ga pao-laager, mis on see kokkuv+ttev kolmpäevak, mis toimubki tavaliselt kuskiltäpselt praegu (oktoobri keskel) ja kus me räägime oma elust. see toimub kuskil kindluses ülem-austrias, niiet vaated on kindlasti maaaaaaaaaliliselt maaaaaaaaaaalilised. ja järjekordselt saan oma fotohaigust välja elada, sest ma ostsin endale ülimugava fotokoti ka, niiet elu on ilus ja mugav eksole. ja lehmade pildistamine v+ibki varsti taasalata!
juhhuijaa!
30 september 2008
kogutud jutud
ma olen kuskil poolteist nädalat lubanud endale ja teistele, et jajaa, järgmisel päeval kirjutan blogi ka ja siis k+ik sündmused saavad kajastatud ja arhiveeritud, aga selle tegemiseni pole ma siiamaani j+udnud. lihtsalt huvi pärast ütlen, et kell on 10:44 ennel+unat (sest hommik on ju normaalsetes lääneriikides kuskil seitsekaheksa aint ja ülejäänud aeg enne kahteteist on ennel+una ja pärast kahteteist on pärastl+una. ja kell neli on +htu, muideks). suur p+hjus, miks ma just praegu endale nii palju aega v+tta saan ja seda blogi kirjutan, on see, et ma olen tegelt haige (r++muh+isked palun seekord ära jätta). tegelikult tavaline sügishaigus on, mis tuleb alati paar nädalat pärast kooli algust. ja see on tegelikult juba mingi neljas aasta, kus ma jäängi täpselt kaks (okei, seekord kolm, aga kes neid nädalaid ikka loeb, eks?) nädalat pärast kooli algust haigeks. tegemist on tavalise nohu ja paksupea olekuga, niiet mitte midagi t+sist. aga piisavalt nohune, et koolist täna koju jääda. jalkatrenni ka eile ei läinud ja eelmisel neljapäeval sadas vihma, niiet mu kaualubatud esimene jalkatrenn on kaugustesse edasi lükkunud.
alustades algusest, siis esimene koolinädal oli tavaline. tunde korralikult ei toimunud ja inimesed ka väga suhtlemisaltid polnud, niiet mitte midagi erilist. ja minu meelest see vahetus+pilaste fenomen, et v++rad astuvad ligi ja teavad sinust rohkem kui sinu bioloogilised vanemad, ei pea paika. pigem peab paika see, et sa pead ise juurde minema ja ikka varrukast igasugu küsimusi puistama, et dialoogi (v+i tegelikult siiski sinupoolset monoloogi) ärkvel hoida. esimese koolinädala l+pus tuli mu tugiisik meile külla, et üle tsekkida, kas k+ik ikka sujub ja kas elu ikka tundub nagu seitsmendas taevas. et siis jah. aga tema tegi tol päeval selgeks, et inglise keeles peaks ikka vähem rääkima ja tuleks ikka kasuks, kui ma läheksin klass allapoole ja sinna klassi, kus pole inglise keele süva+pet. veidike masendav ikka oli too päev, sest alates kolmandast päevast umbes olen ma pidevalt üritanud ainult saksa keeles rääkida ja küsinud ninglise keeles t+lkeid mingite s+nade kohta. ja ütleme nii, et kaheksa aastat inglise keele süva+pet siin koolis ei ole just v+rreldav kaheksa aastaga tik-is, niiet pärast ülivajalikku telefonik+net emme ja issi ja vennaga, jäin ma ikka sinna, kus ma olin (ehk siis 8a klass), ja saatsin tugiisiku soovitused sinnasamusessegi. okei, inglise keeles räägime nüüd veel vähem eksole, sest k+iki asju seletatakse mulle saksa keeles. ka nende s+nade tähendusi, mida ma ei tea. ja noh, nüüd mu host-mum teatas üldse, et hakkab minuga ainult dialektis rääkima. ma ütlesin selle peale, et ta on +el. tema naeris.
