jeekim.
ma just lugesin oma ploogi ja avastasin, et oma übervaimustusega briti kirjandusest ja mu üha suuuuuuuureneva sõnavaraga (jah, see oli egotsev kompliment endale. ma tänan!) olen ma mingi tiiiiiibi mulje endast jätnud.
ja seda ma nüüd küll pole.
ja selle postitusega, mida ma praegu kirjutan ja mida mõned üksikud loevad, loodan ma sellele tiiplusele lõpu teha.
nätaki, finito ja muu säärane värk.

She looked so forlorn, standing there in the pouring rain.


ma lugesin sõnastikku.

ma just vajutasin klambrilööjaga vaskse klambri oma kirjandi, lühikirjandi, sisse.
et ühendada tiitellehte kirjandiga.
(ma ju ütlesin, et oli lühikirjand noh!)

oh. ja ma olin täna topeltnunnu absoluutselt erinevates valdkondades. heaküll, mitte päris erinevad, sest teemaks olin siiski mina, kuid peaaegu . .

"He turned over his stomach, letting a sausaged towel fall away from his eyes."
("A Perfect Day for Bananafish" by Jerome David Salinger)

asi on lihtsalt inglise kirjanduses.

"She was half his weight, half his height, six years younger but he fell straight over like a cut tree. Love at first sight? Felled by her beauty? No. He was maggoty drunk and missing his leg."
("A Star Called Henry" by Roddy Doyle)

ma kallasin täna endale pool pakki kiirkaerahelbeid kaela. je!

hea küll, mitte päris pool. see on lihtsalt väljend.

mina tahaks nii, et ma oleksin mingis asjas jõleosav.

siis oleks mu tulevik ju otsustatud?

ja taas kord veendusin ma selles, et ma olen niiii-niiii tark. ja teised ka.

ma tegelikult nii naudin seda, et kui on mingi situatsioon või sündmus elus, siis siia ma kirjutan ühe jutust või asjast täiesti välja rebitud lause. ja kui ma seda kunagi mitmeteistkümne kuu pärast loen, siis mul tuleb ikkagi terve asi meelde. sellest ühest naljakas lausest piisab. ja ma naudin tegelikult seda, et sellest ei saa mitte keegi teine peale minu ja asjaosaliste aru.
siia kohta käib mingisugune kurikuriõelõel naer.


PIHUARVUTI!

ma avastasin, et mulle meeldib palju sulge kasutada.

kõik on igati mõnusasti läinud. tihedalt, kuid mõnusalt. sisutihedalt ma mõtlen. sisukalt noh.

ma kirjutasin ükskord kellelegi, et eesti suvi on läbi, sest kõik on pilvine. (see oli augusti alguses) sellele lausele järgnes loomulikult 7 päikselist päeva, mistõttu minu lause oli vale.
kuid NÜÜD on küll eesti suvi läbi. mis värk selle pilvkattega on? sest et kui kadri ütleb, et päike on, siis päike ka on. kas päike ei tea seda?


tegelikult on asi nii, et kui muidu ei saa, siis jalaga saab ikka. (peaks välja arvutama ploogilugejate protsendi, kes sellest aru saab)

PULLOVER!! (ja seda ilma sõnastikuta)