käisin reede õhtul vocal six'i kontserdil! vao! ütlen selle peale... (www.vocalsix.com) see on lihtsalt kirjeldamatu, kui puhtalt nad a capellas laulsid! kuigi jah, tõesti, kahel lool nad kasutasid abivahendeid ka. ühe loo ajal kitarri ja teise ajal tausta. ja üldse on neil nii, et nad ise eriti laule ei kirjuta, kuigi nad teevad seda ka, aga nad seadistavad laule kuuele häälele. nad näiteks tekid seal'i kiss from a rose väga lahedalt ära ja tegelikult see ongi see sama laul, millel nad tausta kasutasid. aga muidu oli küll ülilahe kontsert tegelikult. nad rääkisid igasugu nalju vahele ja pidevalt publik rõkkas naerust. nende ansambel koosneb 4 tenorist ja 1 baritonist ja 1 bassist. et siis kokku tuleks kuus..nagu nimest aru saada :) ja kusjuures lõpus, kui rahvas plaksutas lõpmatult, tuli bassi laulja ja ütles väääga-väga madalal häälel hello (nagu need lapsed seal satelliidil fanta reklaamis) ja see oli üks väga kobe hello. :) ja tegelikult üldse oli kõik väga lahe ja tore. ja pärast nad müüsid oma plaate ka, mille mina endale loomulikult soetasin ning sain ka kõigilt autogrammi ka! (ja sain oma inglise keele oskusega hiilata ;)) kõik oli väga tore ja hea, nagu minu jutust aru saada. ja nad plaanivad loodetavasti kunagi veel eestisse tulla, mis on veelgi toredam.
ja eile (laupäeval) tuli mu väikevend tagasi, kes tegelikult pole üldse väike, vaid minust vanem. ja see oli ka üks tore asi.
ja täna (pühapäeval) käisime perekond kivide juures lõunatamas. nad pakkusid meile quiche'i, mis oli kohutavalt maitsev, keele viis alla. ja marjakooki, mis oli ka lihtsalt vapustav!
ja see on ka veel tore, et veerpalu sai neljanda koha, mis iseenesest on kõige sitem koht, mis võimalik (esimene medalist ilmajääja), aga seegi hea. eesti on vist tegelikult neetud... neljandad kohad on meile loodud.
aga see ei ole tore, et ma ei oska absoluutselt kirjandit kirjutada, mida tegelikult ju iseenesest võiks osata, aga mul puudub see võime. kahjuks.
ilusat und!

ma olen popp ja soovin ilusat valentinipäeva. veel on viimsed minutid, mida tuleb nautida.

:)

tänane päev ei alanud kuigi hästi. ma ei leidnud oma kahte plaati raadiokapist üles. ma ei saanud aru, mis värk on. pooled plaadid olid kadunud. eks ma siis asendasid seda arvutist leitud lugudega, mis tegelikult ei olnudki kõige hullemad..:) lõpptulemus oli see, et mul olid närvid pingul ja tuju paha ja ma jäin mata tundi 2 minutit hiljaks. aga plaatide asukohta ei tea ma siiamaani. ja tuju on praeguseks juba hea.
ja üks tore asi on tegelikult ka: meil, kaheksandikel, on kaks valentinipäevapidu. :D alguses teadsime ainult ühest: 5-8 klass ja peo teema on roosa ja karvane. täiesti kohutav lausa, niikuinii poleks kaheksandikest vist keegi kohale läinud. :) aga täna saime teada, et meil on vanematega ka koos pidu. eks väiksed läksid närvi, kui kuulutust nägid, sest et aimasid, et kaheksandikud ei tulegi siis nende peole. :D jõle pull oli näha, kuidas kaks tsikki kuuendast muretsesid, et kuidas nii on võimalik. hahaha! :D
ja õde mul pole ka kodus. läks kooriga tartusse, segakooride võistulaulmisele. ja nüüd on igav. sest et kedagi pole kiusata ja kellegagi pole võimalik koos telekaseepide ja rateinimeste üle naerda (tegelikult me ei naera). :( kurb. aga ta tuleb pühapäeval tagasi, niiet lootust on...:)
tegelikult praegu on energiat kohutavalt palju. koolist koju jõudes pugesin kohe voodisse teki alla ja magasin kolm tundi. kolm ja pool tundi, kui täpne olla. nüüd on kell peaaegu öö...ja mul pole und.
aga ilusat und sellegi poolest. :)
ps. ma tegelikult ei ole nii ülbe kui ma tundun. eks?