aga samasse klassi jäämine oli tark tegu. inimesed ongi tegelikult väga toredad. ma nüüd ei tea, mitmele ma juba seda järgnevat juttu rääkinud olen, aga kordamine on markuse ema, niiet siit see tuleb. ehk inimesed jumalasta soojenesid üles. selles m+ttes, et pole üliagarad alati suhtlemises, aga päris poole jutu pealt minema ka ei k+nni, niiet k+ik on hästi. ja noh, minu klassi juurde kuulub vaieldamatul s+na "mikrolaineahi". värk selles, et kuskilt (ärge küsige kust, sest mul pole aimugi) pandi see kaadervärk pihta ja nüüd on igapäevaseks meelelahutuseks erinevate asjade mikrouuni toppimine ja selle erinevate p+lemisastmete jälgimine. niiet cd-d ja plastikpudelid mikrouunis on minu jaoks igapäevane nähtus. tindipliiatsi täiteballoon ka. ja viimane kord käis sealt foolium läbi. see ikka p+les pidevalt ja suure sinise leegiga, niiet kui kellelgi on huvi selle vastu, et kuidas see ikka t+esti välja näeb, kui foolim mikrolaineahju toppida ja k+ik nupud täie v+imsuse peale kruttida, siis ärge tehke seda. ma v+in detailse ülevaate anda. ja pärast on muidugi klassiruum meeldivat aroomi täis. ja siis sai keegi veel kuskilt eelseisvate valimiste puhul hunnikutes veidike rohkempainduvaid joonlaudu ja oli helde neid ka teistele jagama ja no üksteise peksmine joonlaudadega oli ka ikka nädal aega väga teemas. ilge m+nus litakas käis ka iga löögiga kaasas, niiet l+bu kui palju. ja kuna siin on selline värk, et igal klassil on oma ruum ja +petajad lihtsalt vahetuvad klassi ees, siis pole vahetunnis +petajaid ka just korda loomas. ja kui m+ni satubki m+nele mikrouuniaktsioonile v+i joonlauatapule peale, siis paar korda on lihtsalt nii olnud, et ta vaatab pealt, naerab kaasa, raputab muiates pead, samal ajal m+eldes: "oh seda tänapäeva noorust küll," ja jalutab edasi. ja konkreetselt bioloogia+petajal puudub igasugune autoriteet ja distsipliin tunnis on ikka väga nullilähedane. ehk siis mu klassikaaslased ütlevad ise ka, et jah, me oleme väga lapsikud. kihistavad ja itsitavad ise samal ajal ning jätkavad näiteks paberkuulikeste laialiloopimist v+i üksteise joonlauaga peksmist.
mu klassis tegelikult on ka kaks tüdrukut, kes veetsid eelmise aasta ära. üks oli peruus ja teine soomes. ja kui ma selle teisega tutvusin teisel koolinädalal (teda esimesel polnud, sest ta oli kuskil ... ära), siis ma m+tlesin, et suren k+huvalukrampidesse ära, sest ma konkreetselt olin niiiii palju naernud, kui järsku tuli keset ladina keele tundi kuskilt vastav soomekeelne roppus. ja ma siis ikka seletasin talle, et meile, eestlastele, meeldib v++rkeeles ropendada. vene ja soome keelega eesotsas. läti keeles ka, kui aint oskaks, aga nii kaugele pole veel arenenud noh.
aa, rääkides arenemisest, siis väike vahepala: vektorid. ei, vahepala: host-dad hoopis, sest temalt tulevad vahetevahel kuldaväärt küsimused àla "kas teil seal ka helikopterid on?" v+i "grillkana. kas sa tead, mis see on ja kuidas seda tehakse? kas teil seal ka grillkana on?" v+i "raamatukogu. kas teil seal ka raamatukogud on?" ja kui mina, tema arvates t+enäoliselt pooletoobine vahetuslaplane kuskilt taga-kaukaasia külakesest, m+tlesin, et sain küsimusest valesti aru ja küsisin kindluse m+ttes üle, et "raamatukogud?", siis tema hakkas seletama, misasi üks raamatukogu on ja kuidas see funktsioneerib. hoolimata sellest, et mu host-mum töötab raamatukogus ja ma olen kuskil ikka ... palju juba seal käinud ja igast asju teha aidanud.
okei, jätkates kooliteemal, siis 19. septembril käisime klassiga viinis linna kanalisatsioonisüsteemis ja schnapsimuuseumis. see oli tore, sest kui tihti ikka saad käia solgiveetorudes ringi ja kuulata giidi juttu? tegelt oli see seotud selle ühe kuulsaima austria filmi (ei, mitte "heliseva muusika") "kolmanda mehe" sisuga. ja kui ma oleks paremini giidist aru saanud, siis oleks see tegelikult ka veel huvitavam olnud. ja see teine muuseum oli ka lahe. tegemist oli mingi perekonaaäriga p+him+tteliselt, mida siis siis oli ikka korralikult juba edasi pärandatud, ja siis tutvustati igasugu erinevaid jooke ja nende tegemist ja pärast saime maitsta ka. ja kadri avastas, et pole päris schnapsus+ber, sest ei maitsend hää. pärast, kojunaastes, läksime veel osadega välja, mis oli ka loomulikult tore.
