uh. mul on emotsioonid ülepea!
Murel, see meie asi, sai edasi! :) 17. veebruar Tartus Sõbramajas kell 19.00. ma olen nagu rõõmupall.
aga noh, klaveri kohale toimetamisega on vist arvatavasti raskusi. :/ või siis tahaks kuskilt mingit eriti head sünti. kellelgi on ehk kodus mõni ülearune?

ma avastasin, et mul on liiga palju asju vist plaanitud. ma unustan kuupäevad kogu aeg ära. ja siis tuleb veel see sakslane sealt Kempenist. 18. veebruar minu meelest. ja enne on veel igast proove ja esinemisi. ja kool ka veel! ja veel muusika ka peale selle!

oijubedust! tihe graafik, tihe graafik.



ahjaa. seda ka veel et: tulge kõik siis Tartusse õigel päeval. tänkju!

ou. muide! ma ei saa mainimata jätta, et Stacey Kent on mõnus. väga mõnus. midagi paremat kui mõnus.

Liina tegi täna karaskit. nüüd on soe karask ja seal vahel viil juustu ja külm tass piima kõrval. priima!

me vaatasime täna vanu filme. väga vanu filme. peaaegu aasta-siis-oli-kuuskümmend-viis-filme. ainsa vahega, et aasta oli siis kaheksakümmend kaks. ema ja isa pulm. väga vägev. kaheksakümmend kolm oli ka. Madise sünd, kui ta Pelgumajast välja tuli. Liina oli ka esindatud hilisemates filmides. vanaisa ja vanaema ka. pärast vaatasime aastast üheksakümmend kolm, kui ema mind üles äratas: "Kakuuuu, ärka, tõuse üles. Tule emme opasse. Lähme otsime Ronja komme...". väga soe nostalgiline tunne tuli hinge. kõik vana korteri lõhnad ja toad ja pildid ja momendid tulid meelde. hilisemaid aastaid vaatasime ka veidi. kuid pärast kolme tundi väsisime ära ning jätsime pooleli.

nüüd! kõik! otse voodisse!

kool tuli, võttis võimu ja andis mõista, kes on boss. tema noh.
esimene nädal on õnnelikult läbitud, kuigi see oli tõesti kõige-kõige pikem nädal mu elus. päevad venisid nagu ... perfektne mesi, mis ainult venibki.

täna ma magasin ennast täis. mõnus oli noh.

ma lihtsalt ei saa aru, kuidas saab peaaegu ainult sooja vee (tee) eest maksta kakskümmend viis krooni. täiesti lõpp noh! Saiakas tõsteti hindu. ma sain krambid peaaegu, kui ma seda makstes märkasin.
ou. seda ka veel, et vaheaeg on kohe-kohe läbi.

võta lahti www.tv.ee . sealt vali vasakust tulbast Hoia ja Keela ja siis vali 29.12. saade.
see keri 32:15 peale ja naudi. tõsiselt noh.
kvaliteet, mehed, kvaliteet!

mu kõhus on täielik kanade mäss. ma sõin õuna, jõin coca-colat peale (peaaegu liitri vist) ja siis oigasin kõhuvalude käes. Helen ütles, et ma olen loll. õigesti ütles ka minu meelest. nüüd ma sõin sütt ja asi on parem, palju parem. ainult kõht on veel tühi.

ma arvan, et seda sama juttu räägib praegu pool Tallinnat oma ploogides, aga ma ei saa ju ometi eristuda ja mitte mainida, et HAIGELT KÜLM ON!
einoh. tegelt ka. jube noh! nägu ja kõrvad tahtsid peast lahti külmuda. mingil veidral põhjusel jäid nad mu külge alles.

julmalt mõnna on aga pärast sellist jubedat külma kuskile sooja minna ja midagi sooja juua ja kellegagi head juttu rääkida. näiteks Saiakangis head teed koos Kataga juua.
mõnnamõnnamõnna!

võidupüha oli traditsiooniline: sõime, avasime kingid, sõime, tegime nalja, sõime, vaatasime telekat, sõime, magasime, sõime, vaatasime telekat, sõime.
jube söömismaraton. nüüd on magu välja veninud vist. oioi.

tänase päeva lõpetasin just hiiglasliku hunniku jäätisega, mille peal oli väga magusat maasikamoosi. söömise ajal oli päris mõnna, aga praegu on süda paha. absoluutselt ei soovita mitte kellelegi.

teem. kell on jälle homme. mis värk? 2:04

ilusat jaanipäeva!











(Liina tehtud)