aga mina olen haige. köha on, nohu ka. ja häält pole. tegelikult asi on juba parem, aga ema ei lase mind kindluse mõttes kooli. ega mul eriti midagi selle vastu ei olegi! :) lihtsalt nüüd on veidike järeltöid. aga sellest pole eriti ju midagi.
nädalavahetuse veetsin otepääl martti sünnipäeval. jõle lahe oli tegelikult. tal oli seal piljardilaud, mida ma pidevalt kasutasin...tegelikult teised tahtsid ka vist mängida, aga kui meie (tüdrukud, ehk siis algajad) mängisime, siis läks ikka päris kaua aega, enne kui teised said piljardit mängida. :) tegelikult poisid said varem piljardit mängida, nad läksid juba reede õhtul sinna kohale ja laupäeval käisid mäel suusatamas. niiet, asi ei olnudki nii hull. aga laupäevaõhtul käisime veel ujumas ka. tegelikult enamus aega mina veetsin mullivannis, mis oli soe ja mullitav, mida on vist kõik mullivannid. :) aga ma käisin ikka basseinis ka. ja avastasin, kui imelikud võivad mõned võõrad inimesed olla. :) otepääl saime ka evelini ja kristaga kokku, kes ühinesid ka meie seltskonnaga. pärast ujumist oli aga väga äge miinuskraadidega ja niiskete juustega ringi kõndida. juuksed olid nagu pulgad pärast. :D loomulikud rastad, nagu me stinaga naersime. otepää kesklinnas nägime ka kohalikke purjus noori, kes olid kõik ülevas meeleolus. kohutavalt naljakas oli nende kommentaare kuulata meie kaheteistkümneliikmelise seltskonna kohta. pärast naersime kõhud kõveras... pitsabaaris ostsime/tellisime viis pitsat, milega me suundusime koju. kahjuks aga kõik pitsad ei jõudnud koju. pool kõige paremast kukkus ukse ees lumme, mida me ise veel küll ei teadnud, et see meie ukse taga on, aga martti isa teavitas meid sellest hommikul, kui ta meie seisukorda kontrollima tuli (see vist on minu elu kõike pikem põimlause, mille tegemises ma kohutavalt osav olen..;) viidates eesti keele tundidele ;)). aga jah, õhtul me eriliselt midagi ei teinudki, mängisime piljardit ja ...aliast! kell kaks öösel, mis tähendab seda, et inimeste ajud ei ole kõige erksamas seisundis. me vist mõtlesime tol hetkel päääris palju uusi eestikeelseid sõnu välja. õngema (mis on minu fantaasiaüllitis) on üks nendest, mis mul meelde jäi. magama jõudsime alles kell pool seitse hommikul. siis oli ka nii, et need kes pikaliasendisse said, kustusid kohe. ülejäänud pool hakkasid uuesti aliast mängima. :) hommikul ärkasime kella kahteistkümne paiku, kes varem, kes hiljem. sellele järgnes hommikusöök ja hommikune koristus. varsti, kella poole kahe paiku, tegi üks osa seltskonnast vehkat tallinnasse. martti isa viis suusavarustust tallinnasse ja sven ja riks mahtusid ka veel sinna. vatule tulid aga vanemad järgi. ülejäänud, ehk siis mina, sirli, maarja, stina, martti, pets ja teddy, läksime pooleneljase bussiga. kõik me muidugi arvasime, et hästi palju inimesi on ja läksime peatusesse viisteist minutit varem. kahjuks oli aga sellel hetkel väljas vist 27 miinuskraadi. lõpuks ei tundnud enam oma põski, nina ega kõrvu. ja ega buss ka kõige soojem ei olnud. tallinnas oli aga kõvasti soojem. nii kaks kraadi..;) tegelikult oli tallinnas jah soojem. aga mitte väga soe. parajalt külm ikkagi.
ja nüüd on juba kolmapäev. ja minul on energiat liiga palju.

kõige tobedam on see, kui tunni ajal kõige vaiksemal hetkel hakkab telefon helisema, mida see ei peaks tegelikult üldse tegema. kusjuures ma olin täielikult kindel, et see pole minu telefon, sest et ma hommikul panin ta hääletu peale, kuid mu telefon oli järelikult lolliks läinud. :(
mäletan, et kui väike olin, mõtlesin pidevalt, kuidas on võimalik tunnis magama jääda. nüüd "suurena" mõtlen, kuidas on võimalik tunnis mitte magama jääda. ajalootunnis veel eriti. täielikult õudne, milline unekott ma olen!
aga see selleks. ma lippan nüüd muusikakooli.
bai-bai

maa sees tuksub mootor
ja keerab kera
pilved on paigal
kera keerdub
[km sinijärv]

kui geograafiaõpetaja paluks mul maad defineerida, teeksin seda just nii! :)
tegelikult avastasin ma eile, et ma ei oska joonistada ega guaššidega värvida (ja sõna guaššidega ei oska ma ka õigesti kirjutada).
martti pole mulle endiselt(!) keemia vihikut ära toonud, nüüd ta toob selle täna õhtul, kell pool kuus, nii vähemalt lubati. muhhahhaa! vabandust, ma enam nii ei ütle.
tegelikult mul pole midagi tarka siia kirjutada. vaikimine on kuld, nagu rahvatarkus ütleb. oh, ma kõlan tegelikult täiesti targana, kui ma selliste lausete kirjutamist jätkan ;)
tsaukpauk

Liina sünnpäev!

