ma üllatasin ennast eile sellega, et ma elasin nööpidevaliku üle. tänu Evelinile. kujutage ette, et ma oleksin pidanud üksi valima nööpe. mina, Kadri. see Kadri, kes ei suuda poes jäätistki valida.
Evelin vaatas riiet, vaatas pärleid, vaatas nööpe ja vähem kui minuti pärast ütles, et etskae, see peaks sobima, tõmmates välja übervägevad nööbid. see tüdruk on osav ma ütlen teile.

täna oli mõnus päev. ülieriline. kool -> kodu -> Potter... arvatavasti oleks olnud loogiline see, et ma loeksin või oleksin lugenud selle täna lõpuni. aga ei, ma jäin magama. kujutage ette, ma jäin Potterit lugedes magama! mul on midagi viga. vähe sellest, et ma jäin magama, aga mul kadus järg ka ära, kuna raamat kukkus vahepeal maha. vanapaganaraibe noh!
aga ma tõestitõesti loodan, et ma leian õige koha kiiresti üles, sest et ma siiani tahan seda täna ära lõpetada.

pagan. ma avastasin jälle, et täna on homme juba. aganoh. ma saan ju kuupäeva muuta.


vaatasin pöffihunti täna. viimased saatejuhi sõnad: "Ja kes Pöffile ei lähe, sellel lõhkeb kodus radiaator."
õige ka minu meelest! (minul radikas ei lõhke, sest et ma lähen homme)

ma tegin täna kaks või kolm meetrit madallendu. uisutades ma maandusin ilusti põlvedel ja nüüd on suured sinikad, mis tegelikult pole veel päris sinikad, nad on lihtsalt punased. homseks on sinikad noh! ma eriti ei saa normaalselt kõndida. lõpuks harjub ära, aga alguses on põrgulik valu. aga noh, elab üle. kui see väike pisiasi kehkatunnist välja jätta, oli tänane tund läbi aegade parim, mis üldse olla võib. uisutamine jäähallis. nii-nii tore oli lihtsalt! meie klass on lihtsalt super minu meelest. jubedal kombel sai nalja ja jubedal kombel sai uisutada.

ma praegu avastasin, et selle kauni lennu eest sain ma kehkasse ühe viie juurde. haha!


matahanmatahanmatahanmatahanmatahanmatahanmatahanmatahan!
(arvake, kes sellest aru saab?)

lõpuks tuli Tallinnas ka lumi maha. elagu lumesõjad ja lumememmed!
ma lihtsalt loodan, et nii jääbki!

või siis ka mitte..

mõtlesin, et ma olen segaseks läinud, kui arvasin, et helistab ema, kuid kuulsin õe häält telefonis. tegelikult poleks selles midagi ebaharilikku, kuid õde oli minu teada Tartus ja ema Tallinnas. pärast minutilist vestlust küsisin, et mis värk? värk oli selles, et ta on linnas nüüd. je!

avastasin, et jubehea tunne on siis, kui kellelgi läheb hästi. tõsiselt hästi ma mõtlen. ja ta ise on ka õnnelik selle üle! pean silmas oma venda. tõesti noh! ma ei saa aru, kust mina siis võetud olen, kui teised on sellised ... geeniused. aga ma lihtsalt sisestan endale, et ma olen ka geenius. :)

väsimus valdab. mõned muud värgid ka. aga nende vastu ei saa. väsimuse vastu saab - ma lähen magama!

Jäääär - Pilve piiril

täna ilmus koolileht. see läks nagu .. tahtsin öelda midagi originaalsemat, kui soe sai, aga no mitte midagi muud ei lähe paremini kui soe sai. oh! meie koolis läheb paremini värske ning pehme sai ja külm piim. vot! tegelikult leht on hea. päris hea kohe. kui nad suudavad nüüd niimoodi jätkata, oleks über-tore! sest tõesti, fakt, et leht müüdi läbi esimese kahekümne minutiga, näitab juba seda, kui jubedalt seda oodati. ja sama suure innuga oodatakse ka järgmist numbrit. niiet, lugejaid jätkub!

mul praegu tuli meelde eelmine reede, kui meil oli keemias kontrolltöö. tunni viimastel minutitel kärgatas Kippasto hääl üle klassi: "Vilgats ja Gatski, mis te teete seal?" meie muidugi kontrollisime omavahel vastuseid, nagu ikka kombeks. vedikese aja pärast leidsin ma ennast mõtte juurest, et kas ma just tõesti ütlesin õpetajale, et me kontrollime vastuseid või ma ainult mõtlesin seda. pärast tundi pidi Sirli loomulikult naerukrampidest hernestuma, sest ma tõesti olin seda öelnud. ma ei või, ma ikka oskan endale pangega vett kaela kallata. aga töö ma sain ikkagi viie, niiet no problemo!

gärri oli tegelikult hea. alguses ei tundunud nii hea, aga mida rohkem ma sellele mõtlen, seda paremaks see läheb. me jäime kuskil kolm minutit hiljaks ja siis oli juba kinos pime ja film peal. pimedas ma loomulikult komistasin teiste jalgade otsa. ja inimene, kelle juures ma maandusin oli vist keegi tuttav, nagu pärast selgus. igatahes. film oli hea! gärri ei saakski halb olla!

