ma käisin eile kinos! Tšaarli änd de tšokolet fäktorit vaatamas-kuulamas. pärast seda tuli jube-jube šokolaadi isu. aga see šokolaad ei olnud pooltki nii hea, kui ma lootsin. ja õhtul tegi vend pitsat ja ema saiavormi. liiga hea lihtsalt!
täna käisin koolis raadiovärgendusega tegelemas. nägin inimesi, keda tükk-tükk aega pole näinud - õpetajaid. see ei olnud ilus vaatepilt. pole mitte minigsugustki tahtmist homme hommikul vara üles tõusta ja kooli poole sammuma hakata! okei, tegelikult väike tahtmine on, aga selle ma surun alla, sest et ma tõesti ei viitsi! ma olen lihtsalt kohutavalt laisk.

eile parandasin õe kollaseid villaseid sokke. varvastae juurest oli veidi katki. mina kui osav kuduja, mõtlesin, et koon veidike. panin vardad sisse ja kudusin kolm ringi. tulemuseks on nüüd augu kohal ristikheina meenutav soperdis. aga vähemalt parandatud sain! ja hargnema vist ei hakka niipea!

ja õde läks täna ära, Tartusse. dätt iis sääd. aga eks Pudiridarokil kohtume. seegi hea!

Alles hiljuti mõtlesin, et kui palju saladusi on Saiakangi seinad kuulnud. Kui need seinad saaksid rääkida, siis tuleks oi-kui-palju salasoove, unistusi ja ka klatši välja.

Tahaks nii, et kordki elus ühel hetkel kõik su unelmad täituksid, et sa näeksid, kuidas siis oleks, kuidas kõik toimuks. Ja siis veel tahaks tulevikku näha. Piisaks paarist minutist ja niimoodi, et mäletaks minevikku ka. Oh, paljutki tahaks!

Vahepeal rändasin ma mööda Eestit. Tegelikult lihtsalt hüppasin Võrust, Tartust ja Viljandist läbi.
See oli ülivahva. Aga sellest pajatada ma enam ei viitsi, mis sest, et kunagi, kui ma vana olen, oleks tore lugeda, aga siiski, ei viitsi.

Eile käisin Stinaga. Leidsime, et Instrumentaariumis on jälle see soodustus, et mida noorem, seda parem. No ja siis loomulikult ma leidsin üliilusad prillid endale, mis varem maksid väääga palju. Ja nüüd, seda soodustust arvesse võttes, maksavad nad 86% vähem. jee! aga ma ei tea veel, kas ma ostan need endale.

Eile oli igatahes tore. Ja ma avastasin veel seda, et "Pisuhänd" on sellises rõveda-lillas köites.
Jubejubejube!

maal oli jubevahva. magasin nii kaua, kuni und jätkus. mida tegelikult ei olnudki nii palju.
oleskelu ja pannkoogid. mõnna-mõnna.
täna tegin pilte ka. aga aparaadi ülitundlikuse tõttu tuli vist kolm kehva kadreeringuga pilti. ega mina süüdi pole, et mu näpp tundetu on.
maale minnes oli üleujutus! umbes seitse kilomeetrit enne kodu oli mingi jõgi (tegelikult väike kraav) üle hakanud ajama ja terve tee oli põlvini veega kaetud. selline puhas jõevesi oli kruusateel. lahe tegelikult. algul arvasin, et nägin viirastusi. hea oli see, et sa ringiga sõita.

ja täna. oi, täna. tänase päeva kõrghetk oli see, kui ma istusin herilase otsa. sutsti torkas mind ta nõel. küll ta oli ikka õel. (teadjamad saavad viisist ka aru) pool päeva kints valutas, see ei olnud väga meeldiv. nüüd ma tean, millist valu võis onu Donald Miki Hiire koomiksis tunda, kui ta istus oma onupoegade siili otsa. jõhker värk!

ma põlen uudishimust, sest evelin ütles, et tal on pruunid juuksed! ja ta ei näita pilti endast. on laps, noh. nüüd ta on üldse eemal, ehk läks sinki hammustama nurga taha, nagu ma ütlesin? aga ma tegelikult ei mõelnud seda tõsiselt.

ja homme tuleb ka, või noh, tõotab tulla, huvitav päev. eks hiljem annan ülevaate, kui vähegi viitsimist.

ja Tomi uusi prille tahaks ka juba näha!

kuhu jääb inimestes optimism? pärast midagi halba peab midagi head tulema. see on alati nii! ja seda ei tohiks unustada, kuigi ma ise olen tihti pea kaotanud ja mu sõbrad on mulle seda meelde tuletanud. veel on inimestes kadunud julgus. julgus välja öelda, mida nad tunnevad ja mõtlevad. minul ka näiteks.

mu tänane horoskoop ütles nii: "Su ümber on suvi, kuid südames tunned kevadet. Oled vist armunud, kuid sa ei taha endale seda tunnistada. Segaste tunnete ja sõnade periood." (Postimees)
vahva! :)

eile nägin ma bussipeatuses maailma armsaimat titekäejälge klaasil. seekord siis bussipeatuses paikneva putka klaasil. aga armas oli see ikkagi. vahva!
ma jumaldan väikeseid lapsi! :)

ja täna hommikul ma magasin nii hullusti sisse nagu ma pole kunagi maganud. 9:15 helistas õnneks Stina, kelle peale ma üles ärkasin. asi selles, et 9:30 pean tööl olema. jube torming. tormamine. vend aitas välja ja kihutas autoga kohale. ja ära viis ka noh. igatahes. jube algus kehvale päevale! ei soovita kellelegi!

eile oli mul puhkus. üks päev noh. täna oli jälle täielik töörügamine. vahva!

üks päev, see oli vist eile, kui mõtlesin, kas inimesed teevad võimaliku, et enda soove täita. mitte niimoodi, et jätaks kõik pooleli ja pühenduks oma unistusele, vaid niimoodi, et kui piisab mõnest sõnast, siis kas inimestel on piisavalt julgust ja tahtmist seda teha. või kui piisab mõnest väiksest teost. ise ma vist nii ei tee.

peale selle eelmise meeldiva avastuse ma avastasin veel seda, et maksimum pildisuurus võib olla 50kb. jube noh, ühesõnaga, see ei sobi. või tegelikult oleks kolme sõnaga õigem öelda. ja noh, nüüd ma ei viitsi enam sellega jamada, niiet jätkan oma mul-pole-pilti staatuses.

täna ma sain tööl hispaania keeles selgeks lause: "Pilet maksab 45 krooni." üks sõna kipub alati ununema, aga sekund mõtlemist ja siis on kõik klaar nagu kristallselge allikavesi.

pärast tööd käisime tuttavate juures, kus ma sain soome keele kiirkursuse. õppisin kolm lauset ära, mis on mu ameti juures hädavajalikud. pileti hinna, pileti õigesti asetamise ja pileti löömise kohta. keeled tulevad niikui ludinal.


ja üleüldse oli täna lihtne päev, ainult viiskümmend kolm külastajat!