võta lahti www.tv.ee . sealt vali vasakust tulbast Hoia ja Keela ja siis vali 29.12. saade.
see keri 32:15 peale ja naudi. tõsiselt noh.
kvaliteet, mehed, kvaliteet!

mu kõhus on täielik kanade mäss. ma sõin õuna, jõin coca-colat peale (peaaegu liitri vist) ja siis oigasin kõhuvalude käes. Helen ütles, et ma olen loll. õigesti ütles ka minu meelest. nüüd ma sõin sütt ja asi on parem, palju parem. ainult kõht on veel tühi.

ma arvan, et seda sama juttu räägib praegu pool Tallinnat oma ploogides, aga ma ei saa ju ometi eristuda ja mitte mainida, et HAIGELT KÜLM ON!
einoh. tegelt ka. jube noh! nägu ja kõrvad tahtsid peast lahti külmuda. mingil veidral põhjusel jäid nad mu külge alles.

julmalt mõnna on aga pärast sellist jubedat külma kuskile sooja minna ja midagi sooja juua ja kellegagi head juttu rääkida. näiteks Saiakangis head teed koos Kataga juua.
mõnnamõnnamõnna!

võidupüha oli traditsiooniline: sõime, avasime kingid, sõime, tegime nalja, sõime, vaatasime telekat, sõime, magasime, sõime, vaatasime telekat, sõime.
jube söömismaraton. nüüd on magu välja veninud vist. oioi.

tänase päeva lõpetasin just hiiglasliku hunniku jäätisega, mille peal oli väga magusat maasikamoosi. söömise ajal oli päris mõnna, aga praegu on süda paha. absoluutselt ei soovita mitte kellelegi.

teem. kell on jälle homme. mis värk? 2:04

ilusat jaanipäeva!











(Liina tehtud)

mõnnamõnnamõnna.
kui ma astusin täna muusikakoolist välja, sadas laia lund. just täpselt see, mida ma jubedalt ootasin. sest et jõulud pole jõulud ilma lumeta. ükskõik kui palju piparkooke või mandariine sa endale näost sisse ajad.
hull kammajaa - mul pole jalanõusid ja veel igasugu olulisi asju, mille pärast ma peaksin kõikidele Tallinna poodidele seitse tiiru peale tegema. ehk siis, ei aitäh, ma käin parem paljajalu.

homme on Mari sünnipäev. :)
homme on kontsert ka. ma julmkindlalt vusserdan midagi jälle ära, nagu mul ikka tavaks on. ma ei saa ju ometi ennast seekord reeta ja hästi mängida?

ma just praegu sõin ära 400 grammi juustumaitselist murakajogurtit. jubehea oli noh!
nüüd kõik kohad valutavad, eriti kael ja selg. misvärk? peaks kiiremas korras külili keerama, et viimaseid hetki rahus magama jääda ja läbi une head muusikat kuulata.

reede on. siis on laupäev ja pühapäev veel ees. kaks päeva puhast puhkust.. tegelikult mitte. veel on vaja seitsekümmend kuus asja teha. aga siis tulevad jõulud, mis on iseenesest hea, eks?

mida aeg edasi, seda rohkem ma mõtlen, et võib-olla peaks ka järgmisel aastal muutma.

eilse elasin üle. nüüd on veel esmaspäev ja teisipäev!
happy happy joy joy! see oli ühe kinga alla kirjutatud. tegelikult õigemini ketsi.
mis siis kui kõik ei lähe nii, kuis plaanitud?

ma olen täna killuke õnnelikum, kui eile. aga mitte nii õnnelik, kui ma olen homme ja mitte nii õnnelik kui ma olen teisipäeval. aga ma olen õnnelikum, ausõna!


"ütle seda, mida mõtled," on hea moto minu meelest. mina tegelikult käitungi nii, poolenisti. lihtsalt osad kõrvad kuulevad seda, mida mõtlen ja teised ei kuule.

haha. ma sain just teada, et meil pidi homme olema kuus tööd. kokku on seitse tundi ja kuus teadaolevat tööd. selle peale oleks võinud ju positiivselt naerda, kui ebaloomulikult haige see on, aga minul, kui väikeselt närvihaigel inimesel, tõusis vereõhk päris mitmekümne pügala võrra. arvatavasti. päeva lõpus asusid õnneks meie õpilasesinduse liikmed tööle ja jäi järgi ainult kaks tööd, või üks. arvatavasti siiski kaks. oh joy, oh glory! mis sellest, et üks neist on inglise keele tasemetöö prepositsioonide peale. pärast seda jooksen ma jubedal kiirusel koju, et veel jubedamal kiirusel Nõmmele jõuda, et normaalsel ajal arvestuse jaoks kohal olla.

võite ainult ette kujutada, kui õnnelik ma hetkel olen ja kui õnnelik ma homse päeva lõpuks olen. ja siis veel kui õnnelik ma reede õhtul kell kaheksa olen. ja kui õnnelik ma teisipäevaõhtul kell kaheksa olen.
täiesti võrreldamatud suurused noh!