ja millalgi sellele viiniekskursioonile eelneval päeval rääkisin ma meie inglisekeelse ajaloo tunnis lühidalt eesti ajaloost ja kommunismist ja selle m+judest. ja siis üks düüd ei suutnud ära imestada, kui palju ma ikka enda riigi ajaloo kohta tean ja kuidas ikka on v+imalik nii hästi inglise keelt osata. ja mina siis sain järjekordse egolaksu kirja. jess. aa, ja nagu ikka kombeks, huvitab ka seda noorsugu siin v++rkeele puhul ainult need k+ige inetumad s+nad. niiet ma ühel saatuslikul rongis+idul koju +petasingi selgeks, kuidas on "lähme keppima" eesti keeles. ja nüüd tuleb seda igast august, söögi alla ja söögi peale, ka matemaatika tunni ajal, mis ei ole üldse sobilik, sest üllatus-üllatus, mu mata+petaja on ka kooli k+ige kurikuulsam üldse (sarnaselt ireenile eksole). tempo ongi kiirem kui ojasool ja arusaamiseks ei jää aega, isegi siis, kui ma saaksin k+ikidest mataterminitest aru eksole. aga tegelt üks tund just sain aru, mida ja kuidas lahendama peab. seda pidi aint kalkukaga tegema, niiet mina olin +nnelik eksole.
ja siis ja siis ja siis saabus mu sünnipäevanädal. kuskil teisipäeval sain paki enda perelt k+ige paremaga eksole. ehk siis kadrioru kommikarbi ja eesti musta leivaga. villaseid sokke ja kalkuka tellisin ka ning ühed sussid sain kauba peale ka veel. villaseid sokke sellepärast, et koolis käivad k+ik susside v+i sokkidega. ma kasutan siis selleks oma villaseid sokke, mis on jubearmsad, muideks, ja komplimente olen ka juba nende kohta saanud. ehk too teisipäevane päev oli +nnelik. neljapäev oli ka +nnelik päev tegelt. okei, k+ik seesama vana - aasta vanem ja täiskasvanud ja puha - aga siis see ka veel, et toredad inimesed eestist pidasid mind meeles (v+i siis oskasid hästi siin edastatud vihjet lugeda) ja +nnistasid mind k+ige paremate soovidega üldse noh. aga toredad inimesed koolis üllatasid ka. hommikul kodus sain kommikarbi ja kaelaehte saksofoni-ripatsiga ja sünnipäevakaardi ka. k+ige meeldivam oli aga koolis. hommikul bussis olid klassikaaslased nagu ikka, tavalised, ja siis kui ma neist hiljem üles klassi j+udsin, ise samal ajal midagi oma kullakalli telefoniga häkkides, ootas minu koha peal mind viieliitrine sünnipäevalipsukesega +llevaat. strike one. strike two oli siis, kui kolm hullumeelset tüdrukut (kaks nendest need endised vahetus+pilased) puistasid mind kinkidega üle - üks küpsetas ise hulllllllllult maitsva koogi ning teised ostsid kokku ilgelt palju erinevaid magusaid asju ning pakkisid need k+ik eraldi kingikesteks. ülivägaarmas oli ikka. ja ühe lasteraamatu - "max und moritz" - kinkisid ka. tagakaanele kirjutasid sünnipäevasoove ja muid toredaid asju. ja ühe veini-shampuse vahepealse asja kinkisid ka. seda pole ma veel ära joonud, niiet ma täpselt ei tea, millega tegemist on. +lts on tegelt juba otsas, sest laupäeval oli meil siin maipuu (mingisugune traditsioon, et mais ehitakse mingi naljakas asi ära ja pannakse püsti ja siis nüüd umbes l+igatakse maha see) mahasaagimine ja ma jagasin heldelt oma vaati k+igiga. mul oli tegelikult see suur au see puu maha l+igata, niiet tore oli eksole. aga pöördudes tagasi oma sünnipäeva juurde, siis strike