Ma võtsin täna kõik oma jõu ja jaksu kokku ja uuendasin oma ploogi välimust! (Rõõmuhõiskeid, paluks?) :)

Eile käisin raamatukogus Burdasid otsimas, tulemuseks oli kaheksa Burdat, aga viis võis ainult laenutada. See oli jõhker otsustamine, arvestades veel seda, et ma olen kaalude tähtkujust. Õhtul käisin Othellot kuulamas, mis tõesti oli hea. Üle ootuste hea!

Ma just alles praegu avastasin, et vahepeal on kool alanud ja juba mitu-mitu päeva peal olnud, kuid mina pole sellest siia midagi kirjutanud. Mul on vist midagi viga, et midagi nii-nii kohutavat mainimata jätta. Ahjaa, koolistress ja sügisväsimus on. Ja seda kõike peale esimest koolinädalat. Enda lohutuseks võin öelda, et ma pole ainuke, loodetavasti. Kõige jubedam on see, et õpetajatele on aastad õpetanud, et tuleb esimeselt nädalal kohe õpetama hakata, muidu tuleb kaks nädalat õpilastelt ühte ja sama juttu: "Aga kooli algus on ju... ." Jube lihtsalt, see on ainuke sõna, mis oleks õige kirjeldamaks seda olukorda, mis koolis on. Tekib küsimus, et miks ma ennast sinna linnamüüride vahele ei mata. Siis saaksid linnainimesed ka mind vaatamas käia, kui nad neid müüre tüdrukute tulevatesse riietusruumidesse vaatama saabuvad. Asi on lihtsalt nii, et linnamüürid, mis avastati meie kooli parkla alt, peavad säilima ja linnakodanikel peab olema võimalus neid vaatamas käia. Ja kuulujutud kuulutavad, et vaateruumiks saab tüdrukute riietusruum. Ja ma siiralt loodan, et see on ainult kuulujutt. Meie igavesest spordihalliprojektist ei tule midagi välja, sest et nüüd on ta spordihall/muuseum.

Täna kogesin enda nahal, et parim uni tuleb ühiskonnaõpetuses. Ma nägin isegi und ka, aga kahjuks enam ei mäleta. See ainult meenub, et kaks korda ärkasin üles. Esimene kord kasutas Teele füüsilist jõudu ja tonksas mind küünarnukiga, teine kord ütles õpetaja väga järsul hääletoonil: "Indrek, loe edasi." Kui ma ehk oleksin ise ärganud, oleks äkki unenägu meeles, aga kes teab.

Rääkides unenägudest tuli mulle meelde, mida ma öösel unes nägin. Nägin seda, et meil oli peres beebi ja me käisime Viru keskuses duši all, sest olime šoppamisest väsinud. Ehk siis all ehete osakonna asemel oli kümme punaste kardinatega duširuumi. Väga-väga naljakas lihtsalt, mida aju toodab.

Ja seda ka veel, et mul on reedeti muusikakool neljast seitsmeni. Ma ruttan pärast kooli Nõmmele kohe. Häo khuul is dätt? Ja jah, Evelin, ma tõesti sõidan Nõmmeni välja! :) (Sa ikka reedeti sõitsid bussiga, et sul ikka polnud hispaania keelt, eks?)


Ja seda ka veel, et ma tegin ühe testi. Selgus, et ma olen sinine ja roheline.
Kokkuvõte:
ISIKSUS Oled sündinud hoolitseja, usud et iga inimene on armastust väärt. Püüad elus palju saavutada. Tahad, et asjad oleksid sinu kontrolli all, sulle ei meeldi eksida. Saavutad oma eesmärgid kergesti.
KOOL Sul leidub alati aega, et oma elu organiseerida. See aitab pingetest vabaneda. Kuna sulle ei meeldi läbi kukkuda, piitsutad end saavutuste nimel eriti agaralt. Sa õpid kiiresti ja naudid vaimseid väljakutseid.
ARMASTUS Sul on kõrged standardid. Inimest, kes neile vastaks, pole kerge leida. Vajad kedagi, kes räägiks oma eesmärkidest ja oleks nende poole liikumisel sama tarmukas kui sina.
KARJÄÄR Saaksid hästi hakkama maakleri, mänedžeri või müügiesindaja ametis. Sulle sobiks ka eraettevõtlus.

Ehk siis ma panin kaks asja kokku. Läks täppi?

