kool tuli, võttis võimu ja andis mõista, kes on boss. tema noh.
esimene nädal on õnnelikult läbitud, kuigi see oli tõesti kõige-kõige pikem nädal mu elus. päevad venisid nagu ... perfektne mesi, mis ainult venibki.

täna ma magasin ennast täis. mõnus oli noh.

ma lihtsalt ei saa aru, kuidas saab peaaegu ainult sooja vee (tee) eest maksta kakskümmend viis krooni. täiesti lõpp noh! Saiakas tõsteti hindu. ma sain krambid peaaegu, kui ma seda makstes märkasin.
ou. seda ka veel, et vaheaeg on kohe-kohe läbi.

võta lahti www.tv.ee . sealt vali vasakust tulbast Hoia ja Keela ja siis vali 29.12. saade.
see keri 32:15 peale ja naudi. tõsiselt noh.
kvaliteet, mehed, kvaliteet!

mu kõhus on täielik kanade mäss. ma sõin õuna, jõin coca-colat peale (peaaegu liitri vist) ja siis oigasin kõhuvalude käes. Helen ütles, et ma olen loll. õigesti ütles ka minu meelest. nüüd ma sõin sütt ja asi on parem, palju parem. ainult kõht on veel tühi.

ma arvan, et seda sama juttu räägib praegu pool Tallinnat oma ploogides, aga ma ei saa ju ometi eristuda ja mitte mainida, et HAIGELT KÜLM ON!
einoh. tegelt ka. jube noh! nägu ja kõrvad tahtsid peast lahti külmuda. mingil veidral põhjusel jäid nad mu külge alles.

julmalt mõnna on aga pärast sellist jubedat külma kuskile sooja minna ja midagi sooja juua ja kellegagi head juttu rääkida. näiteks Saiakangis head teed koos Kataga juua.
mõnnamõnnamõnna!

võidupüha oli traditsiooniline: sõime, avasime kingid, sõime, tegime nalja, sõime, vaatasime telekat, sõime, magasime, sõime, vaatasime telekat, sõime.
jube söömismaraton. nüüd on magu välja veninud vist. oioi.

tänase päeva lõpetasin just hiiglasliku hunniku jäätisega, mille peal oli väga magusat maasikamoosi. söömise ajal oli päris mõnna, aga praegu on süda paha. absoluutselt ei soovita mitte kellelegi.

teem. kell on jälle homme. mis värk? 2:04

ilusat jaanipäeva!











(Liina tehtud)

mõnnamõnnamõnna.
kui ma astusin täna muusikakoolist välja, sadas laia lund. just täpselt see, mida ma jubedalt ootasin. sest et jõulud pole jõulud ilma lumeta. ükskõik kui palju piparkooke või mandariine sa endale näost sisse ajad.
hull kammajaa - mul pole jalanõusid ja veel igasugu olulisi asju, mille pärast ma peaksin kõikidele Tallinna poodidele seitse tiiru peale tegema. ehk siis, ei aitäh, ma käin parem paljajalu.

homme on Mari sünnipäev. :)
homme on kontsert ka. ma julmkindlalt vusserdan midagi jälle ära, nagu mul ikka tavaks on. ma ei saa ju ometi ennast seekord reeta ja hästi mängida?

ma just praegu sõin ära 400 grammi juustumaitselist murakajogurtit. jubehea oli noh!
nüüd kõik kohad valutavad, eriti kael ja selg. misvärk? peaks kiiremas korras külili keerama, et viimaseid hetki rahus magama jääda ja läbi une head muusikat kuulata.

reede on. siis on laupäev ja pühapäev veel ees. kaks päeva puhast puhkust.. tegelikult mitte. veel on vaja seitsekümmend kuus asja teha. aga siis tulevad jõulud, mis on iseenesest hea, eks?

mida aeg edasi, seda rohkem ma mõtlen, et võib-olla peaks ka järgmisel aastal muutma.

eilse elasin üle. nüüd on veel esmaspäev ja teisipäev!
happy happy joy joy! see oli ühe kinga alla kirjutatud. tegelikult õigemini ketsi.
mis siis kui kõik ei lähe nii, kuis plaanitud?