three oli ühe klassivenna poolt väljaprinditud austria ja eesti lipp, kuhu m+lema peale oli eesti keeles kirjutatud "palju +nne sünnipäevaks" ja eesti lipu peale oli lisaks veel kirjutatud "häid pühi" ka. l+ppu oli lisatud, et törts küll liiga vara.. :) ja sünnipäeva+nnitlustel seisavad k+ikide mu klassikaaslaste nimed ka all, niiet ülivägaarmas oli see ka. ja alates mu sünnipäevast k+rgub minu koha peal eesti lipp. ma istun klassis viimases reas ning tagaseinale minu koha juurde on kleebitud eesti lipp. eilsega lisandus sinna muidugi paar vastavat eestikeelset s+na ka, mida on targem arvatavasti mitte avalikustada, aga noh.. eesti keeles siiski. :D ja strike four oli mu host-sis'i ja ta s+pside poolt korraldatud röövimine. ehk ma sain neljapäeval paberi, mis hoiatab mind inimvarguse eest ühel vastaval oktoobrikuisel nädalavahetusel, niiet see saab ka l+bus olema. pärast, koolist saabudes, s+ime kodus k+ik koos l+unat, puhusin k+ik 18 küünalt ühekorraga ära, ning joonistasin vahukoorega l+busa näo tordile, niiet igati kordaläinud sünnipäev oli. laupäeval sain veel kutse kinno, mida ma arvatavasti kasutan kuskil kevadel, kui pealeräägitud saksa keelest ka ikka aru saan eksole.
laupäeval oli veel proov ka, niiet sünnipäeva puhul pidin ma dirigeerima ka. selline tore tradítsioon on, et kui sünnipäevalaps peab mingi marsi välja valima ning seda dirigeerima, niiet mul +nnestus olla üks nendest paljudest, kellel oli viimase kahe nädala jooksul sünnipäev olnud ning kes pidi dirigenti mängima. järgmisel päeval oli hommikul kirikus mingi messi mängimine ning pärast seda mindi ühiselt kohalikku k+rtsi ennel+unast aega veetma. seal sain ikka oma dialekti ka arendada, sest saksa keele rääkimine on ikka keeruline noh.
ja eile. eile oli ka tore päev. okei, sel moel mittetore, et eile jäin ma haigeks ja ma liikusin koolis nagu zombi ringi (üks isegi küsis pärast narkootikumide kohta nalja tegemist, et oota, aga päriselt ka oled sa täna midagi söönud, sest sa näed veidike ... (sisesta siia vastav liigutus hajeviloleku kohta) välja). aga sel moel oli tore, et eile saabus mulle kolm toredat asja. liina (mu päris +de. see veresugulane noh) saatis mulle ilgelt toreda sünnipäevakingi. see on lihtsalt kirjeldamatu. nii palju räägin, et sisaldas palju ilusaidilusaid k+rvar+ngaid, magusaid komme ning tagam+tetega pakendeid. (kadri on +nnelik). minu toredad eestist saatsid mulle ka sünnipäevapaki. see on ka kirjeldamatu. sisaldas eesti leiba ja eesti komme (nende kahe mosaiigikommi eest olen l+pmata tänulik!) ning teisi tähtsaid asju, millest k+ik teadma ei pea noh. ja üks teine tore belgiast saatis sünnipäevakaardi pika ja toreda jutuga. niiet peaks mainima, et üliemotsionaalne pärastl+una oli mul. lisaks sellele, et ma olin haige.
ja nüüd ma olengi just üle tunni aja seda blogi siin kirjutanud. vahepeal olid pausid nuuskamiseks ja uute taskurätikute toomiseks, aga no.. suhteliselt pikalt ikka. niiet vabandused ette ja taha, sest ma siirdun nüüd horisontaalasendisse ning ei ole seega v+imeline kirju kirjutama, mida ma tegelikult niiiväga tahaksin teha, kuid väsimus niidab ning paranemine on kohustuslik.