jubedalt kiiresti on aeg vahepeal läinud. ma käisin vahepeal orkestrilaagris noh. seal läks aeg veel kiiremini. ja noh, nädalavahetus sa ka siis veel kiiremini läbi. hull harjutamine. tegelikult ka! ma pole elu seeski nii julmalt palju järjest mänginud.

ma viisin täna raamatud raamatukokku tagasi. neid oli kokku seitse. võiks arvata, et ma olen jubedalt geniaalne kirjandushuviline nüüd, kuid ei. viis neist olid keemiaraamatud ja kaks olid päris raamatud. või noh, lugemisvara või nii. ühe lugesin läbi, aga Toomas Nipernaadis jõudsin alles kuskile kolmekümnendale.
ma olen igati flemaatiline inimene!
tegelikult see vist ikka ei olnud päris õige. ma vist kipun mõnikord vääääga kiiresti rääkima.
sori, gais!

uh. igatahes arvake, kes läheb homme Häärrrit vaatama?

www.ewertsundja.com ja jääge kuulama!

ma absoluutselt nõustun Eveliniga! bussid ja bussijuhid seebiks! (avtobussje na mõõlo - vanaisa kasvatuse vili). ma pole vist üle tüki aja nii palju ühe korraga vandunud. ja mul on praegu jube piinlik selle pärast. kujutan ette, et ma olin näost päris sinine tol hetkel. nii külmast kui ka vihast.

asi oli lihtsalt selles, et mina, kes ma olen tavaliselt jube suur hilineja ja bussist mahajääja, otsustasin varem minna bussipeatusesse, et kindlalt ikka varasema bussi peale jõuda. see oli kuskil kümme minutit enne poolt kuute õhtul, et kella kuueks ikka saksitundi jõuda.
ootan kümme minutit, ootan kakskümmendviis. siis tuleb buss (seesama buss, mis oli üle kahekümne minuti hiljaks jäänud) ja selle taga veel üks buss (see buss, mis oli üle kümne minuti hiljaks jäänud). mina kui vääääga taibukas inimene, otsustasin kepselda tagumise bussi peale, mis oli suur ja tühi. aga kuri bussionu pani nina ees uksed kinni ja hakkas esimesest bussist mööda sõitma. tegin suured silmad ja karglesin esimese bussi poole. see onu pani ka uksed kinni. vajutas gaasi põhja ja pani padavai Nõmme poole ajama. selle peale tegin ma veel suuremad silmad ja vihastasin nii hullusti, nagu ma pole elu seeski vist vihastanud. sellele aitas loomulikult kaasa fakt, et mu ketsid olid vihmast läbi imbunud ja olid nagu svammid mu taldade all. ma usun, et mu varbad olid vihmast niisama krõmpsus kui kreeka pähklid, kui ma oleksin neid tol hetkel näinud. mu saksofon oleks peaaegu tuule tõttu vihmaveeloiku kukkunud ja mu enda prillide klaasid olid nii jubedalt märjad, et ma ei näinud 85 protsenti maailmast. tol hetkel oli küll tunne, et.. ma ei hakka seda parem kirjeldama.
õnneks aga on mul olemas tore emme, kes ütles mu telefonikõne peale, kus ma vuristasin kõik kahekümneminutisündmused viie sekundiga ette, et ta kohe lendab. erialasse jõudsin ma ainult seitseminutilise hilinemisega.

pahh. ma tõestitõesti ootan aega, kus ma saaksin ise autot juhtida.

kell on praegu 23:27 ja ma vaatan õega arvuti taga filmi "Constantine". see on vist mingisugune futufilm. aga ma pole veel pihta saanud. sõsar läks praegu kööki endale juustusaia tegema, pakkus mulle ka, aga mul on kõht täis, sest et kaks võileivaollust on juba söödud ja tass kuuma ja jubemaitsvat kakaod on ka kõhu sees. ees on veel neli pralineekommi (kaks õele ja kaks mulle). no ma ei saa midagi parata, kui me jubedad šokohoolikust söödikud oleme.

nüüd tuli ta tagasi. õde ma mõtlen. ja viskas nalja selle üle, et kas ma mitte monitori peal olevast tolmukihist ei peaks rääkima. (huumor-huumor-huumor) :)
tsao. kolmveerand filmi on veel ees.

vahepeal ma avastasin, kui tore on šokolaadist noodivõtmeid teha ja oma nime kirjutada. šokolaadiga ma mõtlen. ja see tiramisu jäätis on endiselt hea.
tükk aega pole nii head šokolaadikooki saanud, kui ma sain Evelini juures. täiesti lõpp kohe. praegugi tahaks jubedalt seda. praegu, kui mul on kõht jubedalt täis.

homme on mul heliredelid. põrr ütlen selle peale. aga õnneks hindeid ei panda, A on parim/halvim hinne. seegi vähemalt hea. A nagu Arvestatud.

tükk aega mõtlesin, et midagi on imelikku siin arvuti taga olles. praegu mõistsin, et muusika oli puudu. (Stop This World - Diana Krall)





Liina tehtud noh!





(The Girl in the Other Room - Diana Krall)