täna on liina sünnipäev. täiesti lõpp, et ta on juba üheksateistkümne aastane. täesti suur juba. hommikul laulsime talle nagu kord ja kohus. :) mis sest, et see just kõige paremini välja ei tulnud. tema viisakustasemest ja tunnete välja näitamisest sain ma aru, et talle meeldisid õnneks meie kingid. eile sai liina sprach diplomil üheksateist punkti kahekümnest. täiesti lõpp, kui geenius ta on. mõelda vaid, kui mina peaksin kunagi ka selle tegema. siis tuleks vist küll maksimum viis punkti.
koolis tegin täna hommikul koos joannaga raadiot, mis ei tulnud just kõige parem välja. või ütleks siis otse: väga sitt oli. see oli perfektne algus veel sitemale päevale. kõikideks tundideks oli õppimata, peale esimese. elagu vahetunni tuupimine. tore, et kuskil tööd ei tulnud, muidu oleks surm. lihtsalt vajusid silmad pidevalt ja paratamatult kinni. kogu aeg. eriti veel vene keele tunnis kui õpetaja rääkis meie võõrkeelenädalast. see oli nagu unejutt. kui oleks padi olnud, oleksin näinud seitset unenägu. jah, täpselt seitset, sest kuus on liiga vähe ja kaheksa liiga palju.
pärast kooli läksime ireeniga agnele kinki ostma. :D heh, eks ta siis pühapäeval näeb, mida kõike me kokku ostsime! :) ütleks siis nii, et tal osadest asjadest ei tule vist kaheteistkümne järgmise aasta jooksul puudust.
õhtul vaatasin printsessi päevikute teist osa, mis ei olnudki nii kehv, kui ma arvasin. päris palju naljakaid kohti oli noortekomöödia kohta. huvitav. parem kui esimene osa minu meelest.
oehjah, silmad vajuvad endiselt kinni.
sinist und!

ajurünnak, kõrbinad ja low battert

täiesti õudne, millist terrorit õpetajad koolis tekitavad. tunnikontroll tunnikontroll järel. kohutav. ja nagu teada, mina tavaliselt ei õpi. ;) või noh, tegelikult ma ei õpi bioloogiat ja geograafiat ja ajalugu. ajaloos oli igatahes töö. seda saime õnneks beekate käest teada. nad ütlesid küsimused ka ette. suur aitäh neide selle eest. ja täna oli kohutav energiapuudus. kirjanduse ja ajalootunnilõpud on kõige paremad ja magusamad ajad magamiseks, vähemalt minul
ja stinat ka ei olnud täna koolis. imelik, ta eile ei maininud midagi. ma loodan, et midagi väga halvasti ei ole.
aga jah. keemia oli on ja jääb vist minu jaoks segaseks aineks. füüsika ka. ja matemaatika teoreemide tõestamisest ei saa ma aru. või tegelikult ei saa ma sellest aru, miks me neid üldse tõestame. täiesti ebavajalik tegevus minu meelest. aga eks siis edasises elus paistab, kas mul seda vaja läheb.
hm. kell on kuusteist null kolm ja mul läheb kümne minuti pärast buss. kell seitse saan tagasi tulema hakata.
krõbinad piima ja kakaopulbriga on head! :)

look out, here comes the spiderman

tegelikult pealkirjal pole mitte mingisugust ühist sisuga. praegusel juhul vähemalt. tegelikult ma lihtsalt kuulasin apollo 440 laulu (vihje: spiderman theme). aga muusika on hea. igal kujul. :)
kolmapäev: kehaline kasvatus, mis, kusjuures, ei olegi kõige hullem. aga kõik muud tunnid on ikka jamad peale muusika ja kunsti. aga ikkagi on nõmedalt palju homseks õppida. ja mina üldse ei viitsi...endiselt. ja ma loodan/arvan, et ma pole ainus.
muusikakoolis avastasin seda, et ma ei oska noodist laulda ja ma ei oska klaverit ka mängida. :) äge! tegelikult klaverit ikka veidike oskan, aga noodist laulmine on nulli-lähedane. jama. kuidas ma huvitav suulise eksami ära teen?
ilusat ärkamist homme hommikul! :)

loogika mässab

võeh. kool on peal. jälle! uus nädal käib. jama värk on see, et ma olen pidevalt unine ja väsinud ja aju ei funka korralikult. füüsikas on mingid tobedad arvutusülesanded, millest ma absoluutselt aru ei saa. tegelikult saan küll. veidikene. või noh, üpriski palju tegelikult.
aga vist, tegelikult asi ei ole nii hull, kui mõtlema hakata. lihtsalt peab pidevalt koduseid töid tegema. :(
eile mõtlesime stinaga välja sellise asja, et inimstele võiks midagi sisse süstida. et kui nad väga väsinud on, siis tuleb vasakule käele silt low battery ja kui mitte millestki aru ei saa, siis tuleb paremalt käele silt error. nii oleks palju lihtsam ja õpetajatele oleks ka tõestusmaterjal olemas, miks midagi jälle tegemata on. siis kui mõlemad sildid on, siis võiks mingi sireen tööle hakata ja punased tulukesed võiksid vilkuma hakata. see tähendaks pääsu koju, oma voodisse. ja siis öeldakse, et ainult mina olen imelik. ei ole! stina on ka. ;) elagu fantaasimaailm! pardipoja sündroom on ka lahe. eesti keele tunnid rokivad! :)