ja ma just avastasin, et järgnevad kolm nädalavahetust on mul juba ärasisustatud, päris p+nev. :)
alustades algusest, siis esimene koolinädal oli tavaline. tunde korralikult ei toimunud ja inimesed ka väga suhtlemisaltid polnud, niiet mitte midagi erilist. ja minu meelest see vahetus+pilaste fenomen, et v++rad astuvad ligi ja teavad sinust rohkem kui sinu bioloogilised vanemad, ei pea paika. pigem peab paika see, et sa pead ise juurde minema ja ikka varrukast igasugu küsimusi puistama, et dialoogi (v+i tegelikult siiski sinupoolset monoloogi) ärkvel hoida. esimese koolinädala l+pus tuli mu tugiisik meile külla, et üle tsekkida, kas k+ik ikka sujub ja kas elu ikka tundub nagu seitsmendas taevas. et siis jah. aga tema tegi tol päeval selgeks, et inglise keeles peaks ikka vähem rääkima ja tuleks ikka kasuks, kui ma läheksin klass allapoole ja sinna klassi, kus pole inglise keele süva+pet. veidike masendav ikka oli too päev, sest alates kolmandast päevast umbes olen ma pidevalt üritanud ainult saksa keeles rääkida ja küsinud ninglise keeles t+lkeid mingite s+nade kohta. ja ütleme nii, et kaheksa aastat inglise keele süva+pet siin koolis ei ole just v+rreldav kaheksa aastaga tik-is, niiet pärast ülivajalikku telefonik+net emme ja issi ja vennaga, jäin ma ikka sinna, kus ma olin (ehk siis 8a klass), ja saatsin tugiisiku soovitused sinnasamusessegi. okei, inglise keeles räägime nüüd veel vähem eksole, sest k+iki asju seletatakse mulle saksa keeles. ka nende s+nade tähendusi, mida ma ei tea. ja noh, nüüd mu host-mum teatas üldse, et hakkab minuga ainult dialektis rääkima. ma ütlesin selle peale, et ta on +el. tema naeris.
aga samasse klassi jäämine oli tark tegu. inimesed ongi tegelikult väga toredad. ma nüüd ei tea, mitmele ma juba seda järgnevat juttu rääkinud olen, aga kordamine on markuse ema, niiet siit see tuleb. ehk inimesed jumalasta soojenesid üles. selles m+ttes, et pole üliagarad alati suhtlemises, aga päris poole jutu pealt minema ka ei k+nni, niiet k+ik on hästi. ja noh, minu klassi juurde kuulub vaieldamatul s+na "mikrolaineahi". värk selles, et kuskilt (ärge küsige kust, sest mul pole aimugi) pandi see kaadervärk pihta ja nüüd on igapäevaseks meelelahutuseks erinevate asjade mikrouuni toppimine ja selle erinevate p+lemisastmete jälgimine. niiet cd-d ja plastikpudelid mikrouunis on minu jaoks igapäevane nähtus. tindipliiatsi täiteballoon ka. ja viimane kord käis sealt foolium läbi. see ikka p+les pidevalt ja suure sinise leegiga, niiet kui kellelgi on huvi selle vastu, et kuidas see ikka t+esti välja näeb, kui foolim mikrolaineahju toppida ja k+ik nupud täie v+imsuse peale kruttida, siis ärge tehke seda. ma v+in detailse ülevaate anda. ja pärast on muidugi klassiruum meeldivat aroomi täis. ja siis sai keegi veel kuskilt eelseisvate valimiste puhul hunnikutes veidike rohkempainduvaid joonlaudu ja oli helde neid ka teistele jagama ja no üksteise peksmine joonlaudadega oli ka ikka nädal aega väga teemas. ilge m+nus litakas käis ka iga löögiga kaasas, niiet l+bu kui palju. ja kuna siin on selline värk, et igal klassil on oma ruum ja +petajad lihtsalt vahetuvad klassi ees, siis pole vahetunnis +petajaid ka just korda loomas. ja kui m+ni satubki m+nele mikrouuniaktsioonile v+i joonlauatapule peale, siis paar korda on lihtsalt nii olnud, et ta vaatab pealt, naerab kaasa, raputab muiates pead, samal ajal m+eldes: "oh seda tänapäeva noorust küll," ja jalutab edasi. ja konkreetselt bioloogia+petajal puudub igasugune autoriteet ja distsipliin tunnis on ikka väga nullilähedane. ehk siis mu klassikaaslased ütlevad ise ka, et jah, me oleme väga lapsikud. kihistavad ja itsitavad ise samal ajal ning jätkavad näiteks paberkuulikeste laialiloopimist v+i üksteise joonlauaga peksmist.