Praegu veel avastasin, et alustasin selle kirjutamist 11:16, praegu on kell juba 11:53. Ma olen vist flegmaatiliste kalduvustega?

ma käisin eile kinos! Tšaarli änd de tšokolet fäktorit vaatamas-kuulamas. pärast seda tuli jube-jube šokolaadi isu. aga see šokolaad ei olnud pooltki nii hea, kui ma lootsin. ja õhtul tegi vend pitsat ja ema saiavormi. liiga hea lihtsalt!
täna käisin koolis raadiovärgendusega tegelemas. nägin inimesi, keda tükk-tükk aega pole näinud - õpetajaid. see ei olnud ilus vaatepilt. pole mitte minigsugustki tahtmist homme hommikul vara üles tõusta ja kooli poole sammuma hakata! okei, tegelikult väike tahtmine on, aga selle ma surun alla, sest et ma tõesti ei viitsi! ma olen lihtsalt kohutavalt laisk.

eile parandasin õe kollaseid villaseid sokke. varvastae juurest oli veidi katki. mina kui osav kuduja, mõtlesin, et koon veidike. panin vardad sisse ja kudusin kolm ringi. tulemuseks on nüüd augu kohal ristikheina meenutav soperdis. aga vähemalt parandatud sain! ja hargnema vist ei hakka niipea!

ja õde läks täna ära, Tartusse. dätt iis sääd. aga eks Pudiridarokil kohtume. seegi hea!

Alles hiljuti mõtlesin, et kui palju saladusi on Saiakangi seinad kuulnud. Kui need seinad saaksid rääkida, siis tuleks oi-kui-palju salasoove, unistusi ja ka klatši välja.

Tahaks nii, et kordki elus ühel hetkel kõik su unelmad täituksid, et sa näeksid, kuidas siis oleks, kuidas kõik toimuks. Ja siis veel tahaks tulevikku näha. Piisaks paarist minutist ja niimoodi, et mäletaks minevikku ka. Oh, paljutki tahaks!

Vahepeal rändasin ma mööda Eestit. Tegelikult lihtsalt hüppasin Võrust, Tartust ja Viljandist läbi.
See oli ülivahva. Aga sellest pajatada ma enam ei viitsi, mis sest, et kunagi, kui ma vana olen, oleks tore lugeda, aga siiski, ei viitsi.

Eile käisin Stinaga. Leidsime, et Instrumentaariumis on jälle see soodustus, et mida noorem, seda parem. No ja siis loomulikult ma leidsin üliilusad prillid endale, mis varem maksid väääga palju. Ja nüüd, seda soodustust arvesse võttes, maksavad nad 86% vähem. jee! aga ma ei tea veel, kas ma ostan need endale.

Eile oli igatahes tore. Ja ma avastasin veel seda, et "Pisuhänd" on sellises rõveda-lillas köites.
Jubejubejube!

maal oli jubevahva. magasin nii kaua, kuni und jätkus. mida tegelikult ei olnudki nii palju.
oleskelu ja pannkoogid. mõnna-mõnna.
täna tegin pilte ka. aga aparaadi ülitundlikuse tõttu tuli vist kolm kehva kadreeringuga pilti. ega mina süüdi pole, et mu näpp tundetu on.
maale minnes oli üleujutus! umbes seitse kilomeetrit enne kodu oli mingi jõgi (tegelikult väike kraav) üle hakanud ajama ja terve tee oli põlvini veega kaetud. selline puhas jõevesi oli kruusateel. lahe tegelikult. algul arvasin, et nägin viirastusi. hea oli see, et sa ringiga sõita.

ja täna. oi, täna. tänase päeva kõrghetk oli see, kui ma istusin herilase otsa. sutsti torkas mind ta nõel. küll ta oli ikka õel. (teadjamad saavad viisist ka aru) pool päeva kints valutas, see ei olnud väga meeldiv. nüüd ma tean, millist valu võis onu Donald Miki Hiire koomiksis tunda, kui ta istus oma onupoegade siili otsa. jõhker värk!

ma põlen uudishimust, sest evelin ütles, et tal on pruunid juuksed! ja ta ei näita pilti endast. on laps, noh. nüüd ta on üldse eemal, ehk läks sinki hammustama nurga taha, nagu ma ütlesin? aga ma tegelikult ei mõelnud seda tõsiselt.

ja homme tuleb ka, või noh, tõotab tulla, huvitav päev. eks hiljem annan ülevaate, kui vähegi viitsimist.

ja Tomi uusi prille tahaks ka juba näha!

kuhu jääb inimestes optimism? pärast midagi halba peab midagi head tulema. see on alati nii! ja seda ei tohiks unustada, kuigi ma ise olen tihti pea kaotanud ja mu sõbrad on mulle seda meelde tuletanud. veel on inimestes kadunud julgus. julgus välja öelda, mida nad tunnevad ja mõtlevad. minul ka näiteks.

mu tänane horoskoop ütles nii: "Su ümber on suvi, kuid südames tunned kevadet. Oled vist armunud, kuid sa ei taha endale seda tunnistada. Segaste tunnete ja sõnade periood." (Postimees)
vahva! :)

eile nägin ma bussipeatuses maailma armsaimat titekäejälge klaasil. seekord siis bussipeatuses paikneva putka klaasil. aga armas oli see ikkagi. vahva!
ma jumaldan väikeseid lapsi! :)

ja täna hommikul ma magasin nii hullusti sisse nagu ma pole kunagi maganud. 9:15 helistas õnneks Stina, kelle peale ma üles ärkasin. asi selles, et 9:30 pean tööl olema. jube torming. tormamine. vend aitas välja ja kihutas autoga kohale. ja ära viis ka noh. igatahes. jube algus kehvale päevale! ei soovita kellelegi!