mu klassis tegelikult on ka kaks tüdrukut, kes veetsid eelmise aasta ära. üks oli peruus ja teine soomes. ja kui ma selle teisega tutvusin teisel koolinädalal (teda esimesel polnud, sest ta oli kuskil ... ära), siis ma m+tlesin, et suren k+huvalukrampidesse ära, sest ma konkreetselt olin niiiii palju naernud, kui järsku tuli keset ladina keele tundi kuskilt vastav soomekeelne roppus. ja ma siis ikka seletasin talle, et meile, eestlastele, meeldib v++rkeeles ropendada. vene ja soome keelega eesotsas. läti keeles ka, kui aint oskaks, aga nii kaugele pole veel arenenud noh.
aa, rääkides arenemisest, siis väike vahepala: vektorid. ei, vahepala: host-dad hoopis, sest temalt tulevad vahetevahel kuldaväärt küsimused àla "kas teil seal ka helikopterid on?" v+i "grillkana. kas sa tead, mis see on ja kuidas seda tehakse? kas teil seal ka grillkana on?" v+i "raamatukogu. kas teil seal ka raamatukogud on?" ja kui mina, tema arvates t+enäoliselt pooletoobine vahetuslaplane kuskilt taga-kaukaasia külakesest, m+tlesin, et sain küsimusest valesti aru ja küsisin kindluse m+ttes üle, et "raamatukogud?", siis tema hakkas seletama, misasi üks raamatukogu on ja kuidas see funktsioneerib. hoolimata sellest, et mu host-mum töötab raamatukogus ja ma olen kuskil ikka ... palju juba seal käinud ja igast asju teha aidanud.
okei, jätkates kooliteemal, siis 19. septembril käisime klassiga viinis linna kanalisatsioonisüsteemis ja schnapsimuuseumis. see oli tore, sest kui tihti ikka saad käia solgiveetorudes ringi ja kuulata giidi juttu? tegelt oli see seotud selle ühe kuulsaima austria filmi (ei, mitte "heliseva muusika") "kolmanda mehe" sisuga. ja kui ma oleks paremini giidist aru saanud, siis oleks see tegelikult ka veel huvitavam olnud. ja see teine muuseum oli ka lahe. tegemist oli mingi perekonaaäriga p+him+tteliselt, mida siis siis oli ikka korralikult juba edasi pärandatud, ja siis tutvustati igasugu erinevaid jooke ja nende tegemist ja pärast saime maitsta ka. ja kadri avastas, et pole päris schnapsus+ber, sest ei maitsend hää. pärast, kojunaastes, läksime veel osadega välja, mis oli ka loomulikult tore.
ja millalgi sellele viiniekskursioonile eelneval päeval rääkisin ma meie inglisekeelse ajaloo tunnis lühidalt eesti ajaloost ja kommunismist ja selle m+judest. ja siis üks düüd ei suutnud ära imestada, kui palju ma ikka enda riigi ajaloo kohta tean ja kuidas ikka on v+imalik nii hästi inglise keelt osata. ja mina siis sain järjekordse egolaksu kirja. jess. aa, ja nagu ikka kombeks, huvitab ka seda noorsugu siin v++rkeele puhul ainult need k+ige inetumad s+nad. niiet ma ühel saatuslikul rongis+idul koju +petasingi selgeks, kuidas on "lähme keppima" eesti keeles. ja nüüd tuleb seda igast august, söögi alla ja söögi peale, ka matemaatika tunni ajal, mis ei ole üldse sobilik, sest üllatus-üllatus, mu mata+petaja on ka kooli k+ige kurikuulsam üldse (sarnaselt ireenile eksole). tempo ongi kiirem kui ojasool ja arusaamiseks ei jää aega, isegi siis, kui ma saaksin k+ikidest mataterminitest aru eksole. aga tegelt üks tund just sain aru, mida ja kuidas lahendama peab. seda pidi aint kalkukaga tegema, niiet mina olin +nnelik eksole.
ja siis ja siis ja siis saabus mu sünnipäevanädal. kuskil teisipäeval sain paki enda perelt k+ige paremaga eksole. ehk siis kadrioru kommikarbi ja eesti musta leivaga. villaseid sokke ja kalkuka tellisin ka ning ühed sussid sain kauba peale ka veel. villaseid sokke sellepärast, et koolis käivad k+ik susside v+i sokkidega. ma kasutan siis selleks oma villaseid sokke, mis on jubearmsad, muideks, ja komplimente olen ka juba nende kohta saanud. ehk too teisipäevane päev oli +nnelik. neljapäev oli ka +nnelik päev tegelt. okei, k+ik seesama vana - aasta vanem ja täiskasvanud ja puha - aga siis see ka veel, et toredad inimesed eestist pidasid mind meeles (v+i siis oskasid hästi siin edastatud vihjet lugeda) ja +nnistasid mind k+ige paremate soovidega üldse noh. aga toredad inimesed koolis üllatasid ka. hommikul kodus sain kommikarbi ja kaelaehte saksofoni-ripatsiga ja sünnipäevakaardi ka. k+ige meeldivam oli aga koolis. hommikul bussis olid klassikaaslased nagu ikka, tavalised, ja siis kui ma neist hiljem üles klassi j+udsin, ise samal ajal midagi oma kullakalli telefoniga häkkides, ootas minu koha peal mind viieliitrine sünnipäevalipsukesega +llevaat. strike one. strike two oli siis, kui kolm hullumeelset tüdrukut (kaks nendest need endised vahetus+pilased) puistasid mind kinkidega üle - üks küpsetas ise hulllllllllult maitsva koogi ning teised ostsid kokku ilgelt palju erinevaid magusaid asju ning pakkisid need k+ik eraldi kingikesteks. ülivägaarmas oli ikka. ja ühe lasteraamatu - "max und moritz" - kinkisid ka. tagakaanele kirjutasid sünnipäevasoove ja muid toredaid asju. ja ühe veini-shampuse vahepealse asja kinkisid ka. seda pole ma veel ära joonud, niiet ma täpselt ei tea, millega tegemist on. +lts on tegelt juba otsas, sest laupäeval oli meil siin maipuu (mingisugune traditsioon, et mais ehitakse mingi naljakas asi ära ja pannakse püsti ja siis nüüd umbes l+igatakse maha see) mahasaagimine ja ma jagasin heldelt oma vaati k+igiga. mul oli tegelikult see suur au see puu maha l+igata, niiet tore oli eksole. aga pöördudes tagasi oma sünnipäeva juurde, siis strike three oli ühe klassivenna poolt väljaprinditud austria ja eesti lipp, kuhu m+lema peale oli eesti keeles kirjutatud "palju +nne sünnipäevaks" ja eesti lipu peale oli lisaks veel kirjutatud "häid pühi" ka. l+ppu oli lisatud, et törts küll liiga vara.. :) ja sünnipäeva+nnitlustel seisavad k+ikide mu klassikaaslaste nimed ka all, niiet ülivägaarmas oli see ka. ja alates mu sünnipäevast k+rgub minu koha peal eesti lipp. ma istun klassis viimases reas ning tagaseinale minu koha juurde on kleebitud eesti lipp. eilsega lisandus sinna muidugi paar vastavat eestikeelset s+na ka, mida on targem arvatavasti mitte avalikustada, aga noh.. eesti keeles siiski. :D ja strike four oli mu host-sis'i ja ta s+pside poolt korraldatud röövimine. ehk ma sain neljapäeval paberi, mis hoiatab mind inimvarguse eest ühel vastaval oktoobrikuisel nädalavahetusel, niiet see saab ka l+bus olema. pärast, koolist saabudes, s+ime kodus k+ik koos l+unat, puhusin k+ik 18 küünalt ühekorraga ära, ning joonistasin vahukoorega l+busa näo tordile, niiet igati kordaläinud sünnipäev oli. laupäeval sain veel kutse kinno, mida ma arvatavasti kasutan kuskil kevadel, kui pealeräägitud saksa keelest ka ikka aru saan eksole.
laupäeval oli veel proov ka, niiet sünnipäeva puhul pidin ma dirigeerima ka. selline tore tradítsioon on, et kui sünnipäevalaps peab mingi marsi välja valima ning seda dirigeerima, niiet mul +nnestus olla üks nendest paljudest, kellel oli viimase kahe nädala jooksul sünnipäev olnud ning kes pidi dirigenti mängima. järgmisel päeval oli hommikul kirikus mingi messi mängimine ning pärast seda mindi ühiselt kohalikku k+rtsi ennel+unast aega veetma. seal sain ikka oma dialekti ka arendada, sest saksa keele rääkimine on ikka keeruline noh.
ja eile. eile oli ka tore päev. okei, sel moel mittetore, et eile jäin ma haigeks ja ma liikusin koolis nagu zombi ringi (üks isegi küsis pärast narkootikumide kohta nalja tegemist, et oota, aga päriselt ka oled sa täna midagi söönud, sest sa näed veidike ... (sisesta siia vastav liigutus hajeviloleku kohta) välja). aga sel moel oli tore, et eile saabus mulle kolm toredat asja. liina (mu päris +de. see veresugulane noh) saatis mulle ilgelt toreda sünnipäevakingi. see on lihtsalt kirjeldamatu. nii palju räägin, et sisaldas palju ilusaidilusaid k+rvar+ngaid, magusaid komme ning tagam+tetega pakendeid. (kadri on +nnelik). minu toredad eestist saatsid mulle ka sünnipäevapaki. see on ka kirjeldamatu. sisaldas eesti leiba ja eesti komme (nende kahe mosaiigikommi eest olen l+pmata tänulik!) ning teisi tähtsaid asju, millest k+ik teadma ei pea noh. ja üks teine tore belgiast saatis sünnipäevakaardi pika ja toreda jutuga. niiet peaks mainima, et üliemotsionaalne pärastl+una oli mul. lisaks sellele, et ma olin haige.
ja nüüd ma olengi just üle tunni aja seda blogi siin kirjutanud. vahepeal olid pausid nuuskamiseks ja uute taskurätikute toomiseks, aga no.. suhteliselt pikalt ikka. niiet vabandused ette ja taha, sest ma siirdun nüüd horisontaalasendisse ning ei ole seega v+imeline kirju kirjutama, mida ma tegelikult niiiväga tahaksin teha, kuid väsimus niidab ning paranemine on kohustuslik.
ja ma just avastasin, et järgnevad kolm nädalavahetust on mul juba ärasisustatud, päris p+nev. :)
22 september 2008
ja endiselt on k+ik hästi ja ma olen elus ja terve. ja vist hakkan jalkatrennis käima (mis on lahe, niiet r++muh+isked palun), aga täna pole ka üldse see aeg, kus ma pika romaani kirjutan kooli kahest esimesest nädalast.
ütlen aint seda, et mul on uus number:
+436802147178
winkwinkwink, ehk k+ik sünnipäevas+numid palun sinna saata, sest eesti number on ikka endiselt suletud ja eelmine austria number läheb vana omaniku kätte tagasi. (see oli vihje v+i nii. et noh, saatke sünnipäevas+numeid, et ma ikka olulisena end tunneksin, isegi kui ma seda pole)
ütlen aint seda, et mul on uus number:
+436802147178
winkwinkwink, ehk k+ik sünnipäevas+numid palun sinna saata, sest eesti number on ikka endiselt suletud ja eelmine austria number läheb vana omaniku kätte tagasi. (see oli vihje v+i nii. et noh, saatke sünnipäevas+numeid, et ma ikka olulisena end tunneksin, isegi kui ma seda pole)
15 september 2008
ma tegelt olen elus ja k+ik eksole, aint vässu.
ja eesti mobiiltelefon on ikka täiega moest läinud minu jaoks, ehk siis ma sulgesin numbri ära (nii vist ei saa öelda, aga siiski), sest iga kuu miinimumarvet ka maksta ei taha.
praegu olen täiega kättesaadav siin: +436643638620
ja tegelt on sel minutihind ilgelt kallis, niiet oht on, et see v+ib muutuda. s+num on ka ilgelt kallis. ehk siis kindlasse austria v+rku on viis eurosenti minut ja teistele on 30 eurosenti (kerge matemaatika ütleb, et ilgelt kallis aint) ja iga s+num on ka 30 eurosenti (sama matemaatika ütleb, et ilgelt kallis aint).
ja ma siis kogun ennast ja kirjutan kunagi pikemalt ka ikka.
ja eesti mobiiltelefon on ikka täiega moest läinud minu jaoks, ehk siis ma sulgesin numbri ära (nii vist ei saa öelda, aga siiski), sest iga kuu miinimumarvet ka maksta ei taha.
praegu olen täiega kättesaadav siin: +436643638620
ja tegelt on sel minutihind ilgelt kallis, niiet oht on, et see v+ib muutuda. s+num on ka ilgelt kallis. ehk siis kindlasse austria v+rku on viis eurosenti minut ja teistele on 30 eurosenti (kerge matemaatika ütleb, et ilgelt kallis aint) ja iga s+num on ka 30 eurosenti (sama matemaatika ütleb, et ilgelt kallis aint).
ja ma siis kogun ennast ja kirjutan kunagi pikemalt ka ikka.